Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.09.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-61056
Tsiviilasi
AS S (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi UV(V, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 111,12 euro ja viivise saamiseks
Hagihind
111,12 eurot
Kohtuistungi aeg
03.09.2012.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Ene Solovjev Kostja U V
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled sõlmisid 19.11.2004 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu, seadme kasutamise lepingu ja seadme ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kasutamiseks seadmed. Kostja jättis hageja teenuste eest tasumata 123,64 eurot. Hageja nõuab võla tasumist ning lepingu lisaks oleva teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.7 järgi viivist 0,2% tasumata summalt päevas 123,59 eurot. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 343,85 eurot, viivis 0,2% päevas põhinõudelt hagi esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Arved on esitatud perioodil 30.09.2007-29.02.2008 ja nõue on aegunud perioodil 30.09.2010-29.02.2011. Samuti märgib kostja, et lepingud, millest hageja nõue tuleneb ei ole kostja poolt allkirjastatud ning kostja ei ole neid teenuseid kasutanud. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud vaid 19.11.2004 kliendileping ja seadme ostu-müügileping, nendest lepingutest tulenevalt ei ole hageja aga oma nõuet esitanud. Arvete esitamise perioodil ei elanud kostja teenuse osutamise kohas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastusele Arvamuses kostja vastusele märgib hageja, et kostjale on alates 21.11.2004 osutatud TV ja interneti teenust, seega 19.11.2004 lepingu alusel. 07.09.2006 sõlmiti uus TV pakett. Kostja tellimusel on 07.09.2006 käidud lepingulisel aadressil XXX ühendamas Mini interneti ja Digi TV-ga. Allkirjade erinevuse kohta märgib hageja, et on tavapärane, et kliendi koju teenusega ühendama minnes ja samas vajalike lepingute sõlmimisel lasevad kliendid lepingu allkirjastada mõnel oma perekonnaliikmel. Hageja märgib ka seda, et kui vaidlusaluse teenuse eest esitati esimene arve juba oktoboris 2006, on kõik arved tasutud kuni 01.09.2007. Kõik arved on edastatud kostjale. Hageja on nõus, et perioodil 01.09.2007-01.12.2007 esitatud arved on aegunud. Hageja vähendab nõude summat ning hageja põhinõue on 111,12 eurot ja viivised 111,07 eurot. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud 19.11.2004 kliendilepingu (t lk 8) ja seadme ostumüügilepingu (t lk 9). Kostja ei eita ka seadme (modemi) üleandmisakti allkirjastamist (t lk 12). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja nõue tugineb kaheksal tasumata arvel (t lk 20-27). Hageja on need arved esitanud Digi-TV kaardi rendi ja DigiBoxi rendi eest. Kohus nõustub kostjaga selles, et need arved ei puuduta kliendilepingut ega seadme ostu-müügilepingut. Kliendilepingu järgi asus kostja hageja kliendiks õigusega sõlmida hagejaga lepinguid hageja toodete ja teenuste kasutamiseks (p 1), seega tuli teenuste ja toodete saamiseks sõlmida eraldi lepingud ning pelgalt kliendilepingu järgi teenuseid ei osutatud. Hageja esitatud arvetest ei nähtu ka see, et hagejal oleks seadme ostu-müügilepingust tulenev nõue kostja vastu. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on sõlminud 19.11.2004 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu MINI internet ja Digi-TV teenuse osutamiseks (t lk 7) ja 19.11.2004 seadme kasutamise kaks lepingut Digi-TV kaardi ja DigiBoxi kasutamiseks (t lk 10-11). Kohus peab sellele küsimusele andma hinnangu. Kostja väitel ta teenuse osutamise ajal lepingulisel aadressil ei elanud. Samas on kõik hageja esitatud lepingud sõlmitud samal kuupäeval, s.o 19.11.2004. Hageja selgitas, et kõik lepingud on küll dateeritud ühe kuupäevaga, kuid tegelik lepingu sõlmimise aeg kattub ühendamise kuupäevaga (t lk 70). Seega on sõlmitud vaidlusalused liitumis- ja teenuste osutamise ning seadme kasutamise lepingud 07.09.2006. Hageja selgitusest ja ühendamise kuupäevast nähtub aga see, et hageja arvetes kirjeldatud teenuseid enne 07.09.2006 ei osutatud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda raha üksnes osutatud teenuste eest. Hageja möönis, et vaidlusalustele lepingutele on alla kirjutanud keegi teine (t lk 70, 84). Kohus tegi hagejale ettepaneku tõendada vaidlusaluste lepingute sõlmimist kostjaga (t lk 70). Hageja väitis, et vaidlusalustele lepingutele on alla kirjutanud kostja poolt volitatud isik; tavapäraselt võetakse kirjalik volitus, käesolevas asjas volitust esitatud ei ole (t lk 94). Kohus leiab, et 19.11.2004 liitumis- ja teenuste osutamise leping ja seadme kasutamise lepingud (t lk 7, 10-11) ei ole sõlmitud kostja poolt. Allkiri lepingul on visuaalselt oluliselt erinev kostja
allkirjast, samuti ei ole hageja vaidlustanud, et leping on alla kirjutatud kolmanda isiku poolt. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole neid lepinguid allkirjastanud. Antud vaidluses ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks kolmandat isikut volitanud enda eest lepingutele alla kirjutama. Kohus kontrollib, kas volitus võiks tuleneda seadusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 järgi „kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.“ Kuigi kostja on oma eluruumi välja üürinud, ei saa kohtu hinnangul kostjale omistada, et kostja on teadlik või peaks olema teadlik kõikidest teenustest, mida üürnik endale tellib. Seetõttu ei ole täidetud TsÜS § 118 lg 2 sätestatud eeldus, et esindatav (s.o kostja) teadis või pidi teadma, et üürnik sõlmib tema nimel lepinguid. Volitus ei ole TsÜS § 118 lg 2 järgi tekkinud. Swedbank AS-i 16.05.2012 kinnituskirjast nähtub, et 22.08.2007 on kostja poolt tasutud hagejale 755,44 krooni selgitusega „teenuste tasumine“ (t lk 77). See ühtib hageja 01.09.2007 arves märgitud laekumiste infoga perioodil 01.08.2007-31.08.2007 (summa 48,28 ehk 755,44 krooni) (t lk 20). Hageja soovib selle tõendiga tõendada, et kostja tasus osutatud teenuse eest, on need sellega heaks kiitnud ja on seega lepingu pooleks. Kostja on väitnud, et hagis märgitud lepingud ei ole ainsad lepingud poolte vahel ning ei ole tõendatud, et kostja on tasunud vaidlusaluste lepingute järgi (t lk 94). Kohus leiab, et makse selgitus „teenuste tasumine“ ei viita ühele konkreetsele lepingule ning seetõttu ei ole seda võimalik automaatselt tõlgendada vaidlusaluste lepingute eest tasumiseks. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et poolte vahel on ka teisi lepinguid, mille eest makse tasuti (hageja on ise esitanud veel ühe 19.11.2004 liitumis- ja teenuste osutamise lepingu ühendamise kuupäevaga 21.11.2004, millel hageja nõue aga ei tugine (t lk 53)). Seetõttu ei ole kostja väide hageja poolt ümber lükatud. Kuna hageja tõendist ei nähtu selgelt vaidlusaluste lepingute eest tasumist ning kostja vastuväide ei ole ümber lükatud, ei ole kohtul võimalik seda makset pidada makseks vaidlusaluste lepingute eest. Hageja ei ole suutnud oma väidet tõendada. Kohus märgib ka seda, et kui oleks tõendatud, et kostja on tasunud antud lepingute järgi võla, ei oleks see esindusõiguseta tehtud tehingu heakskiit. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingud, mille alusel hageja raha kostjalt nõuab, on kostja nimel sõlminud kolmas isik, kellel puudub selleks volitus. Tegemist on esindusõiguseta isiku poolt tehtud mitmepoolse tehinguga, mis on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Tehing muutub kehtivaks, kui esindatav selle heaks kiidab. Heakskiidu saamiseks tuleb aga tehingu teisel poolel TsÜS § 129 lg 3 järgi teha ettepanek tehing heaks kiita. Heakskiidu saamiseks peab esindatav selgesõnaliselt heakskiidu andma (TsÜS § 129 lg 4). Hageja ei ole pöördunud kostja poole heakskiidu saamiseks ning kostja ei ole ka tehingut heaks kiitnud. Seetõttu puudub kohtul alus jõuda järeldusele, et tehing oleks heaks kiidetud. Seega leiab kohus, et poolte vahel puudub õigussuhe. Kostja ei ole hagejalt vaidlusaluseid teenuseid tellinud ega neid tarbinud. Kostja ei ole hagejaga teenuste osutamise lepinguid sõlminud. Seetõttu ei tule kostjal nende teenuste eest ka tasuda. Kohus jätab hagi rahuldamata. Õigussuhte puudumise tõttu puudub vajadus analüüsida aegumise küsimust.
Menetluskulude osas lähtub kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.