Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Asjaolud ja menetluse käik Swedbank Liising Aktsiaselts esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AG vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele AG esitas vastuväite. 04.11.2011.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Swedbank Liising Aktsiaselts esitas 05.12.2011.a. Harju Maakohtule hagiavalduse AG vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 1 873,57 eurot ning viivise 7 % aastas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. 13.04.2012.a. täpsustas hageja hagi ning palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1623,57 eurot ja lisanduva viivise. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on hagi õigeksvõtnud. Seega tuleb hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud.

Hageja palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Swedbank Liising Aktsiaselts on 02.09.2011.a tasunud riigilõivu 60,71 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369 ning täiendavalt 06.12.2011.a. 322,75 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv tagastada osaliselt, s.o summas 191,73 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 630 lg 2 ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Seega antud kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.