Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
04. september 2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-25490
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi G K vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA AS BIGBANK, reg. kood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu; esindaja Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõumise Keskus OÜ, e-post: [email protected]; KOSTJA G K, ik xxxx, elukoht xxxx. Kirjalik menetlus Hagi hind 4 377,48 eurot
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista G K’lt 3 818 (kolm tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot ja 94 senti lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise katteks AS BIGBANK kasuks. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (2 302,29 eurot) alates 03.07.2012 kuni põhinõude tasumiseni määraga 24,26% aastas. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot ja 87 senti. Jätta hageja võimalikud menetluskulud kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 02.07.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse G K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500652/45st, mille raames on sõlmitud viis kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 5 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 61,42 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kokkuleppe nr 5 kohaselt krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 2 329,71 eurot. Kokkuleppe nr 5 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kokkuleppe nr 5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.07.2010, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 13.06.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 04.07.2011 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 3 261,93 euro tasumist, millest 2 302,29 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 832,97 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 76,68 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 5,26 eurot viivis ja 44,73 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 5 järgi tagastamata krediidisummaks 2 302,29 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
Kokkuleppe nr 5 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 832,97 eurot. Üldtingimuste p 7.5. sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 76,68 eurot kostjale 31.03.2011, 27.04.2011 ja 25.05.2011 saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 13.06.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 04.07.2011 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu palub hageja üldtingimuste p-de 7.5. ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 76,68 eurot. Kokkuleppe nr 5 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 25,56 eurot kokkuleppe sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale kokkuleppe sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 25,56 eurot. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 5 raames võla tasumise kokkuleppe, mille tingimuste p 6.3. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kokkuleppe sõlmimise tasu 19,17 eurot. Kostja hagejale võla tasumise kokkuleppe tasu ei ole maksnud, mistõttu tuleb võla tasumise kokkuleppe p 6.3 ja seaduse kohaselt kostjalt välja mõista tasumata võla tasumise kokkuleppe sõlmimise tasu summas 19,17 eurot, kokku 44,73 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppe nr 5 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 24,26% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 04.07.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 5,26 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2 302,29 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 24,26% võlgnetavalt summalt aastas. 02.07.2012 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 562,27 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 03.07.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,26% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on pöördunud võlgnevuse kohtu kaudu sissenõudmiseks Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ poole. Osutatud õigusabiteenuse eest on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esitanud hagejale arve summas 95,87 eurot, mille hageja on tasunud täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 3 818,94 eurot, sh tagastamata krediidisumma 2 302,29 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 832,97 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 76,68 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 562,27 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 44,73 eurot, samuti viivis hagi esitamisest alates kuni krediidisumma tasumiseni määraga 24,26% aastas põhinõudelt ning menetluskulud jätta kostja kanda.
Kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lgst 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja vastuväited Viru Maakohus saatis kostjale korraldava määruse väljatrüki koos hagiavalduse ja selle lisadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtu poolt saadetud hagimaterjalid ja kirjaliku vastamise nõude 09.07.2012 isiklikult kätte saanud. Seega oli vastuse esitamise viimaseks tähtajaks 23.07.2012. Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks hagile kirjalikku vastust esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. TsMS § 395 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostja on kohtunõude 09.07.2012 isiklikult kätte saanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja tasus 30.03.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 69,07 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetlus anti seoses võlgniku vastuväitega üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, tasus hageja 03.07.2012 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu summas 230,93 eurot. Kohus jagas ekslikult esitatud hagiavalduse uueks tsiviilasjaks. Seega kokku on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Samuti on hagejale 17.05.2012 esitatud arve nr 55 Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ poolt õigusabi teenuste osutamise eest summas 191,74 eurot, sh võlgniku G K võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse koostamise
eest 95.87 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 395,87 eurot. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 09. oktoobril 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.