2-12-8437/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud OK Debt Collect OÜ (edaspidi hageja) omandas nõude, mille alusel MCB Finance Estonia OÜ (edaspidi laenuandja) ja Aire Põldmaa (edaspidi kostja) sõlmisid 02.04.2008. a laenulepingu, mille lisana olnud Laenulepingu Üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt laenuandja annab kostjale laenu summas 1 500 krooni (95,88 eurot), mille laenusaaja kohustus Laenuandjale koos laenutasuga tagastama Laenulepingu Üldtingimustes toodud tingimustel. Hageja andis vastavalt laenulepingu punktile 3.1 laenusumma 1 500 krooni kostja kasutusse ja käsutusse 02.04.2008. a. Pooled leppisid vastavalt Lepingule kokku laenu kasutamise eest laenutasu, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja ei tasunud laenu tagastamiseks ühtegi tagasimakset. Hageja saatis kostjale 14.05.2008. a, 26.05.2008. a ning 09.06.2008. a võlateated, milledele kostja ei reageerinud. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimuste punktile 4.1 kohustus kostja tasuma laenutasu. Laenutasu suurus oleneb laenu suurusest, antud laenu puhul oli laenutasu suurus on 534,17 krooni (34,14 eurot). Vastavalt Laenulepingu Üldtingimuste punktile 6.3 kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel ja laenuandjal poolt väljastatud kirjaliku teatise alusel on laenuandjal õigus nõuda kostjalt iga kirjaliku teatise väljastamise eest 150 krooni (9,59 eurot) teenustasu. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimustele on kostja kohustatud tasuma kokku 300 krooni (19,17 eurot) seoses kohustuse rikkumisega temale kirjalike teadete esitamise eest. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Samuti ei tasunud kostja võlgnevust ka inkassomenetluse raames ning seetõttu on hageja sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagiavalduse. Pärnu Maakohtu menetluses oli OK Debt Collect OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus Aire Põldmaa vastu võla nõudes. Kohus tegi 12.03.2012. a määrusega võlgnik Aire Põldmaa’le makseettepaneku võla tasumiseks, mis on võlgnikule kätte toimetatud 13.03.2012. 26.03.2012. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 30.07.2012. a kohtusse saabunud täpsustatud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 70-73/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt 174,89 euro väljamõistmist, millest laenutaotluse nr * alusel väljastatud laenusumma on 95,88 eurot, laenutasu 34,14 eurot, viivised 25,70 eurot ja kirjalike teadete tasu on 19,17 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: kostja laenutaotlus nr * /tlk 40/; 02.04.2008. a maksekorraldus nr * laenu väljamaksmise kohta /tlk 41/; laenulepingu üldtingimused /tlk 42-46/; 14.05.2008. a kostjale saadetud meeldetuletuskirja /tlk 47/ ja 26.05.2008. a võlanõude kirja /tlk 48/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid alates 01.09.2008 kuni 03.05.2012 seadusejärgses määras, s.o 0,02% laenusummalt päevas. Kokku nõuab hageja viiviseid summas 25,70 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Aire Põldmaa’lt hageja OK Debt Collect OÜ kasuks välja mõista võlgnevus summas 174,89 eurot, millest põhivõlgnevus on 95,88 eurot, viivised 25,70 eurot, laenutasu 34,14 eurot ja kirjalike teadete esitamise tasu 19,17 eurot. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.