Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

I HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Viru Maakohtu 05.11.2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2819 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver M. B. suri. Kuriteo ohvri ülalpeetav L. B. esitas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile 11.03.2010.a. Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 16.03.2010.a. otsusega nr KTO236 hüvitati kuriteo ohvri surmast tulenev kahju ajavahemikul 07.10.2009 – 07.10.2011 summas 4174, 60 eurot. Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja palub hagi täielikult rahuldada ja välja mõista S. B.ilt OAS alusel makstud hüvitis summas 4174, 60 eurot. Põhja Pensioniameti poolt on ohvri matusteks hüvitus tehtud enne kriminaalasja menetluse lõpetamist ning hüvitatud matusekulusid ei arvestata L. B.le makstud hüvituse hulka. Esitatud Põhja Pensioniameti 11.10.2011 tõendis nr 12.TL15-2/236 on välja toodud, et summast tuleb maha arvestada välja makstud matusekulu summas 7000 krooni (447,38 eurot) ning tagasinõudmisele kuulub 4174, 60 eurot. Põhja Pensioniameti otsus on koostatud vastavalt L. B. hüvituse taotlusele ning antud haldusasjas ei olnud kostja menetlusosaline HMS § 40 tähenduses. Põhja Pensioniameti otsuse puhul on tegemist üksikaktiga üksikjuhtumi reguleerimiseks HMS § 51 lg 1 järgi. OAS-e järgi on õigus saada hüvitist vägivallakuriteo ohvri ülalpeetaval, kes on nimetatud Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § -s 20. RPKS järgi on ülalpeetavaks ka toitja vanem, kes on vanaduspensionieas. Kuna L. B. on vanaduspensionär, siis on tal õigus igakuisele hüvitisele alates ohvri surmast 07.10.2009. Põhja Pensioniameti 16.03.2010 otsus nr KTO236 on õiguspärane ning on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele HMS § 54 järgi. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

II KOSTJA VASTUS

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja arvates ei saa hageja tuua hagi põhjendustena viidet haldusaktile, mis on antud haldusmenetluse käigus, mille osalejaks kostja ei ole olnud ning mille alustamisest pole kostjat teavitatud. Kostja on otsuse KTO236 16.03.2010 koostamise haldusmenetluses menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 3 alusel kui isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). Kuna kostjat ei kaasatud käesoleva haldusmenetluse osalemisse, siis ta ei saanud realiseerida HMS § 40 ettenähtud haldusmenetluse menetlusosalise õigusi, samuti muid, haldusmenetluse menetlusosalisele esitatavaid õigusi, sealhulgas antud haldusakti edasikaebamise õigust. Nagu tuleneb 16.03.2010 otsuse nr КТО236 sisust hüvitatakse L.B.le M.B. matusekulud 7 000 krooni ulatuses. Kostja osundab, et Narva Kohtutäituri Andrei Kreki menetluses on täitemenetlus nr 066/2011/1009, milles sissenõudjaks on L.B. ning täitedokumendiks – Viru

maakohtu 05.11.2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2819. Sissenõudmisele kuuluvad matusekulud. Antud asjaolu osutab sellele, et 16.03.2010.a otsus nr КТО236 on ebaseaduslik vähemalt selles osas, milles võetakse vastu otsus matusekulude sissenõudmisest. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et abikaasad, kostja ja M.B. elasid alaliselt koos eluruumis aadressil: 26. Juuli 13-8, Narva, mis kuulus M.B.le. L. B. elas alaliselt eraldi. Samuti on 16.03.2010 otsuse nr KTO236 koostamise haldusmenetluse käigus tuvastatud, et M. B.l puudus maksustatav tulu, s.t. tulu, mille alusel võiks M.B. L.B.t ülal pidada. Nimetatud asjaolud annavad alust väita, et L.B. ei olnud M.B. ülalpeetav.

III KOHTUISTUNG

Hageja esindaja jääb oma nõude juurde. Haldusmenetlus on lõpetatud ja menetluse lõpetamist tõendab see tõend, millega on välja makstud vägivallakuriteo ohvri Marina B. ülalpeetava avalduse alusel hüvitis L. B.le. Kostja esindaja väited on arusaamatud. Kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja leiab, et HMS § 11 lg 1 punkt 3 alusel on kostja protsessiosaline haldusakti väljaandmisel, millise hageja esitas kohtule. Kostjat ei teavitatud haldusmenetlusest ning ta ei saanud esitada vastuväiteid. Haldusorgan ei informeerinud teda käimasolevast menetlusest seoses avaldusega. HMS lähtudes on kostja esindajal alust väita, et haldusmenetlus ei ole lõppenud, kuna haldusorgan ei ole saatnud haldusakti kostjale. Kostja õiguseid haldusmenetluses on rikutud.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et Viru Maakohtu 05.11.2010 otsusega, mis jõustus 12.04.2011 mõisteti kostja, S. B. kriminaalasjas nr 1-10-2819 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi. L. B. esitas Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile 11.03.2010 ohvriabi seaduse (OAS) alusel ohvri surmast tuleneva hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 16.03.2010 otsusega nr KTO236 hüvitati kuriteo ohvri surmast tulenev kahju ajavahemikul 07.10.2009 – 07.10.2011 summas 4174, 60 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja põhjustas kannatanu Marina B. surma. Kostja tegu, teo õigusvastasus ning kostja süü on tõendatud Viru Maakohtu 05.11.2010 jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2819, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus poolte vahel selles, et kannatanule on välja makstud OAS alusel ohvri surmast tulenev riiklik hüvitis. Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. OAS § 8 lõike 1 p 1 alusel mõistetakse kannatanu surmaga lõppenud isiku vastu kriminaalkorras karistatavat tegu vägivallakuriteona, mis annab õiguse hüvitise taotlemiseks. OAS § 9 lg 3 alusel on ohvri surma korral õigus saada hüvitist tema ülalpeetavatel. OAS § 9 lg 3 p 1 kohaselt on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 20. RPKS § 20 lg 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Vanema õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. RPKS § 20 lg 2 p 2 kohaselt toitjakaotuspensioni õigust omavaks perekonnaliikmeks on toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu.

Vaidlust ei ole selles, et hüvitise saanud L. B. on M. B. vanem ja vanaduspensionieas. Asjakohatud on kostja esindaja väited selle kohta, et L. B. ei olnud Marina B. ülalpeetav, kuna viimasel puudus tulu ja L. B. elas eraldi. Õigus saada hüvitist nimetatud asjaoludest kuidagi ei sõltu. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja maksis kannatanule OAS alusel hüvitist summas 4 174, 60 eurot, mida tõendavad Põhja Pensioniameti tõend (tl. 5) ja kuriteoohvrile riikliku hüvitise määramise otsus nr KTO236 (tl. 6). OAS § 31 lg 1 kohaselt läheb pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega oli hagejal õigus esitada välja makstud hüvitisest tulenev regressinõue kostja vastu. Kohus leiab, et ka kostja esindaja viited haldusmenetluse rikkumistele on asjakohatud. Tsiviilasja lahendamisel puudub igasugune seos haldusmenetlusega ning maakohus ei aruta poole väidete alusel haldusmenetluse läbiviimise õiguspärasust. Haldusmenetluses antud aktide ja tehtud toimingute õiguspärasust kontrollib halduskohus haldusmenetluse seaduse ning halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt. Õige on hageja esindaja väide, et kostja ei olnud antud haldusmenetluse osaline. OAS alusel hüvitise määramise otsustamise menetlus ei puuduta kostja õiguseid või kohustusi. Kostjat puudutab kahju hüvitamise kohustuse üleminekul regressi korras hagi esitamine maakohtusse. Tõendatud on, et kostja on süüdi tunnistatud kuriteos, mille tagajärjel isik suri ning kuriteo ohvri ülalpeetavale on välja makstud hüvitis. Seega tuleb kostjalt kuriteo ohvri ülalpeetavale riigi poolt välja makstud hüvitis 4 174, 60 eurot regressi korras hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb hüvitis tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul on viitenumber 1200003194.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Siinkohal tehakse otsus kostja kahjuks ning menetluskulud jäävad kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 145 alusel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõiv summas 543, 24 eurot kuulub TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt väljamõistmisele riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.