05. september 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-38992
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Swedbank Liising AS hagi L S ja LS vastu võla saamiseks 4 350,08 eurot Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), volitatud esindaja Anneli A (XXX) Kostja I L S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II LS(isikukood XXX, elukoht XXX) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L S’ilt ja L S’ilt solidaarselt võlgnevus 4 368,52 (neli tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa eurot ja 52 senti) eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.
3.Välja mõista L S’ilt ja L S’ilt solidaarselt viivis 7% aastas põhivõlgnevuselt (4 350,08 eurot) alates hagi esitamisest, s.o 18.11.2011, kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni Swedbank Liising AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud täielikult 100% ulatuses L S’ilt ja L S’ilt solidaarselt Swedbank Liising AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L S`ilt ja L S`ilt 4 499,58 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud võlgnikele, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 25.10.2011 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.03.11.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama viivitamata oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.18.11.2011 esitas Swedbank Liising AS kohtule hagi L S ja LS vastu võla saamiseks. Asjaolud
4.20.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja I järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6 2.5, ehitusaasta 1998 (edaspidi sõiduk) (tl 40-43). Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (tl 46-50).
5.20.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt liisingvõtjaga lepingust tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 8 592,18 eurot (tl 103-104). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 4 368,52 eurot, viivise protsendina põhinõudest (4 350,08 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 7% aastas ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4, 6 ja lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142, § 145 lg 1 ja 2, § 367 lg 1, § 455 lg 1 ja 2.
7.Tulenevalt lepingust kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse ning kostja I kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 44-45). Vara läks liisinguvõtja valdusesse 20.06.2008 (tl 51). Lisaks kohustus kosta I sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ja tasuma täielikult kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Kostja I kohustus tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja I hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 20.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja I seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped (tl 52-55). Kindlustuslepete kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja I ja soodustatud isikuks hageja. Kostja I kohustus kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 30. kuupäevaks Hageja vastavale arveldusarvele).
8.Kostja I rikkus lepingust ja kindlustuslepete alusel tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse- ja kaskokindlustusmaksed. Kostja I poolt on hagejale tasumata
2-11-38992 lepingu ja kindlustuslepete alusel arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 1 016,58 eurot (tl 57-61). Kostja I jättis tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja AS-ile Hansa Varakindlustus vara liikluskindlustusmakse summas 136,57 eurot (tl 66-77). Hageja on tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt arvestanud viivist 7% aastas summas 18,44 eurot (tl 62-65).
9.Seoses kostja I poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale I 17.11.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 78-83). Teatises informeeris hageja kostjat I võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja I võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles.
10.Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja I andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kosja I vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ CE poole. Vara valdus taastati 13.03.2010 (tl 84). Pärast vara valduse taastamist andis Hageja vara võõrandamiseks üle BROÜ-le (tl 85). OÜ CE ja BR OÜ esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 648,89 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 86-93).
11.Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja I vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue kostja I vastu oli 6 924,99 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 5 106,54 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 016,58 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 646,89 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 136,57 eurot ja viivismaksete võlgnevusest summas 18,44 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2 556,47 eurot (käibemaksuta) (tl 109). 6 924,99 – 2 556,47 = 4 368,58 eurot (tl 56), milline summa on hagejale tasumata.
12.13.09.2010 ja 11.10.2010 saatis hageja kostjatele teatise (tl 94-102, 105-107), milles teavitas lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ning asjaolust, et nõuab kohustuste täitmist. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud.
13.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja, et sõiduk suunati müüki 05.04.2010 ning müüdi 22.06.2010, seega kestis müük umbes kaks ja pool kuud. Sellist ajavahemikku ei saa lugeda kiirmüügiks. Samuti ei ole kaks ja pool kuud aeg, mille jooksul sõiduki väärtus oluliselt langeks või muutuks majanduslik olukord. Tegemist on tavapärase sõiduki realiseerimiseks kuluva ajaga. Lisaks on müügiprotsess olnud läbipaistev ning võimaldanud kostjatel aidata kaasa sobiva hinnaga ostja leidmisel. Hageja on kostjatele saatnud kirja 07.11.2009, millele on lisatud sõiduki müügiprotsessi kirjeldus. „Liisingueseme müügiprotsessis“ on kirjeldatud, mida tuleks kostjatel lepingu ülesütlemise korral teha: võtta ühendust hagejaga, et täpsustada liisingueseme tagastamise aega ja kohta, vastasel korral pöördub hageja tagastusteenust pakkuva ettevõtte poole; kirjeldatakse kus ja kuidas toimub sõiduki müügiks pakkumine ning millised on sõiduki realiseerimise tagajärjed. Rõhutatult on välja toodud: „Liisinguvõtjal on õigus liisinguese enne eseme müüki suunamist jääkmaksumusega välja osta. Nimetatud õiguse kasutamise eelduseks on liisinguandja ees olevate võimalike võlgnevuste likvideerimine. Samuti on liisinguvõtjal igas liisingueseme müügiprotseduuri etapis õigus saada liisinguandjalt informatsiooni liisingueseme müügi kohta ja osaleda liisingueseme müügiprotseduuris aidates kaasa liisinguesemele ostja leidmisel. Sõiduki müükisuunamise kohta saatis hageja kostjatele teatised 08.04.2010 (tl 152153) ning teavitas, et sõiduk on müüki suunatud hinnaga 55 000 krooni (ilma käibemaksuta). Lisatud olid ka kontaktandmed, millel soovi korral ühendust võtta. Kuivõrd sõidukile ei leidunud pakutud hinnaga soovijaid, oli hageja sunnitud vastavalt müügiprotseduuri punktile 9
2-11-38992 hinda alandama. Vastava teavituse saatis hageja kostjatele 11.05.2010 (tl 154-155), mille kohaselt oli sõiduki uueks pakkumise hinnaks määratud 47 000 krooni. Kuivõrd ka sellise hinnaga ei leidunud sõidukile ostjat, tuli taaskord hinda alandada ning uueks hinnaks määrati 40 000 krooni. Vastav teavitus saadeti kostjatele 16.06.2010 (tl 156-157). Hageja leiab, et hinnaalandamise seisukohalt on üks kuu selline periood, mille jooksul nähtub, kas sellise hinnaga sõiduki pakkumisel on perspektiiv ostja leida või mitte. Kui pakutud hinnaga oleks sõiduki vastu tuntud huvi, siis puuduks vajadus hinda langetada, sest hind oleks piisavalt asjakohane. Kostja I kasutas ka infopäringu võimalust ning pöördus sõiduki müügi kohta info saamiseks hageja poole, millele vastates hageja selgitas, kus auto asub, milline on kehtiv müügihind ning hinna määramise põhjused (tl 158). Hageja selgitas kostjale, et kui kostja ei ole nõus määratud hinnaga, on kostjal võimalus proovida sõidukile ostja leida kõrgema hinna eest. Kostja aga seda võimalust ei kasutanud. Seega on hageja käitunud õiguspäraselt ning üritanud saada sõiduki eest võimalikult kõrge hind ning pakkudes kostjale võimaluse aidata kaasa sõiduki realiseerimisele võimalikult kõrge hinna eest. Käesoleval juhul on sõiduki müügiga tegelenud professionaalne ettevõte, müügiprotsess on toimunud mõistliku aja jooksul ning läbipaistvalt, võimaldades selles osaleda ka kostjatel. Kuivõrd müügiprotsess on olnud läbipaistev ja avalik, leiab hageja, et selle käigus on tuvastatud sõiduki tegelik turuväärtus. Antud juhul on tegelik hind määratud kindlaks korrektselt läbiviidud müügiprotsessi käigus nõudluse-pakkumise suhetes vabaturu tingimustes. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-33-08 punktis 18 leidnud, et sõiduki müügihinnast lähtumine on vastavalt tüüptingimustes esitatud kokkuleppele iseenesest lubatud, kui sõiduki hind ei erine oluliselt turuväärtusest ning hageja on teinud kõik endast oleneva, et saavutada parim ja kiireim tulemus. Hageja selgitab ka, et sõiduki müügihinna kujunemisel mängisid olulist rolli sõidukil esinenud puudused, mis on tuvastatud enne sõiduki müüki suunamist läbiviidud kontrolli käigus: aku tühi; esistange iluvõre katki; kapotil täkked; vasakpoolne esitiib ja juhiuks avariilised; esiklaasil täkked; tagavararatas puudu; pagasiluugi amordid vaja vahetada; korraline hooldus tegemata; esiots vajab remonti; kütus otsas. Eeltoodu näitab, et ostja jaoks on tegemist sõidukõlbmatu autoga, millel on lisaks materiaalsele tähendusele ja emotsionaalne mõju. Hageja on ka seisukohal, et kostja I väited, et ta ei saa täie kindlusega tunnistada sõiduki üleandmis-vastuvõtmis aktil nimetatud sõidukil esinenud puudusi, kuivõrd ta ei viibinud sõiduki üleandmise juures, vaid viibis välismaal, ei ole õigustatud. Hageja rõhutab, et kostja I kohustus sõiduki ise hagejale tagastama ning tagastamise asjaolude täpsustamiseks hagejaga ühendust võtma. Kui kostja I oleks oma kohustust täitnud, oleks ta saanud ise viibida üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise juures. Kuivõrd kostja sõidukit ei tagastanud, oli hageja sunnitud sõiduki valduse ise üle võtma. Kostjapoolne kohustuse täitmata jätmine ning neist kõrvale hoidmine on kostja I oma vaba tahe ning kostja I vastutab ka selle eest, et ta valis sõidukit ise mitte tagastada ning sõiduki ülevõtmise juures mitte viibida.
14.Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-52-11 punktile 16 loetakse tagastusteenuse kulu vastavalt VÕS § 367 lõikele 4 lepingu ülesütlemisest tingitud lisakuluks, mis kuulub kostjate poolt hüvitamisele. Hageja on põhistanud, et tagastusteenuse tellimine oli vajalik ning vastavalt hagiavaldusele lisatud üleandmise-vastuvõtmise aktile on liisingueseme üle võtnud tagastaja. Tagastusteenuse osutaja on välja selgitanud kostjate andmed, tuvastanud sõiduki asukoha ning võtnud selle vastu. Tagastusteenuse eesmärgiks oli sõiduki valduse taastamine ning selle eesmärgi on tagastaja oma toimingutega täitnud. Kostja I on oma vastuses selgitanud, et tunnistab tagastusteenuse nõuet summas 160 eurot, mis on märgitud kostjale saadetud teatisel. Hageja selgitab, et teatisel on märgitud minimaalselt 2 500 krooni, sest tegelik maksumus oleneb konkreetsest teenusest. Antud juhul ei olnud tegemist minimaalse maksumusega, sest kuivõrd sõidukil oli aku tühi ning kütus otsas, ei olnud sellega võimalik sõita ning tuli kasutada täiendavalt ka puksiirteenust, et sõiduk ettenähtud kohta toimetada. Hageja leiab, et kulu on põhjendatud ning hageja ei ole esitanud ebatäpseid või eksitavaid andmeid teenuse maksumuse kohta. Hageja selgitab ka, et lepingu ülesütlemise teatises ei saa anda täielikku ülevaadet sõiduki tagastamise kuludest, sest teenust ei ole veel esitatud, ei ole teada, kas seda teenust üldse on vaja tellida ning kui suures mahus on seda teenust vajalik tellida. Lisaks on ka teatises välja toodud,
2-11-38992 et teenuse maksumusele võib lisanduda kilomeetritasu. Hageja selgitab ka, et kuivõrd sõiduki ülevaatamine ja müügikorda seadmine ei toimu müügiplatsil vaid spetsiaalses garaažis ning sõidukiga ei olnud võimalik sõita, oli vajalik ka sõiduki transportimine garaaži ning tagasi müügiplatsile. Hageja leiab, et kõik sõidukiga seotud transpordikulud on seega põhjendatud.
15.Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-06 punktile 9 on müügiteenuse kulud käsitletavad lepingu ülesütlemisest tulenevate lisakuludena VÕS § 367 lg 4 ja lepingu üldtingimuste punkti 3.7 mõttes. Teenuse hinna suuruse kohta selgitab hageja, et müügiteenuse maksumus arvestatakse protsendina müügihinnast, mistõttu mida madalam on müügihind, seda madalam on ka teenuse maksumus. Seega ei ole põhjendatud kostjate väide, et müügiteenuse eest ei peaks maksma täishinda, kuivõrd kostjate seisukohaselt müüdi sõiduk 50% soodsamalt kui selle tegelik väärtus. Lisaks on hageja varasemalt põhistanud, et sõiduki müügihind on käsitletav selle turuväärtusena.
16.Kostjad vaidlevad vastu tehnilise ülevaatuse ja remonttööde maksumuse hüvitamise nõudele. Hageja selgitab, et nii tehnilise ülevaatuse kui ka remonttööde kulu kuulub müügiprotsessi juurde ning on seega käsitletav lepingu ülesütlemisest tuleneva lisakuluna. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 3.7 on kostjatel lepingu ülesütlemise korral kohustust hüvitada hagejale eseme müügikõlbulikuks seadmise kulud. Antud juhul on tehniline ülevaatus vajalik, et tuvastada sõiduki tegelik ja piisavalt ülevaatlik tehniline seisukord, et määrata sõiduki müükisuunamise alghind ning samas tuvastada pisipuudused, mille kõrvaldamine võimaldaks sõiduki esmamuljet parandada, muutmata selle väärtust suuremas plaanis. Hageja selgitab, et tegemist ei ole sõiduki suuremahulise remontimisega ega hinna mõttes oluliste puuduste kõrvaldamisega vaid pisitöödega, mis aitavad parandada sõidukist esmamuljet. Ühtlasi on sõiduk läbinud diagnostika, et kontrollida elektrisüsteemide toimimist. Kostjate vastuväited
17.Kostjad tunnistavad nõuet osaliselt.
18.Kostjad tunnistavad lepingu ja kindlustuslepete alusel esitatud arvete debitoorset võlgnevust, põhiosa- ja intressivõlgnevust, kaskokindlustusmaksete võlgnevust kokku summas 1 016,58 eurot, tasumata liikluskindlustusemakseid summas 136,57 eurot ja viivist 18,44 eurot. Kostja tunnistab osaliselt nõuet summas 160 eurot vara tagastusteenuse, müügieelse tehnilise ülevaatuse, realiseerimise eest makstava tasu eest.
19.Üleandmise-vastuvõtu akti koostamisel viibis kostja I välisriigis ja akti allkirjastas tehinguga mitte seotud inimene, kes ei omanud teadmisi, et kontrollida akti sisu reaalse olukorraga. OÜ CE koostatud üleandmis-vastuvõtu akt nr. xxx märkustes auto tehnilise seisukorra kohta võtab kostja I omaks vaid mõlgi juhipoolses ukses ja esitiivas, mistõttu ei tunnista kostjad nõuet remondi eest summas 107,90 eurot, kuna plekitöid varal ei teostatud. Tagastusteenuse osas tunnistavad kostjat nõuet 160 euro ulatuses, kuna vastav summa oli kajastatud teatises lepingu ülesütlemise kohta, kui kostja I ei tagasta sõidukit isiklikult. Hiljem selgus aga arvelt, et lisatud on veel pukseerimise teenuse eest 155,52 eurot, kuna kostjale I vastava teenuse kohta informatsiooni ei antud, siis kostjad ka vastavat nõuet ei tunnista. Kostjad ei nõustu müügiteenuse hinnaga 223,70 eurot, kuna sõiduk müüdi 50% alla turuhinna ning sõiduki tagastamise ajaga ei ole turuhinda kindlaks tehtud. Kostjad on seisukohal, et sõiduk müüdi liiga odavalt. Kostja I soetas sõiduki 2008 juunis hinnaga 7 663 eurot, sõiduk müüdi aga juunis 2010 hinnaga 2 556,47 eurot, mis tähendab turuväärtuse langust 33,5% aastas, mis ei ole aga usutav.
20.Tulenevalt hageja seisukohast märgivad kostjad, et nõustuvad, et 55 000 krooni on usutav auto turuhind ning 2,5 kuud on usutav müügiprotsessi pikkus. Kostjad leiavad aga, et kuna hageja hinnangul on 2,5 kuud optimaalne ja tavapärane müügiprotseduuri pikkus, siis müügiprotsessi eest vastutav asutus ei oleks pidanud langetama liisingeseme müügihinda 11.05.2010 ja 16.06.2010, seega on müügiprotseduuri punkt 9 kostjaid kahjustav. Kostjad on
2-11-38992 seisukohal, et optimaalse müügiperioodi juures sõiduki hinna langetamine kahel korral on liisinguvõtjat kahjustav ja ebamõistlik teguviis parima müügitulemuse saavutamiseks.
21.Seoses autol olnud puudustega märgivad kostjad, et 2010 aastal oli Eestis erakordselt külm talv ning teadaolevalt külmakraadid kiirendavad aku tühjenemist. Lisaks ei oldud sõidukiga sõidetud teisaldamise hetkeks mitu nädalat, seoses kostja I Eestist eemal viibimise tõttu. Aku laadimine on aga lihtne ja kuludeta protsess ja kostjad on veendunud, et teisaldamisteenust pakkuval firmal on olemas selleks ettenähtud seadmed ja tarvikud, mistõttu on aku tühjenemine külmades kliimaoludes tavapärane nähtus, ning selle probleemi likvideerimine äärmiselt lihtne ja ilma kuludeta protsess, mistõttu, ei ole usutav hageja väidet, et asjaolu, et aku oli tühi oli takistuseks auto teisaldamisel ja müümisel. Kostjad märgivad, et sõiduki iluvõre ei olnud katki, vaid iluvõrelt puudus üks detail, millel puudub funktsionaalne väärtus, kuid kostjad nõustuvad, et nimetatud võis mõjutada kuigipalju sõiduki esteetilist väärtust. Kostjad selgitavad, et vaidlusaluse sõiduki valmistamisaasta on 1998 ning sellise vanusega kasutatud sõidukitel on raske mitte leida värvikahjustusi. Ostja, kes soovib omale soetada sellises vanuses autot teab arvestada selliste esinevate probleemidega auto ostmisel, seega leiavad kostjad, et kõnealused täkked saavad muuta auto turuväärtust minimaalselt. Kostjad tunnistavad, et vasakpoolne juhiuks ja esitiib olid avariilised. Tagavararatta puudumise osas märgivad kostjad, et tagavararatas puudus juba liisingueseme liisingusse võtmisel. Õige on hageja väide, et pagasiluugi amordid oli vaja vahetada, kuid tegemist on tüüpilise veaga. Õige on ka väide, et sõidukil oli tegemata korraline hooldus, kuid kostja I ei pidanud vajalikus teha sõidukile hooldust, olles ise võlgnevuses hageja ees. Kostjatele ei ole teada, kas sõiduki esiosa vajas remonti või mitte. Kostjad märgivad, et sõidukis pidi olema kütust kuigi palju, kuna kostja I sõitis sõidukiga parkimisplatsile, samas tunnistavad kostjad, et kütus võis olla otsakorral, kuid kütus oleks saanud osta juurde soodsamalt, mitte ei pidanud tellima pukseerimisteenust. Kostja I usaldas heausklikult hageja poolset lahendust kasutada hageja poolset teisaldamisteenust, kartmata sellest tulenevaid ebamõistlikke ülekulusid ja kahtlustväärivaid väiteid auto seisukorra kohta.
22.Kostjad ei aidanud müügiprotsessis ostja leidmisele kaasa, sest usaldasid hagejapoolse partneri professionaalsust ja head tahet parima tulemuse saavutamiseks ning liisinguvõtja kahjude minimeerimisel. Kohtu põhjendused
23.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
24.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
25.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 20.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja I järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduk Audi A6, 2.5, ehitusaasta 1998 (tl 40-43). Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (tl 46-50). Järelmaksuga müügileping vastab tüüpilisele liisingulepingule, mille lõppeesmärgiks oli liisingueseme omandamine liisinguvõtja poolt, millise asjaolu osas puudub ka vaidlus.
2-11-38992
26.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 20.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kohustuste kohane ja täielik täitmine maksimumsummas 134 438,40 krooni ehk 8 592,18 eurot (tl 103-104). Seega vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I.
27.VÕS § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 liisingufirmal on õigus leping üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse või kahe või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Punkti 7.2. alusel üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel lepingu ülesütlemisest teatab liisingufirma ostjale vähemalt 14 päeva ette. Juhul, kui ostja ei täida nimetatud tähtaja jooksul kõiki lepingust tulenevaid tähtajaks täitmata kohustusi, loeb liisingufirma lepingu ühepoolselt üles öelduks. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja I rikkus lepingust ja kindlustuslepete alusel tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (debitoorne võlgnevus põhiosa- ja intressivõlgnevus, kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 1 016,58 eurot (tl 57-61). Kostja I jättis tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja AS-ile Hansa Varakindlustus vara liikluskindlustusmakse summas 136,57 eurot (tl 66-77). Kuna kostja I ei täitnud oma kohustusi, saatis hageja kostjale I 17.11.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta koos liisingueseme müügiprotseduuriga (tl 78-83). Teatises informeeris hageja kostjat I võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 07.12.2009. Kostja I võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles 08.12.2009. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt lõpetama.
28.Vastavalt VÕS § 195 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda järelmaksuga müügilepingu alusel maksegraafiku järgi (tl 44-45) makseid täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8569648688, 8567135119, 8564492185, 8561821597 (tl 58-61) nähtub, et kostjal I jäid tasumata rendimaksed koos intressiga suuruses 642,06 eurot. Seega on kostjad kohustatud vastavalt VÕS § 361 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 tasuma hagejale rendi ja intressi makseid summas 642,06 eurot. Kostjad tunnistavad nimetatud osas nõuet.
29.Lisaks kohustus kostja I vastavalt järelmaksuga müügilepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkt VI sätestab vara kindlustamist. Punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult liisinguvõtja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus
2-11-38992 liisinguvõtja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2., mis sisaldub ka lepingu eritingimuste punktis 10, kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus liisinguvõtja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 20.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja I kindlustuslepped (52-55). Arvetest nr 8575271492, 8569648688, 8567135119, 8564492185, 8561821597 (tl 57-61) nähtub, et liisinguvõtjal jäi perioodi 31.10.2009-30.03.2010 eest tasumata kindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest AS-ile Hansa Varakindlustus liikluskindlustusmakse summas 136,57 eurot (tl 66-77). Seega on kostjad kohustatud hagejale tasuma tasumata kindlustusmaksed kokku summas 136,57 eurot. Kostjad tunnistavad nimetatud osas nõuet.
30.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks CE OÜ poole. Vara valdus taastati 13.03.2010 (tl 84). Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le BR(tl 85). CE OÜ ja OÜ BR esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 646,89 eurot (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud (tl 86-93). Üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingufirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine).Vastavalt üldtingimuste punktile 7.3, kui liisingufirma ütleb lepingu üles ostja süülise käitumise tõttu, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale kõik põhjendatud kulud, mida liisingufirma kannab seoses lepingu üles ütlemisega. Kostjad tunnistavad CE OÜ arvet nr 01741 tagastusteenuse osas summas 2 500 krooni ehk 159,78 eurot, kuna vastav teenus oli mainitud lepingu ülesütlemise teates. Ülejäänud nõudeid müügi- ja tagastusteenuse osas kostjad ei tunnista. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega. Teatisest lepingu ülesütlemise kohta (tl 81) nähtub, et, kui kostja I ei tagasta vara isiklikult on hageja sunnitud vara tagastamiseks pöörduma tagastus- ja transporditeenust osutava ettevõtte poole ning nimetatud teenuse osutamisega kaasnevad kulud minimaalselt 2 500 krooni + km kuuluvad hüvitamisele kostja I poolt. Seega kostja I väited, et kirjas oli märgitud üksnes teenusehind 2 500 krooni on väär, kirjas on märgitud minimaalselt ning võttes arvesse, et sõidukil oli aku tühi ja küte otsas, mida tunnistavad ka kostjad, siis oli transporditeenus põhjendatud. Kostja I oleks pidanud ise tagama, et sõiduk oleks sõidukorras, et vältida liigseid kulusid, kuna kostja I seda ei teinud, siis tuleb kostjatel hüvitada ka transpordikulud. 26.03.2010 üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et sõidukil oli katki esitange iluvõre, kapotil täkked, vasakpoolne esitiib ja juhiuks avariiline, esiklaasil täkked, tagavararatas puudu, pagasiluugi amordid vajasid vahetust, hooldus tegemata, kütus otsas, esiosa remonti vajav (tl 85). Asjaolu, et kostja I ei viibinud sõiduki üleandmisevastuvõtmise juures, ei tähenda, et sõidukil ei olnud vastavaid puuduseid. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et puuduseid ei esinenud, vastupidi kostjad märgivad ise, et ei ole teadlikud sõidukil esinenud puudustest täpselt. Lisaks tunnistavad kostjad ise, et iluvõrel puudus üks detail, sõidukil olid täkked, juhiuks ja esitiib olid avariilised, kütus oli otsakorral, tagavararatas puudus, pagasiluugi amordid vajasid vahetamist, hooldus oli tegemata. Seega on kohus seisukohal, et arve remonttööde, diagnostika, kronstein ja abimaterjali osas summas 107,90 eurot on põhjendatud, lisaks kuuluvad tehtud kulud müügieelsete protseduuride alla. Põhjendatud on ka transporditeenuse arve summas 38,35 eurot, kuna puudus küte ja sõiduk ei käivitunud ning
2-11-38992 müügiteenuse arve summas 223,69 eurot. Asjaolu, et sõiduk müüdi kostjate väitel alla 50% turuhinnast ei tähenda, et BROÜ ei tegelenud müügiga. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-1212 punktile 11 „Kolleegium on 19. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06 (p 25) selgitanud, et liisinguandja on krediteerija rollis ega pea üldjuhul kandma liisingulepingu eseme ebakvaliteetsuse riski. Seda kinnitab juba liisingulepingu kui eri tüüpi lepingu eriregulatsioon võlaõigusseaduses. Lisaks kinnitab seda nt VÕS § 401 lg 2, mille järgi on liisinguleping ühtlasi krediidilepinguks. Sätete mõtteks on tagada liisinguandjale ja liisinguvõtjale võimalikult sarnane olukord sellega, kui liisinguandja oleks toiminud üksnes laenuandjana ja auto oleks ostetud laenuga, st müügileping oleks sõlmitud otse müüja ja laenusaaja vahel ning auto panditud laenu tagamiseks. Liisinguandja ei vali üldjuhul ostetavat liisingueset ning tal ei ole muud õiguslikku huvi kui üksnes tagatishuvi krediidi tasumise vastu,“ seega on hageja finantseerija ja ei pea tegelema sõiduki müügiga, samuti ei ole sõidukite müümine hageja majandus- ja kutsetegevus, mistõttu on põhjendatud müügiteenus summas 223,69 eurot. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et müügiteenus oleks saanud olla odavam. Kohus leiab, et eeltooduga on põhjendatud lepingu ülesütlemisest tekkinud kulud summas 646,89 eurot ning kostjatel on kohustus summa hüvitada.
31.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara soetusmaksumuse jääk oli summas 5 106,51 eurot (käibemaksuta) (tl 44), millele kostjad ei ole vastuväiteid esitanud. Vara valdus taastati 13.03.2010 (tl 84). Sõiduk anti üle OÜ-le BR26.03.2012 märkustega: esistange iluvõre katki, kapotil täkked, vasakpoolne esitiib ja juhiuks avariiline, esiklaasil täkked, tagavararatas puudu, pagasiluugi amordid vaja vahetada, hooldus tegemata, kütus otsas, esiosa vajab remonti (tl 85). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et vead puudusid. Vara suunati müüki 05.04.2010 hinnaga 55 000 krooni käibemaksuta, millest teavitati kostjaid 08.04.2010 (tl 152-153). 11.05.2010 teavitati kostjaid, et uueks müügihinnaks on 47 000 krooni (tl 154-155) ning 16.06.2010, et müügihinnaks on 40 000 krooni (tl 156-157). Sõiduk realiseeriti hinnaga 2 556,47 eurot (käibemaksuta) 22.06.2010 (tl 109). Kohus leiab, et vara on müüdud mõistliku hinna eest, mõistliku perioodiga ning läbipaistvalt. Kostjate väited, et hinna alandamine kahel korral kahe ja poole kuu jooksul on kostjaid kahjustav, on põhjendamata ja tõendamata. Kostjad olid esialgsest hinnast ja hinna alandamisest teadlikud, kostjatel oli võimalik leida kõrgema hinnaga ostja, mida kostjad ei ole teinud. Asjaolu, et auto müügiga tegeles professionaal, ei tähenda, et sõidukile leiduks kohe ostjaid hinnaga, millega sõiduk müüki pannakse. Hind sõltub siiski sõiduki seisukorrast ning antud juhul oli tegemist puudustega sõidukiga aastast 1998, mis mõjutas oluliselt hinda. Kostjad on tunnistanud, et sõiduk pandi müüki esialgselt turuväärtusele vastava hinnaga ehk 55 000 krooniga. Kohus märgib, et kuna vastava hinnaga ostjaid ja huvilisi ei leidnud, siis oli põhjendatud hinna alandamine, et saavutada parim ja kiireim tulemus. Vastavalt Riigikohtulahendi 3-2-1-33-08 punktile 18: „Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõiduk müüdi hinnaga, mis vastan sõiduki turuväärtusele. Hageja tegi endast kõik, et saavutada parim ja kiireim tulemus, kaasates müügiprotsessi ka kostjad, teavitades kostjaid sõiduki hinnast, kes ei otsinud ostjat, kes oleks olnud nõus maksma rohkem, seega tuleb eeldada, et kostjad leidsid, et sõiduki hind on vastav sõiduki väärtusele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja tõendatud vara soetusmaksumuse jääk oli summas 5 106,51 eurot (käibemaksuta) ja sõiduki müügihind 2 556,47 eurot (käibemaksuta) (tl 109).
2-11-38992
32.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud arvete (tl 62-65) viivist 18,44 eurot, millist summat kostjad tunnistavad, mistõttu leiab kohus, et viivis on põhjendatud.
33.Eeltooduga on tõendatud, et liisinguvõtjal oli hageja ees lepingu ülesütlemisest tulenev nõue summas 6 924,99 eurot (soetusmaksumuse jääk 5 106,51 eurot, debitoorne võlg 1 016,58 eurot, viivis 18,44 eurot, kindlustusmakse 136,57 eurot, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 646,89 eurot). Vara realiseeriti hinnaga 2 556,47 eurot ning, kuna vara realiseerimisest saadu ei katnud võlgnevust tuleb kostjatel hagejale hüvitada 4 368,52 eurot.
34.TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjatelt välja nõuda viivise 7% aastas põhinõudest (4 350,08 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
35.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.