103,09 eurot Hageja JGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Fred Sooläte (JUEV Inkasso OÜ, Lai 6, 51005 Tartu, e-post [email protected]) Kostja EI(isikukood XXX, elukoht XXX) Lihtmenetluses
1.Hagi rahuldada osaliselt.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
JGOÜ hagi EIvastu võla saamiseks
2.Välja mõista EI’lt võlgnevus (intress) summas 16,73 (kuusteist eurot ja 73 senti) eurot JGOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Mõista JGOÜ menetluskulud 10% ulatuses välja EI’alt ning 90% ulatuses jätta JGOÜ enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
1.JGOÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EI 184,99 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 27.02.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.01.03.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.15.03.2012 esitas JGOÜ Harju Maakohtule hagi EI vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 72,57 eurot, intressi 16,73 eurot ja viivise 86,36 eurot ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.
5.27.06.2011 sõlmisid CUOÜ ja kostja laenulepingu (tl 31), mille alusel sai kostja 200 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 25.09.2011. Laenu saamiseks täitis kostja CUOÜ internetikeskkonnas XXX laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega (tl 32-35) nõustumist. 27.06.2011 CUOÜ rahuldas laenutaotluse ja laenusumma kanti kostjale üle kostja pangaarvele (tl 36) ning kostjale saadeti e-posti teel ja internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga (tl 37-38).
6.Kostja tasus hagejale 16.07.2011 200 eurot, mille hageja arvestas täielikult kahe esimese osamakse ning osaliselt kolmanda osamakse katteks. Laenu ennetähtaegne tagastamine on sätestatud VÕS §-s 411 ning CUOÜ üldtingimuste peatükis 5, mille kohaselt laenusaajal on õigus tagastada kogu laen enne graafikus kindlaksmääratud lõpptähtaega, kui laenusaaja teatab laenuandjale oma kavatsusest laen ennetähtaegselt tagasi maksta ja laenu tagasimakse tähtaja. Laenusaajal on laenu ennetähtaegse tagastamise soovi korral õigus ka leping üles öelda, teatades sellest laenuandjale kirjalikult koos laenu ennetähtaegse tagastamise teatega. Kostja ei ole CUOÜ-le taolist teadet saatnud. Kuna laenu ennetähtaegse tagasimaksmise ja lepingu ülesütlemise tahteavaldust kostja poolt tehtud ei ole, jätkus leping endistel tingimustel. Kolmanda osamakse tagastamise kuupäeval 25.09.2011 jättis kostja laenu koos intressiga tagastamata ning seda vaatamata CUOÜ poolt tehtud meeldetuletustele.
7.28.11.2011 loovutas CUOÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale (tl 39), kellele kostja ei ole samuti võlgnevust tasunud.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et 27.06.2011 väljastas CUOÜ kostjale laenu summas 200 eurot intressiga 89,30 eurot (21% kuus) 90 päevaks (3 osamakset). CUOÜ pakkus kostjale esialgselt taotletud 30 päevase perioodiga laenu asemel 90 päevase perioodiga laenu, kuna kostja sissetulek ei võimaldanud teisiti. Kostja on ise esialgse laenutaotluse tühistanud ning esitanud uue laenutaotluse summas 200 eurot intressiga 89,30 eurot (21% kuus) 90 päevaks (3 osamakset). CUOÜ laenutöötajad juhinduvad laenuotsuse tegemisel CUOÜ juhatuse poolt kehtestatud juhenditest: „Vastutustundliku laenamise nõuded“ (edaspidi nõuded) (tl 114-117) ning „Tarbijakrediidi juhend laenuhalduritele“ (edaspidi juhend) (tl 118-120). Juhendite eesmärgiks on selgitada hageja laenutöötajatele laenutaotluse läbivaatamisega ning kliendi laenukoormuse arvestamisega seotuid reegleid ja põhimõtteid. Juhendid on koostatud Finantsinspektsiooni juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“ eeskujul. Seega CUOÜ-s on kehtestatud sisereeglid, mille kohaselt CUOÜ
2-11-60167 omandab teabe, mis võimaldab hinnata kliendi krediidivõimelisust, küsides selleks kliendilt teavet ning kasutades asjakohaseid andmekogusid, nt K AS maksehäireregister, Kinnistusraamat, Ametlikud Teadaanded, otsingumootor Google.com vms. Käesoleval juhul lähtus CUOÜ asjaoludest, et kostja töötab rohkem kui aasta FIE-na taksojuhina; kostja igakuine neto sissetulek on 300 eurot ning kostja igakuised kulutused on 180 eurot; kostja omab kehtivaid finantskohustusieluasemelaen; maksehäireregistri andmete järgi 27.06.2011 seisuga kostjal puudusid kehtivad maksehäired; Ametlike Teadaannete väljavõtte kohaselt kostjal esinesid täitekutsed aastast 2006.
9.Väärad on kostja väited, et kostjale ei edastatud laenulepingut. Pärast lepingu sõlmimist saadetakse tarbijale kõik lepinguga seotud dokumendid tarbija poolt esitatud e-posti aadressile ning salvestatakse XXX iseteeninduse keskkonda laenusaaja isiklikule kontole, kuhu laenusaaja pääseb enda kasutajatunnuse ja parooli abil. Iseteeninduse keskkonnas on kõik laenusaaja ning CUOÜ vahelised lepingud ning nendega seotud dokumendid alatiseks salvestatud ning laenusaaja jaoks igal hetkel kättesaadavad. Laenusaajal ega ka laenuandjal ei ole võimalik dokumente iseteeninduse keskkonnas muuta ega kustutada. Lepinguga seotud dokumendid on tarbijale esitatud PDF formaadis, mida on võimalik salvestada, printida ning taasesitada.
10.Hageja tunnistab, et 16.07.2011 kandis kostja CUOÜ arveldusarvele 200 eurot. Kostja ei teavitanud CUOÜ-d isegi suuliselt soovist laen ennetähtaegselt tagastada. Kuna kostja ei teavitanud CUOÜ-d laenu ennetähtaegsest tagastamisest, arvestas CUOÜ raamatupidamisprogramm laekunud summa kahe esimese osamakse ning osaliselt kolmanda osamakse katteks.
11.Hageja märgib, et on kostja kirjadele reageerinud, milles kostja on teavitanud, et on laenu tasunud (tl 121-123). Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
13.Kostja on 27.06.2011 võetud laenu sumas 200 eurot tagastanud täielikult 16.07.2011 (tl 97-98). Laenu võtmisel küsis hageja mitmel korral intressi kohta, kuna „XXX“ reklaamis oli kirjas, et esimene kuu on intressivaba ning pärimise peale teatati, et makstes laenu tagasi enne kuu möödumist intressi ei tule. Kostja palus vormistada laenu ühe kuu peale, kuid sellest keelduti põhjendusega, et kostja töötasu ei võimalda seda. Ühekuulisest laenust keelduti ka, siis, kui kostja lisas laenule oma pensioni ning laenuleping vormistati kolme kuu peale. Laenulepingut kostjale vaatamata korduvatele nõudmistele esitatud ei ole. Kostja on peale igat teadet võlgnevuse osas teavitanud võlausaldajaid, et on võlgnevuse tagastanud (tl 99-105).
14.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et kostja ei tühistanud laenutaotlus, vaid seda tegi klienditeenindaja ning klienditeenindaja keeldus töötasule lisamast pensioni, mis jäi esialgsest taotlusest välja. Kostjal puudub allkirjastatud laenuleping ning selle lisad paberkandjal, kostjal puudub digitaalallkirja andmise õigus. Samuti ei ole kohtule esitatud allkirjastatud laenulepingut. Kostja märgib, et laenu taotledes 27.06.2011, teavitas kostja, et maksab laenu tagasi 16.07.2011 ning klienditeenindaja ei teavitanud kostjat, et ennetähtaegsel tagastamisel tuleb sellest laenuandjat teavitada, vaid selgitas, et laenu tagastamisel enne kuu möödumist ei tule intressi tasuda. Kohtu põhjendused
15.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ära kuulamist ei soovinud.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
2-11-60167
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Kohus on tuvastanud, et 27.06.2011 esitas kostja CUOÜ-le laenutaotluse 200 euro saamiseks ning pooled sõlmisid laenulepingu nr XXX(tl 31 ja 37-38), mille alusel andis CUOÜ kostjale laenu 200 eurot perioodiga 90 päeva protsendiga 21%. Laen summas 200 eurot on kantud kostja pangaarvele 27.06.2011 (tl 36). 16.07.2011 tasus kostja hagejale 200 eurot (tl 98). 28.11.2011 loovutas CUOÜ nõude hagejale (tl 39).
19.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt nõutud laenusumma, intress ja viivis.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja kandis 27.06.2011 kostja kontole 200 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 25.09.2011 (tl 37-38). Kostja on tasunud hagejale 200 eurot 16.07.2011 (tl 98), mida hageja tunnistab ning, millise summa on hageja arvestanud täielikult kahe esimese osamakse katteks ja osaliselt kolmanda osamakse katteks, kuna kostja ei teavitanud soovist leping lõpetada tulenevalt üldtingimuste punktist 5.1.1 (tl 66). Vastavalt üldtingimuste punktile 5.1.1 laenusaajal on õigus tagastada kogu laen enne graafikus kindlaksmääratud lõpptähtaega, kui laenusaaja teatab kirjalikult laenuandjale oma kavatsusest laen ennetähtaegselt tagasi maksta ja laenu tagasimakse tähtaja. Laenusaajal on laenu ennetähtaegse tagastamise soovi korral õigus ka leping üles öelda, teatades sellest laenuandjale kirjalikult koos laenu ennetähtaegse tagastamise teatega. Kostja on märkinud, et soovis laenu 30-ks päevaks, mida kostjale ei võimaldatud, mida hageja on ka tunnistanud 06.06.2012 seisukohtades (tl 110) ning, mis nähtub klienditoimikust (tl 121-122), et võttes arvesse kostja sissetulekut pakuti kostjale laenu 30 päeva asemel 90 päevaks, kuigi kostja oli korduvalt teavitanud, et tagastab laenu 16.07.2011, seega oleks pidanud hageja pakkudes kostjale laenu 90 päevaks teavitama, et ennetähtaegsel tagastamisel tuleb hagejat kirjalikult teavitada. Käesoleval juhul on hageja käitunud pahauskselt ja kostjat kahjustavalt. Asja materjalidest nähtub, et CUOÜ ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 6 lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega järgi piiratakse tingimuse kasutaja kohustust täita tema
2-11-60167 esindaja poolt võetud kohustust või tehakse tingimuse kasutaja kohustuse täitmine ebamõistlikult sõltuvaks teatud vorminõude järgimisest. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuse punkt 5.1.1 on tühine osas, millega seatakse tingimuseks, et laenu ennetähtaegsel tagastamisel tuleb sellest eelnevalt kirjalikult laenuandjat teavitada ja teavitada laenu tagastamise tähtajast. Kohus on seisukohal, et igaühe vabatahe on oma laen tagastada ennetähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on laenu summas 200 eurot tagastanud ennetähtaegselt 16.07.2011 enne kuu möödumist, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja võlgnetav laenusumma 72,57 eurot.
21.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja taotleb kostjalt intressina 16,73 euro väljamõistmist. Vaidlus puudub selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Intresside kindlat ülempiiri ei ole kindlaks määratud. Laenulepingus on märgitud intressiks 21% kuus ja 252% aastas (tl 31 ja 38). Vastavalt üldtingimuste punktile 7.1 intressi arvestamisel lähtub laenuandja 30päevasest kuus ja 365-päevasest aastast. Laenuandja alustab intressi arvestamist laenu laenusaaja kontole kandmise päevast. Intressi suurust märgitakse protsentides. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et 30-päevase laenu võtmisel ja selle ennetähtaegsel tagastamisel, ei tule intressi tasuda. Kuna kostja on laenu kasutanud, siis leiab kohus, et hageja intressinõue on põhjendatud ning intressina tuleb kostjalt välja mõista 16,73 eurot.
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt laenulepingule leppisid pooled kokku viivises 0,70% päevas (tl 38). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 86,36 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on alusetu. Võlausaldaja võib viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Käesoleval juhul on kohus leidnud punktis 20, et kostja on laenu tagastanud ennetähtaegselt, seega ei ole kostja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu puudub alus ka viivise nõudmiseks. Seega jätab kohus hageja nõude viivise summas 86,36 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ning 90% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.