2-12-21485/5 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Pärnu Maakohtu 16.02.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1498 (otsus on jõustunud) tunnistati Vello Veermets (isikukood *, edaspidi kostja) kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi seoses 04.11.2011 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise ja kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele tervishoiuteenuse osutajate poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 754,21 eurot, mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. 07.03.2012 saatis Eesti Haigekassa kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS Eesti Post tähitud kirja tagastanud ei ole ja AS Eesti Posti postisaadetiste jälgimise elektroonilise lahenduse andmetel on kostja ettepaneku kätte saanud 08.03.2012. a. Kostja kahju hüvitanud ei ole. 31.05.2012 esitas Eesti Haigekassa Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse Vello Veermets’a vastu, millega palub kostjalt hageja kasuks 754,21 eurot välja mõista. 07.06.2012. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 15.06.2012 on kostja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole.

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 31.05.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 754,21 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-12-1498 /tlk 5-7/; raviteenuste arved /tlk 8-9/ ja 07.03.2012 kostjale saadetud ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 11-12/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Vello Veermets’alt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 754,21 eurot.