Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(4)

2-11-60247

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule tuvastusnõuded, milles palub tuvastada:  hageja juriidiliste õiguste maht müügi eseme, sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV suhtes, mis tulenevad hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud müügilepingust ajavahemikul 23. jaanuar 2008 ja käesoleva ajani;  millistes õiguslikes suhetes kostja II õigustega olid hageja õigused, mis tulenesid hageja ja kostja I vahel 23. jaanuari 2008 lepingu sõlmimisest, 27. augustil 2008 kostja I, kostja II ja OÜ Bellacasa vahel lepingu 089212 sõlmimise päeval ja peale seda;  millist mõju hageja juriidilistele õigustele müügi eseme, sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV suhtes, mis tekkisid hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud lepingust, osutab 27. augusti 2008 kostja I, kostja II ja OÜ Bellacasa vahel lepingu sõlmimine;  kas hageja ja kostja I vahel sõlmitud 23. jaanuari 2008 lepinguga omandatud hageja õiguste maht on piisav sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV kasutamiseks ilma hagejale kasutaja erivolituste andmiseta, kostja või OÜ Bellacasa poolt, ajavahemikul 27. august 2008 kuni 22. november 2010;  kas hageja poolt sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV kasutamist ajavahemikul 27. august 2008 kuni 22. november 2010, arvesse võttes hageja ja kostja I vahel

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt, hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja märkis hagiavalduses õigusliku huvi osas, et hageja ei suuda ilma kohtu abita tuvastada enda ja kostja I vahel tekkinud isiklikke juriidilisi õigusi ja kohustusi sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV suhtes seoses lepingu sõlmimisega 23. jaanuaril 2008 (t.l.-5). Hagiavalduse puuduste kõrvaldamise käigus teatas hageja õigusliku huvi osas, et tema arvates on tal tekkinud omandiõigus sõiduautole, kuid kostjate käitumisest nähtub, et nad ei ole sellega nõus (t.l.-40). 2(4)

2-11-60247 Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud õiguslikku huvi kõigi tuvastusnõuete esitamiseks. Samuti ei ole hageja esitanud koos tuvastusnõuetega ühtegi sooritusnõuet. Kohus tuvastas hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele ja hagiavaldusele lisatud dokumentidele tuginedes, et hageja nõudeks on tuvastada asjaolusid kahest erinevast õigussuhtest, millest esimeseks on hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV müügileping (t.l.-7) ning teiseks on kostja I, kostja II ja OÜ Bellacasa vahel 27. augustil 2008 sõlmitud liisinguleping nr 089212 (t.l.-9), kus müüjaks oli kostja I, liisinguandjaks kostja II ostjaks ja liisinguvõtjaks oli OÜ Bellacasa ning liisinguesemeks oli sama sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV, mille kostja I müüs 23. jaanuari 2008 müügilepinguga hagejale. Hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV müügilepingu osas jõuab kohus järeldusele, et hageja tasus ostuhinnast vaid esimese sissemakse ning seejärel pöördus ostutehingu edasiseks rahastamiseks kostja II poole. Kostja II keeldus hageja tehingu rahastamisest ja hagejale laenu andmisest. Kostja I müüs hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud müügilepingu eseme, sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV, OÜ-le Bellacasa, ostu rahastas kostja II liisingulepingu nr 089212 kohaselt. OÜ Bellacasa on hageja tütre ettevõte ning hageja märgiti sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV registreerimistunnistusele kasutajaks (t.l.-8). OÜ Bellacasa ei täitnud liisingulepingust nr 089212 tulenevaid kohustusi kohaselt ning kostja II ütles liisingulepingu erakorraliselt üles, mille järel müüs liisingueseme, sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV kolmandale isikule. Hageja suhtes oli kostja II avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus, mille raames kostja II esitas hageja vastu tsiviilhagi. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 1 ja p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole kostja I, kostja II ja OÜ Bellacasa vahel sõlmitud liisingulepingu nr 089212 pooleks ning seega puudub hagejal õiguslik huvi nimetatud lepingu vaidlustamiseks. Asjaolu, et OÜ Bellacasa on hageja tütre ettevõte, ei anna hagejale õigust vaidlustada OÜ Bellacasa tehinguid. Samuti ei mõjuta hageja õigusi toimingud liisingulepingu nr 089212 esemega, kuna hageja ei ole lepingu pooleks. Kohus leiab, et hageja nõuded, mis puudutavad liisingulepingut nr 089212, tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning nimetatud nõuded ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV müügilepingu osas on nõuded esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset.

3(4)

2-11-60247 Hageja õiguslik huvi on saavutada omandiõiguse tunnustamine ja valdus sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV suhtes, mis oli hagejale müüdud hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud müügilepingu alusel ehk müügilepingu täitmine kostja I poolt. Samas ei ole hageja esitanud müügilepingu täitmiseks sooritusnõuet kostja I vastu. Hageja poolt tuvastusnõudes märgitud eesmärk tuvastada juriidiliste õiguste maht ning lepingupoolte vastastikused õigused ja kohustused on saavutatav ilma kohtu abita, s.o hagejal tuleb nõuetes märgitud eesmärgi saavutamiseks pöörduda advokaadi või muu õigusteadmistega isiku poole õigusteenuse saamiseks, milles advokaat selgitab hagejale ostu-müügilepingust tulenevaid poolte õigusi ja kohustusi. Kohus on seisukohal, et kohus ei menetle tuvastusnõuet ilma sooritusnõudeta. Hagi alusesse kuuluva asjaolu tuvastamine eraldi menetluses ei ole hageja õiguste kaitseks piisav ja kohtupraktika kohaselt ei anna riik sellisel eesmärgil esitatud hagile õiguskaitset. Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud sõiduauto Land Rover Range Rover Sport TD V6 HSV müügilepingust tulenevad nõuded on esitatud eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Hageja nõuded, mis puudutavad kriminaalmenetlust, tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna tsiviilkohtumenetluses ei saa kohus tuvastada süüteo asjaolusid ega anda hinnangut kriminaalmenetluse proportsionaalsusele hageja õiguste suhtes. Kriminaalmenetlus algatatakse karistusseadustikus sätestatud süüteo tunnuste esinemise korral ning süüteokoosseisu olemasolu või puudumise küsimuse lahendab kriminaalasju lahendav kohus, andes hinnangu hageja poolt teise isiku õiguste rikkumise ulatusele. Süüteost teatamine ja selle alusel kriminaalmenetluse alustamine ei ole seotud poolte lepingust tulenevate õiguste või kohustustega ning seetõttu ei saa tsiviilasju lahendav kohus tuvastada hageja õiguste rikkumist ega rakendada õiguskaitsevahendeid. Hageja vastu esitatud tsiviilhagi lahendab kohus kriminaalmenetluse käigus. Seega ei ole hageja nõuetega hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada Kohus leiab, et hageja nõuded, mis puudutavad hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust, tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna nimetatud nõuetega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb kõigi nõuete osas keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.