Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-12-8279/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 05.09.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2373

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8279

Tsiviilasi

K.K. kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

10.veebruari 2012 otsuse peale täiteasjas nr 084/2011/4004

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – K.K. (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Martin Männik

esindajad Vastustaja – Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Puudutatud isik (sissenõudja) – J.L. (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K.K. kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine

- 19.11.2011 algatati täitemenetlus nr 084/2011/4004. Täitedokumendiks oli 10.08.2011 kordusenampakkumise akt täiteasjas nr 084/2009/4195 ja sissenõudeks kinnisasja registriosa nr XXX valduse väljanõudmine K.K. lt. Sissenõudjaks on märgitud J.L. ; - 19.11.2011 koostas kohtutäitur K.K. täitmisteate, kus andis vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva täitmisteate kättesaamisest; - 25.11.2011 on täitmisteade kätte toimetatud T.T. ; - 01.12.2011 esitas K.K. täiteasjas nr 084/2011/4004 kaebuse, milles palus täitemenetlus peatada ning täiteotsus viia kooskõlla TMS § 180 lg-ga 1 ja võlaõigusseaduse 5. peatükiga. Kaebaja leidis, et täitmise tähtajaks peaks olema vähemalt kolm kuud; - 10.02.2012 koostas kohtutäitur otsuse, millega jättis rahuldamata taotluse täitemenetluse peatamiseks ja pikendas vabatahtliku täitmise tähtaega, määrates selleks kolm kuud alates täitmisteate kättesaamisest 26.11.2012. Tulenevalt täitemenetluse seadustikust oli kohtutäituril kohustus esitatud kaebus läbi vaadata 15 päeva jooksul ja otsus teha läbivaatamisest alates 10 päeva jooksul. Kaebus on esitatud 01.12.2011, täitur vaatas kaebuse läbi oma büroos 16.12.2011 ning tegi otsuse 10.02.2012. Seega vaatas täitur kaebuse läbi tähtaega järgides, kuid rikkus seaduses ette nähtud tähtaega otsuse tegemisel. Kohus leidis, et selline rikkumine ei muuda otsust iseenesest ebaseaduslikuks ega ole otsuse tühistamise aluseks. Avaldaja on taotlenud täitemenetluse peatamist ja vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamist. Kuna täitur ei teinud enne otsuse tegemist ühtegi menetlustoimingut täitemenetluse jätkamiseks ja kinnisasja valduse väljanõudmiseks, ei riku täituri poolne täitemenetluse seadustiku rikkumine avaldaja õiguseid. Täitur on saatnud kaebuse arutelu toimumise aja kohta võlgnikule teate 11.12.2011 elektronpostiga aadressil XXXXXXXXXXX . Täiturile esitatud kaebuse lõpus on taotlus, milles K.K. palub saata vastuse e-posti aadressile XXXXXXXXXXX . Seega on täitur saatnud avaldajale kutse avaldaja näidatud aadressile. Sama elektronkiri on saadetud J.L. ele, kes on kohtule teatanud, et sai kirja kätte. TMS § 10 lg 1 järgi loetakse dokumendid kättetoimetatuks, kui need on edastatud võlgniku soovitud viisil ja kontaktandmetel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Avaldaja ei ole küll kinnitanud TsMS § 314 lg 5 kohaselt kutse kättesaamist, kuid antud nõude suhtes kohaldub erisättena TMS § 10 lg 1 ning dokumendid tuleb lugeda kättetoimetatuks ilma, et võlgnik saadaks kutse kättesaamise kohta kinnituse. Seega ei ole täitur rikkunud kaebuse läbivaatamisel TMS § 217 lg 4 nõudeid. Vabatahtliku täitmise tähtaja osas ei kuulu kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumist reguleerivad sätted. Täitemenetluse seadustikus toodud tähtajad on menetlusõiguslikud tähtajad, samas TsÜS § 142 jj, mis reguleerivad hagi aegumise tähtaega, on materiaalõiguslikud tähtajad. Seega ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS §-s 160 sätestatud aegumise peatumine. Täitemenetluse tähtajad peatuvad ainult täitemenetluse peatamisega TMS § 45 või § 46 alusel, antud juhul ei ole täitemenetlust peatatud. 19.11.2011 täitmisteates oli avaldajale antud vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva täitmisteate kättesaamisest, 10.02.2012 otsuses kolm kuud alates täitmisteate kättesaamisest 26.11.2012. TMS § 180 lg 1 kohaselt on täituril võimalik anda vabatahtliku täitmise tähtajaks kuni kolm kuud. Kuna täituril on kohustus järgida ka sissenõudja huvide kaitset, ei olnud tal võimalik anda seaduses sätestatust pikemat tähtaega. Seega ei ole kohtutäitur tähtaja määramisel seadust rikkunud. Avaldaja on taotlenud täitemenetluse peatamist tema haigestumise tõttu 13.07.2009. TsMS §-s 46 toodud aluste põhjendatus on kohtutäituri otsustus. Kohus leidis, et kohtutäitur

5.K.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega K.K. kaebus rahuldada ja tühistada Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 10. veebruari 2012 otsus täiteasjas nr 084/2011/4004 ning jätta menetluskulud O. Kutšmei kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) informeeris avaldaja kohtutäiturit kaebuses, et on raskesti haigestunud, viibinud alates 13.07.2009 statsionaarsel intensiivravil ja talle on määratud töövõimetus, ning esitanud täiturile vastavad tõendid ja palunud täitemenetluse peatada. Täitur otsustas, et täitemenetlust ei peatata ning täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg möödub 26.02.2012. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kohtutäituri otsus on TMS §-s 46 toodud alustel põhjendatud ning kohtutäitur on täitemenetluse peatamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt motiveerinud. TMS § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 46 lg 2 p 2 täpsustab, et kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Riigikohtu tsiviilkolleegium on täpsustanud (3-2-1-79-11), et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Eelmärgitust tuleneb, et kohtutäitur oleks pidanud kaebuse lahendamisel analüüsima, kas olukorras, kus avaldaja on raskesti haigestunud, on täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes õiglane või mitte. Täitur on küll õigesti märkinud, et TMS § 46 lg 2 p 2 üheks eesmärgiks on kaitsta võlgnikku sundtäitmise tagajärgedest ajal, millal tal ei ole raske tervisliku seisundi tõttu reaalselt võimalik osa võtta täitetoimingutest ning kasutada menetlusõigusi, see ei tähenda aga seda, et täitur ei pidanud avaldaja kaebuse lahendamisel analüüsima konkreetse võlgnikuga seotud muid asjaolusid (3-2-1-79-12 p 9). Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 45 ja § 46 lg 2 p 2, asudes seisukohale, et täitur on täitemenetluse peatama jätmist piisavalt ja arusaadavalt motiveerinud. Täitur ei ole analüüsinud kõiki olulisi asjaolusid ega põhjendanud, miks avaldaja raske haigus ning vajadus uue elukoha leidmiseks ei ole piisav põhjendus täitemenetluse peatamiseks; 2) on avaldaja esitanud prokuratuurile avalduse kohtutäituri suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks ning kaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles on täiendavalt põhjendanud, miks avaldaja suhtes täitemenetluse läbiviimine on äärmiselt ebaõiglane.

Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna 14.06.2012 esitatud määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus edastas määruse menetlusosalistele 17.05.2012. Kohtu 17.05.2012 e-kiri laekus kohtutäiturile, mistõttu puudub mõistlik põhjus arvata, et see ei ole laekunud avaldaja poolt kohtule menetlusdokumentide edastamiseks avaldatud aadressile (XXXXXXXXXX ). Tulenevalt TsMS § 314 lg-test 2 ja 7 on kohus määruse avaldajale kätte toimetanud 17.05.2012 ning seega määruskaebuse esitamise tähtpäevaks oli 01.06.2012; 2) on täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 2 alusel kohtutäituri kaalutlusotsus. Selleks, et täitur saaks kaalutlusõigust kasutada, peavad olema täidetud nimetatud normi eeldused. Avaldaja ei viibinud ei 02.12.2011 kaebuse esitamise ajal ega hiljem statsionaarsel ravil. Eesti Haigekassa direktori 30.11.2011 vastusest nähtuvalt viibis avaldaja töövõimetuslehel viimati 2010 jaanuaris. 21.01.2010 määrati avaldajale Sotsiaalkindlustusameti 30.11.2011 tõendi järgi töövõimetus. Tõendist ei nähtu, millises ulatuses on avaldaja töövõimetu. Samas töövõimetus ei tähenda automaatselt rasket haigestumist, vaid näitab üksnes seda, et isik ei ole haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Seetõttu TMS § 46 lg 2 p 2 kohaldamise aluseks oleva raske haigestumise tõendamiseks ei piisa ebamäärases ulatuses töövõimetuse tõendamisest. TMS § 46 lg 2 p 2 kohaldamiseks tuleb esitada arsti tõend, millest nähtub, et isik on raskelt haigestunud. Seejuures ei pruugi täitemenetluse peatamine olla põhjendatud ka siis, kui isiku somaatiline seisund on muutumatult raske ehk puuduvad paranemise väljavaated. TMS § 46 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused peavad olema peatamist taotleva isiku poolt piisavalt tõendatud. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et avaldaja oleks raskelt haige, seega on täituri otsus jätta täitemenetlus peatamata taotluse põhjendamatuse tõttu seaduslik. Avaldaja tegevusest nähtuvalt on ta võimeline aru saama menetluse üksikasjadest ja kaitsma oma õigusi, seetõttu puudub ka juhul, kui TMS § 46 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldused oleksid täidetud, legitiimne põhjus täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse jätkamine on vajalik, sobiv ja mõõdukas abinõu menetluse eesmärgi saavutamiseks ning sissenõudja omandiõiguse kaitseks. Täitemenetluse peatamine riivaks ebaproportsionaalselt sissenõudja omandiõigust; 3) on asjakohatu avaldaja viide TMS §-le 45, samuti on ekslik arusaam, et TMS § 46 lg 2 p 2 täpsustab TMS § 45 sätestatu. TMS § 45 kohaldamine on jäetud kohtu pädevusse ning kohtutäituril puudub õigus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Avaldaja ei ole kohtult palunud TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamist või täitmise pikendamist. TMS § 45 kohaldamise aluseks on kohtu kaalutlusotsus, mille kohaselt võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ühelt poolt ning sissenõudja huvisid teiselt poolt arvestades on täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ebaõiglane. TMS § 46 lg 2 p 2 alusel täitemenetluse peatamise õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esinevad asjaolud takistavad täitedokumendi täitmist või mitte. Seejuures peab täitur lähtuma formaliseerituse põhimõttest. Haiguse korral jääb võlgnik menetluse läbiviimisest kõrvale, omamata reeglina esindajat. Seetõttu peab täitur arvestama, kui vajalik on võlgniku viibimine konkreetsete toimingute juures, kas on tagatud võlgniku informeerimine toimuvast ning võimalus vajadusel valida endale menetluse jätkamiseks esindaja, samuti kas menetluse jätkamine võiks halvendada võlgniku olukorda või kas toimingute tegemine ilma võlgniku juuresviibimiseta mõjutab menetluse tulemust. Avaldaja on võimeline aru saama toimuva menetluse üksikasjadest, kaitsma oma õigusi ja võtma osa täitetoimingutest.

8.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. TMS § 45 reguleerib kohtu poolt võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatamist, pikendamist ja ajatamist. Käesoleval juhul on kaebuses maakohtule vaidlustatud kohtutäituri 10.02.2012 otsus, millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse peatamist kohtutäituri otsuse alusel reguleerib TMS § 46 ning seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja tuginemine TMS §-le 45. Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-79-12 ei ole samuti asjakohane, kuivõrd nimetatud lahend käsitleb täitemenetluse peatamist kohtu algatusel TMS § 45 järgi. Kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamist reguleerib TMS § 46 ning nimetatud paragrahvi 46 lg 2 p 2 järgi kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et kohtutäitur ja maakohus ei ole TMS § 46 lg 2 p 2 järgi täitemenetluse peatamata jätmist piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud, ei ole õige. Kohtutäituri vaidlustatud otsusest (t.l 5) nähtuvad põhjendused, mille alusel kohtutäitur leidis, et TMS § 46 lg 2 p 2 eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub sarnaselt maakohtuga kohtutäituri vastavate põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et mittenõustumist kohtutäituri põhjendustega ei saa samastada põhjenduste puudumise või ebapiisavusega. Kohtutäitur on õigesti leidnud, et K.K. viibimine kuni 20.01.2010 mitmel korral töövõimetuslehel ning talle alates 21.01.2010 töövõimetuse määramine ei anna põhjust täitemenetluse peatamiseks TMS § 46 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebuse esitaja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks kaebuse esitamise ajal või hiljem raskesti haigestunud või et ta viibiks kaebuse esitamise ajal või hiljem statsionaarsel ravil. Seega on põhjendamatu määruskaebuse esitaja väide, et täitemenetluse läbiviimine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Pealegi nähtub asja materjalidest, et 02.07.2012 seisuga ei olnud K.K. lt kinnisasja välja nõutud.