Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.september 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-62421
Tsiviilasi
K R hagi KEK vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K R , isikukood XXX, elukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi RajamäeParik, e-post: [email protected] Kostja: KEK, isikukood XXX, elukoht: XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
08.02.2012.a., edasine kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista KEK K R kasuks välja põhivõlgnevus summas 5373,14 eurot ja seisuga 24.05.2012.a. sissenõutavaks muutunud viivis summas 626,23 eurot. Välja mõista KEK K R kasuks viivis põhinõudelt (5373,14 eurot) alates 25.05.2012.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta KEK kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis korteriomand asukohaga XXX rjumaal, mis on omandatud 26.07.2006.a. sõlmitud müügilepingu alusel 460 000 krooni eest. Korteriomandi soetamiseks võtsid hageja ja kostja kaaslaenusaajatena AS-lt SEB Pank laenu summas 396 000 krooni. Hageja tasus korteriomandi müüjale korteri müügihinnast 64 000
krooni. Kostja ei ole vaatamata hageja 16.02.2010.a. palvele kaasomandiga seonduvaid kulutusi hagejale kompenseerinud ega hakanud tasuma eluasemelaenu makseid. Septembris 2010.a. tegi hageja samuti kostjale ettepaneku kokkulepe sõlmimiseks, kuid kostja ei ole ettepanekule vastanud. Hageja on tasunud pangale intressi- ja põhiosamakseid kokku summas 111 068 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista nimetatud summast 58,08%, so 4122,83 eurot (64 508,29 krooni). 09.oktoobril 2007.a. sõlmisid hageja ja kostja kaaslaenusaajatena AS-ga SEB Pank tarbimislaenulepingu summas 125 000 krooni. Laenu tagatiseks on pooltele kaasomandi mõtteliste osadena kuuluv korteriomand. Kostja ei ole tasunud mainitud laenulepingust tulenevaid makseid. Hageja on hagi esitamise seisuga kandnud tarbimislaenu kulusid summas 1250 krooni lepingutasu eest ja 37 876,30 krooni tarbimislaenu põhiosa ja intresside eest. Hageja palub kostjalt välja mõista poole tasutud laenu maksetest ja lepingutasust, so 1250,31 eurot (19 563,15 krooni ). Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivised hageja kasuks mõistetavalt summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja elas poolte kaasomandis olevas korteris kuni 30. septembrini 2008.a., mille vältel oli poolte vahel kokkulepe, et hageja maksab korteriomandiga seonduvad kulud (laenumaksed) ning kostja nii palju elamiskulusid, kui tal on võimalik, arvestades sellega, et kostja oli suurema osa ajast kahe lapsega kodune. Tugevate erimeelsuste tõttu hagejaga kolis kostja kaasomandis olevast korteriomandist välja ning avaldas hagejale korduvalt soovi, et korter müüki panna, vabanemaks korteriomandiga seotud kohustustest ja kulutustest. Kostja tegi ka ettepaneku laenuleping hageja nimele ümber vormistada. Hageja selliste ettepanekutega ei nõustunud, avaldades seejuures soovi laen ise tagasi maksta, sest hageja soovis korteris edasi elada. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, arvestades hageja soovi korteris edasi elada, et hageja tasub ise kõik korteriomandiga seotud kulud. Tarbimislaenu osas soovis kostja teha tasaarveldust hageja poolt maksmata kahe lapse elatusraha arvel. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, et poolest tarbimislaenu summast lähevad maha igakuiselt lastele maksmata elatusraha summad, kuni tarbimislaen saab tasutud. Hageja mainitud kokkulepet ei täitnud, mistõttu võttis kostja hagejaga ühendust e-posti teel. Hageja kostja e-kirjadele ei vastanud ja seetõttu saatis kostja hagejale 27.jaanuaril 2009.a. tähitud kirja, milles soovis rahaasjades kokkuleppele jõudmist. Kostja hageja kirjale ei vastanud. Kostja leiab, et kuna hageja pole soovinud korterit müüa, laenu ümber vormistada ega muul moel mõistlikku kompromissi leida ning on soovinud ise poolte kaasomandis olevas korteris edasi elada, siis hageja on nõustunud kostja poolt esitatud kokkuleppest keeldumisega kandma ise kõik korteriomandiga seotud kohustused. Hilisemad kostja soovid olukorda lahendada on olnud kostja arvates kostja huve ja õigusi mittearvestavad ning seetõttu ei saanud kostja nendega nõustuda. Hageja ei maksnud peale lahkuminekut elatusraha oma lastele, mistõttu kostja pakkus tarbimislaenu omapoolse osa tasaarveldamist elatusrahaga. Hageja jättis siiski kostjapoolse tarbimislaenu osa summas 63 750 krooni maksmata. Seejärel pöördus kostja kohtu poole, määramaks kindlaks elatise summad. Kostja oli tarbimislaenu osas heas usus kindel, et hagejal
ei teki rohkem nõudeid ning ta on valmis vastastikusel kokkuleppel ise täitma kostja laenukohustuse, et korvata muude kohustuste mittetäitmist. Seega soovib kostja, et tarbimislaenuga seonduv nõue jääks kohtu poolt arvestamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ning tuleb rahuldada. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et pooled võtsid kaaslaenusaajatena AS-lt SEB Pank 26.07.2006.a sõlmitud laenulepingu nr XXX p 3.1 ja 3.3 alusel eluasemelaenu summas 396 000 krooni, vastutades laenulepingust tulenevate kohustuste eest antud lepingu p 3.2.3 alusel solidaarvõlgnikena. Hageja tasus korteriomandi müüjale ostumüügihinnast 64 000 krooni. Samuti puudub vaidlus selle üle, et pooled omandasid korteriomandi asukohaga XXX poolte kaasomandisse vastavalt Tallinna notar Aivar Mesikäpa notari ametitoimingute raamatu registrinumbri XXX all registreeritud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi kustutamise avalduse ja hüpoteegiga koormamise ning asjaõiguslepingu alusel. Samuti puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 09.10.2007.a kaaslaenusaajatena AS-ga SEB Pank tarbimislaenulepingu nr XXX summas 125 000 krooni, vastutades lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarvõlgnikena. VÕS § 24 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud). VÕS § 65 lg 4 kohaselt eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Laenulepingu XXX p 3.2.3. kohaselt kohustusid pooled täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused. Kuivõrd laenu eest soetati kaasomand, millest kummalegi kuulub pool, siis tuleb laenusaajate omavahelises suhtes arvestada VÕS § 69 lg 1, mille kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 75 lg 3 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vaidlus puudub selles, et eluasemelaen võeti vaidlusaluse korteriomandi soetamiseks poolte kaasomandisse. Kaasomandit lõpetatud ei ole, kaasomandiga kaasnevad kulutused laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumise näol. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt laenukohustuse olemusest nähtuvalt ostumüügi- ja eluasemelaenulepingust tuleneb, et kumbki laenusaaja peaks tasuma laenukohustusest osa, mis kulus tema osa kaasomandist ostmiseks. Korteriomandi ostuhind oli kokku 460 000 krooni,
seega tuli kummalgi poolel tasuda ostu-müügilepingu p 3.1. toodu kohaselt oma kaasomandi osa eest 230 000 krooni. Kostja ei ole tasunud korteriomandi ostmisel oma kaasomandi osa eest rahas. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja tasus korteriomandi ostmiseks poolte kaasomandisse rahas 64 000 krooni, ülejäänud ostuhinna tasumiseks sõlmisid pooled laenulepingu 396 000 krooni saamiseks AS-lt SEB Pank. Eeltoodu alusel nõustub kohus hageja seisukohaga, et VÕS § 69 lg 1 alusel tulenevalt pooltevahelise kohustuse olemusest, arvestades asjaolu, et kostja ei ole oma kaasomandis osa eest rahas tasunud, moodustab kostja osa laenukohustuse põhisosas 230 000 krooni ehk 58,08% võetud kogu laenusummast. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud erinevalt eeltoodust ja et kostjal puuduks kohustus tasuda makseid vastavalt pooltevahelisele teistsugusele kokkuleppele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Vastavalt hagi lisas 5 toodud tabelile on hageja tagastanud laenuandjale laenu kuni 2011.a. novembrini summas 111 068 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud laenumaksete suurust. 58,08% nimetatud summast, 111 068 kroonist moodustab 64 508,29 krooni. Kuivõrd kostja ei ole antud rahasummat tasunud, tuleb eeltoodu alusel kostjalt laenulepingu nr XXX alusel hageja kasuks välja mõista 4122,83 eurot (64 508,29 krooni). 09.10.2007. a sõlmisid pooled kaaslaenusaajatena AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XXX summas 125 000 krooni. Antud laenulepingu punkti 3.2.3. kohaselt kohustusid pooled täitma solidaarselt kõik lepingust tulenevad laenusaaja kohustused. Kostja ei ole tasunud laenumakseid. Vaidlus puudub selles, et hageja on tasunud tarbimislaenu kulusid alljärgnevalt: lepingutasu summas 1250 krooni ja laenumaksed summas 37 876,30 krooni, mis on tõendatud hagi lisana 7 esitatud tabeliga. Kostja on vastuväidetes märkinud, et soovis tarbimislaenulepingust tuleneva võlgnevuse tasaarvestada hageja võlgnevusega elatusraha eest. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Kuivõrd ülalpidamise nõuet ei saa seadusest tulenevalt tasaarvestada, siis ei ole antud kostja vastuväide kooskõlas seadusega. VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vaidlus puudub selles, et pooled tarbisid laenu võrdsetes osades, mistõttu tuleb kostjal kanda pool antud laenulepingu nr XXX järgselt tasumisele kuuluvatest maksetest. Kokku tuleb kostjalt laenulepingu nr XXX alusel välja mõista 1250,31 eurot (19 563,15 krooni ). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on esitanud viivise arvestuse perioodi 12.12.2010.a. kuni 24.05.2012.a. eest summas 626.23 eurot. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatuga ja tuleb rahuldada. Samuti kuulub TsMS § 367 lg 1 alusel rahuldamisele viivise nõue alates 25.05.2012.a. protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.