890,71 eurot Hageja IS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja EKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Vaho V (XXX)
esindajad Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
IS hagi EKAS vastu kahju hüvitamiseks
Lihtmenetluses Jätta rahuldamata IS hagi EKAS vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulud jätta täielikult (100%) IS kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 890,71 eurot, viivise 41,60 eurot ning menetluskulud.
2.Hageja selgitab, et 09.12.2010 toimus Pärnus, Riia mnt 169a juures liiklusõnnetus (tl 6), kus sai kannatada hagejale kuuluv sõiduk Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX. Hageja ootas Pärnus, Riia mnt 169a ristmikul punase foori taga, et teha vasakpööre, kui sõidukile sõitis tagant otsa MercedesBenz buss. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastusi sõiduki stange, millel olid värvi kahjustused ja pahtel lahti (tl 8-17). Mercedes-Benzi juhtinud isik tunnistas ennast avariis süüdi ning pooled leppisid kokku, et vabastavad liiklusõnnetuse paiga ja vaatavad tekkinud vigastused üle lähedalasuvas Statoili teenindusjaamas, kuhu aga Mercedes-Benzi juhtinud isik ei ilmunud. Hageja üritas peale seda koheselt helistada ka politseisse, kuid seoses tormiga ei õnnestunud hagejal koheselt ühendust saada. Pärast tööde teostamist Pärnus, helistas hageja uuesti politseisse, kust soovis saada Mercedes-Benz juhi andmeid, mida hagejale ei väljastatud ning paluti liiklusõnnetus Tallinnas registreerida. Hetk hiljem helistas politsei tagasi ja küsis täpsemaid andmeid sündmuse registreerimiseks ning teavitas, et avarii on registreeritud ja hagejaga võetakse ühendust Tallinna Avariigrupist. Kuna hagejal puudusid avarii põhjustaja andmed, pöördus ta enda kindlustusandja Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS poole, kust suunati ta remondikalkulatsiooni koostamiseks HA OÜ poole, kus hinnati remondimaksumuseks 891,71 eurot (tl 18-22). Liiklusõnnetuse asjaolusid tunnistab ka hageja kaasreisija Sven Martoja (tl 31).
3.Hiljem selgus, et avarii põhjustas Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX, mida juhtis SHN, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud avarii hetkel kostja juures. 18.04.2011 teatas kostja hagejat kindlustushüvitise rahuldamata jätmisest. Kostja leidis, et remondimaksumus on põhjendamatult suur (tl 4).
4.23.09.2011 esitas hageja kaebuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi Kindlustuse Vaidluskomisjonile (tl 28-29), kes jättis hageja kaebuse 04.11.2011 rahuldamata (tl 23-26).
5.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja ei ole deklareerinud Volkswageni pakiruumi vigastusi kostjale. Volkswageni avariijärgse taastusremondi kalkulatsiooni tegi kostjale HAOÜ. Kostja kohustus on koostöös remondiettevõttega hinnata reaalseid sõidukikahjusid konkreetse avariikahjujuhtumiga, mida kostja antud juhul ei ole teinud. Mercedes-Benz Vitol puudusid igasugused vigastused, kuna kergemat sorti värvikahjustusega avarii korral ei pruugigi neid tekkida, lisaks ei olnud Mercedes-Benz esipamper värvitud, et sinna jääks kriimustused. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
7.Mercedes-Benz juht SHN on oma selgitustes ja ka vaidluskomisjonis väitnud, et SHN kokkupõrget ei tundnud ega kuulnud, samuti ei tundnud ega kuulnud kokkupuudet ükski MercedesBenz väikebussis olnud reisija. Asjaolu, et on teoreetiliselt võimalik, et kokkupuude toimus, ei tõenda aga veel iseenesest kokkupuute toimumist. Teoreetilise võimalikkusega ei saa tõendada objektiivset sündmust.
8.Hageja deklareeris esialgu, et hageja sõidukil sai vigastada ka pakiruumi põhi, mille deformeerumiseks on aga vajalik selline kokkupuude, mida oleks kindlasti vaja tunda. Vaidluskomisjonis tunnistas hageja, et hageja sõiduk võis olla osalenud avariides juba varem ja pakiruumi põhi olla samuti vigastatud varem, mida hageja on kinnitanud ka remondisumma vähendamisega pakiruumipõhja remondi arvelt. Nimetatud asjaolu tekitab kahtlusi, et ka tagumine kaitseraua värvikahjustus võis olla juba varasemast avariist. Mercedes-Benz Vitol puuduvad igasugused avarii jäljed, ei ole kriimustusi mõlke ega värviladestusi (tl 56, 69-71). Hageja sõidukis olnud isiku tunnistusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna tegemist on seotud ja/või huvitatud isikuga.
2-11-55177
9.Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et Mercedes-Benz hageja sõidukile üldse tagant otsa sõitis, mistõttu ei ole tõendatud ka riskivastutuse eeldused ja Mercedes-Benz juhi vastutus. Kohtu põhjendused
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Pooltel on vaidlus, kas 09.12.2010 kella 16.25 paiku SHN juhtides sõidukit Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX Pärnus, Riia mnt 169a sõitis valgusfoori ees peatunud hageja poolt juhitud sõidukile Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX ning põhjustas sellega hageja sõidukile varalist kahju, mille hüvitamise kohustus on kostjal.
14.Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. LKindlS § 26 lg 1 järgi liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Tulenevalt LKindlS § 26 lg 4 liikluskahju hüvitatakse käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud erandid. LKindlS § 35 lg 1 järgi asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKindlS § 39 lg 1 alusel kannatanu ja liikluskahju tekitanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud asja võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama kindlustusandjale ülevaatuseks. Asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumi järgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja esindaja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse päeva liiklusõnnetusest teatamisest. Kui kindlustusandja on kirjalikult palunud liiklusõnnetuses kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada kuni 15 päeva. LKindlS § 44 lg 2 kohaselt liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele.
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Lääne Prefektuuri juhtimiskeskus 09.12.2010 kell 21.08 registreeris kella 16.30 ajal toimunud liiklusõnnetuse Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tn ristmikul, kus hageja juhitud sõidukile Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX sõitis tagant otsa sõiduk
2-11-55177 Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX. Menetlust Lääne Prefektuur ei alustanud (tl 6) Väidetavalt leppisid sõidukijuhid kokku, et sõidavad üle ristmiku Papiniidu tn-l asuvasse Statoil tanklasse, kus selgitavad liiklusõnnetuse asjaolusid. Vaidlust ei ole, et sõidukijuhid tanklas kokku ei saanud. Hageja selgituste kohaselt oli tema sõidukil avarii tulemusena tagumise stange värvi kahjustused ja pahtel lahti (tl 8-17, 59-68). HAOÜ 25.01.2011 remondikalkulatsiooni kohaselt hinnati remondimaksumuseks 890,71 eurot (tl 18-22), mida on vähendatud pakiruumi põhjaremondi kulutuste võrra (tl 54-55). Hageja tunnistas kindlustuse vaidluskomisjonis, et temale kuuluv sõiduk on osalenud varem avariis ning pakiruumi põhja vigastused võivad olla tekkinud varem (tl 23-26). 13.12.2010 esitas hageja kahjuavalduse Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-ile (tl 57-58), kes edastas avalduse kostjale. 18.04.2011 teatega jättis kostja hageja taotluse kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata, kuna ei ole tuvastatav Mercedes-Benzi juhi tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega (tl 4). Sõiduki Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX, juht SHN on selgitanud, et 09.12.2010 sõitis S OÜ autoga umbes kella 16.25 ajal Riia mnt Papiniidu ristmiku suunas, kus vasakpöörde real seisis auto. Kuna tee oli lumest koristamata, ei saanud SHN autot, vaatamata naastrehvile, pidurdamisel koheselt peatada, vaid liikus edasi. SHN kokkupõrget eelseisva autoga ei tundnud ega kuulnud nagu Volkswageni juht (hageja) väitis. SHN tegi koheselt ettepaneku sõita EK juurde, et asja täpsemalt selgitada, kuid hageja keeldus öeldes, et ei ole aega raisata. Volkswageni juht soovis sõita Papiniidu tänava tankla juurde, kus juhid pidid kohtuma, kuid kuna teeolud olid rasked, läks SHNil aega ning kohale jõudes oli Volkswageni juht lahkunud. SHNi autol kokkupõrkest märked puuduvad (tl 56), mida kinnitavad ka sõidukist Mercedes-Benz tehtud fotod kindlustuse poolt (tk 69-71). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et mõlemad sõidukid viibisid 09.12.2010 kella 16.25 ajal Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tn ristmikul, kuid esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et SHN poolt juhitud sõiduk Mercedes-Benz Vito sõitis tagant otsa hageja poolt juhitud sõidukile Volkswagen ning põhjustas hagejale varalist kahju. Fotodest (tl 69-71) nähtuvalt puuduvad sõidukil Mercedes-Benz Vito igasugused vigastused ja kriimud, mis vastaksid kokkupõrkele Volkswagn Passatiga (tl 8-17, 59-68). Samadelt fotodelt on nähtav, et hageja sõiduki värvi pragunemine on otseses seoses pahteldamisega, mille kvaliteet on kaheldav ja annab veendumuse, et sellisel viisil sõiduki värvimine ei ole toimunud selleks ettenähtud juhiseid järgivalt ja spetsialistide poolt. Kohus on veendunud, et kokkupõrke tagajärjel ei oleks hageja autol värvikahjustused sarnased värvi pragunemise ja koorumisega. Kokkupõrkes, kus Volkswagenil oli avarii tulemusena tagumise stange värv maas, värvi kahjustused ja pahtel lahti, oleks pidanud olema ka mingisugusedki kahjustused või värvijäljed Mercedes-Benz Vitol. Selliseid jälgi ei tuvastatud. Lisaks ei kuulnud ega tundnud ükski Mercedes-Benz kaasreisija kokkupõrget. Hageja on ise tunnistanud, et sõiduk Volkswagen Passat on varasemalt osalenud avariis, mille käigus sai vigastusi pakiruum, mis oli remontimata eelpool märgitud avarii ajal. Kohus on veendunud, et pakiruumi vigastuste saamisel olid vigastatud ka sõidukiosad, mis on väljaspool pakiruumi. Selle kinnituseks on hageja sõiduki tagumisel osal piltidel märgatav pahtli- ja värvikiht. Kohus leiab, et isegi, kui väheintensiivne kontakt käesolevas vaidluses olevate sõidukite vahel toimus, ei saa lugeda tõendatuks, et selle tagajärjel sai sõiduk Volkswagen täiendavaid kahjustusi (värvi pragunemist ja pahtli koorumist), millega tekkis hagejale varaline kahju. Lähtuvalt eelnevast leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud sõidukite vahelise kontakti toimumine ning sõiduki Mercedes-Benz juhi poolt kahju tekitamine hagejale, seega on tõendamata ka riskivastutuse kohaldamise üldised eeldused ja liikluskahjuks tunnistamise eeldused, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja sõiduki kaasreisija Sven Martoja allkirjata tunnistus ei ole kohane tõend (tl 31). Samas soovib kohus märkida, et kohase tõendina ei mõjutaks selle sisu otsust. Menetluskulud
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
2-11-55177 Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.