Swedbank Liising AS hagi T. L. Puudega Laste Halastuskodu vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
817, 06 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Hageja esindaja:
Kostja:
Swedbank Liising AS ( RK 10434248) EXXX Vxxx(lepinguline esindaja) T. L. Puudega Laste Halastuskodu (RK 10518666, asukoht; xxx Silver Peepma (lepinguline esindaja)
Kostja esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
1.1.Välja mõista kostjalt T. L. Puudega Laste Halastuskodu FIE –lt hageja Swedbank Liising AS kasuks 1049,02 (ükstuhat nelikümmend üheksa eurot ja 02senti )eurot (sealhulgas põhivõlg 817,06 eurot ja viivisvõlgnevus 231,96 eurot)
Menetluskulud 2.Hageja menetluskulud välja mõista kostjalt . 2.1.Mõista kostjalt T. L. Puudega Laste Halastuskodu FIE-lt hageja Swedbank Liising AS kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 191,73eur(ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 eurosenti) 2.2.Mõista kostjalt T. L. Puudega Laste Halastuskodu FIE-lt hageja Swedbank Liising AS kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda .
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja T. L. Puudega Laste Halastuskodu vahel 01.02.2007 liisinguleping nr 0151896L, mille esemeks oli mahtuniversaal xxx, ehitusaasta 2007. Lepingu järgi kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
2.Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus Kostja 1 sõlmima Vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult Kostja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus Kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2. kohaselt kohustus Kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud Hageja, kohustus Kostja Hagejale vastavad summad hüvitama Hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 01.02.2007 kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks Kostja ja soodustatud isikuks Hageja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus Kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale Hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse Hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks Hageja vastavale arveldusarvele). Kostja rikkus Lepingust ja kindlustusleppe alusel tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku kaskokindlustusmaksed. Kostja ei tasunud esitatud arveid (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 1 907, 29 EUR. Kostja jättis tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus Hageja Kostja eest Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-ile Vara liikluskindlustusmakse summas 80, 66 EUR.
3.Seoses Kostja 1 poolse võlgnevusega Hagejale, saatis Hageja Kostjale 17.03.2010 teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Hageja edastas nimetatud kirja kostjale tema enda poolt avaldatud aadressil xxx. Nimetatud aadressilt tagastati kiri hagejale hoiutähtaja möödumisel, mis tähendab, et kostja ei läinud talle vastavasisulise teatise saabumisel kirjale postiasutusse järele. Kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat enda asukoha muutusest, tugines hageja kirja saates põhjendatult kostja poolt teatatud kontaktaadressile. Nimetatud teatises informeeris Hageja Kostjat võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja Kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 ütles Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles 09.04.2010. Kostjal oli kohustus Lepingu üldtingimuste punkti 7.5. järgi üle anda hagejale vara valdus. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Reeborn OÜ poole, kes taastas vara valduse 23.04.2010. Pärast seda andis Hageja Vara võõrandamiseks üle xxx. Müügiteenus hõlmab
muuhulgas vara hoidmist ja presenteerimist kasutatud sõidukite müügiplatsil, reklaami ja ka nt müügieelse ettevalmistuse tagamist kogu müügiperioodi vältel. xxx-xxx esitasid Hagejale osutatud teenuste (tagastusteenus, puksiirteenus, vahendustasu realiseerimise eest) eest arved kokku summas 738, 66 EUR (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet kostja vastu.
4.Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.25% päevas Lepingu punkt 5.1 alusel. Viivisvõlgnevus moodustab 231, 96 EUR. Hagejal on Kostja vastu nõue eelnimetatud Hageja poolt tasutud liikluskindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja võlaõigusseaduse § 455 lõikest 1. Hageja oma täiendavates seisukohtades (tl. 84, 85 ja 107-110) leiab, et viivisnõue summas 231, 96 eurot on õiguslikult põhjendatud ja seaduslik. VÕS §-s 94 järgi, Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liisingulepingu punkt 5.1 järgi on viivisemääraks 0,25% päevas. Viivisearveid esitas hageja kostjale ajavahemikul 07.12.2009 – 05.04.2010 viiel korral. Kostja ei tasunud esitatud arveid. Viivisemaksete koguvõlgnevus on hagi esitamise seisuga 231, 96 eurot. Viivise vähendamise nõudmisel peab tooma esile asjaolud, mis annaksid selleks alust. Kostja asjakohaseid põhjendusi esitanud ei ole. Hageja leiab, et kuna viivisenõue on võrreldes liisingulepingust tuleneva põhivõlgnevusega väike, samuti ei ületa see põhivõlgnevust ning kuna kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, siis tuleb viivisenõue täies ulatuses välja mõista. Kostja ei ole tõendanud kuidas on hageja poolt nõutav viivisnõue ebamõistlikult kõrge ning ebaõige.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega et kirjad on valesti adresseeritud ning seetõttu ei saanud ta nendele ka reageerida. Liisingulepingus on kostja märkinud oma aadressiks xxx xxx. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p-le 3.5.1 kohustub liisinguvõtja informeerima 9 päeva jooksul liisinguandjat, kui muutub liisinguvõtja aadress, sidevahendite numbrid või liisingulepingus fikseeritud liisinguvõtja pangarekvisiidid. Kostja pole hagejat eeltoodud aadressi muudatusest teavitanud, mistõttu edastas hageja teatised just xxx-xxx. Liisingulepingus on kostja märkinud oma aadressiks xxx. Vastavalt liisingulepingu üldtingimuste p-le 3.5.1 kohustub liisinguvõtja informeerima 9 päeva jooksul liisinguandjat, kui muutub liisinguvõtja aadress, sidevahendite numbrid või liisingulepingus fikseeritud liisinguvõtja pangarekvisiidid. Kostja pole hagejat eeltoodud aadressi muudatusest teavitanud, mistõttu edastas hageja teatised just xxx. Riigikohus on oma lahendi 3-3-1-10-04 punktis 14 märkinud, et „[---] Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidilise isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani [---]“. Riigikohus on lahendi 3-3-1-75-07 punktis 15 lisanud, et „[--] Kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele [---]“.
6.Hageja Lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 13 945, 07 eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 10 986, 50 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 907. 29 eurot, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas
738.66 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 80. 66 eurot ja viivismaksete võlgnevusest summas 231. 96 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 12 864 eurot. Hagejale on laekunud 32.05 eurot. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 p 4 ja p 6, 108 lg 1, 367 lg 1, 455 lg 1 ja palub kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista 1 049. 02 EUR ning viivis protsendina põhinõudest (817.06 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0115285L punktis 5.1. sätestatud määras (0.25% päevas). Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis
menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
II KOSTJA VASTUS
7.Kostja ei eita, et kostjal tekkis ettevõtte majandustegevuse lõppemisest tingitud rahaliste raskuste tõttu võlgnevus hageja ees liisingmaksete osas summas 1 907, 29 eurot ning kindlustusmakse osas summas 80, 66 eurot. Küll aga ei nõustu kostja hageja poolt esitatud viivise ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude suurusega. Hageja on esitanud kostjale viivisenõude liisingulepingu punktis 5.1. fikseeritud viivisemäära, suuruses 0,25%, alusel. Kostja on seisukohal, et liisingulepingu puhul on tegemist poolte majandus-ja kutsetegevuse raames sõlmitud tüüptingimustel lepinguga, mille sisu muutmiseks puudus kostjal võimalus. Riigikohus on tsiviilasja nr. 3-2-1-66-05 lahendi punktis 24 asunud seisukohale, et „Kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja poolt esitatud viivisenõue on ebaõige, sest põhineb tühisel alusel ning faktiliselt oleks hagejal olnud õigus esitada viivisenõue ainult VÕS §-des 94 ja 113 lg 1 sätestatud alustel. Kostja leiab, et kohaldamisele kuuluks viivisemäär 8% aastas, s.o. 0,02 % päevas. Kostja tunnistab hageja poolt esitatud viivisenõuet 20,01 euro ulatuses.
8.Kostja on seisukohal, et hageja poolt xxx tagastusteenuse eest tasutud 159,78 eurot ei ole põhjendatud kulu. Nimelt väidab hageja, et kostja ei reageerinud hageja poolt saadetud kirjadele, seetõttu oli hageja sunnitud kasutama tellitud tagastusteenust. Hagi lisadest nähtub, et hageja saatis kõik kirjad aadressile xxx. Seda nii enne kui ka rohkem kui aasta peale vara tagastamist. Samas oli xxx kostja majandustegevuse asukoha aadress. Kostja elukoha aadress oli ja on xxx. Kostja on seisukohal, et hageja on tekitanud põhjendamatuid kulusid seoses sõiduki tagastamisega, xxx esindajad võtsid vara kostjalt vastu kostja elukohas xxx. Seega oli hagejale teada ka kostja faktiline aadress ja juhul kui hageja oleks teated saatnud sellel aadressil oleks kostja ise tagastanud vara hageja poolt näidatud kohta. Enne vara tagastamist võttis hageja kostjaga telefoni teel ühendust ning pakkus kostjale võimalust ostja auto jääkväärtusega välja. Kordagi ei tõusetunud küsimust, et hagejale oleks olnud teadmata kostja asukohta või et kostja oleks ennast varjanud. Juhul kui kostjale oleks esitatud suuliselt nõue sõiduk tagastada, oleks kostja seda oma kulul ka koheselt teinud. Antud juhul oli segadus küll kostja postiaadressiga (kirjad saadeti registrijärgsele aadressile, kostja elas teisel aadressil), kuid kostja on seisukohal, et hagejale oli kostja faktiline asukoht teada, sest xxx võttis auto valduse üle kostja elukohas, mitte registrijärgses asukohas.
9.Kostja on seisukohal, et hageja poolt A2-Autowelt OÜ-le müügiteenuse eest tasutud 578, 88 eurot ei ole antud juhul põhjendatud kulu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tagastatud sõidukite müük ei ole hageja põhitegevus ning põhjendatud on kolmandatelt isikutelt müügiteenuse tellimine. Samas teavitas hageja kostjat telefoni teel veel ka peale vara tagastamist võimalusest omandada vara jääkväärtusega. Ühtlasi teatati, et varale on ostja olemas ja juhul kui kostja väljaostuvõimalust ei kasuta müüakse vara koheselt kolmandale isikule. Kostja ei nõustu nimetatud kuluga põhjusel, et esiteks oli kostja teadlik, et vara võõrandati koheselt peale tagastamist hageja enda poolt ning teiseks on kostjale teadaolevalt kasutatud autode müügile spetsialiseerunud ettevõtete keskmine tasu määr komisjonimüügi puhul 130 – 190 eurot kuus. Kuna vara müük kestis dokumentidest nähtuvalt ca. kuu aega, siis ei saa xxx-le makstud tasu kuidagi põhjendatuks pidada. Vastavalt Viru Rahvaauto AS juhatuse liikmelt saadud infole oli nimetatud äriühingu komisjonimüügitasu suurus 2010.a. keskmiselt 130 – 190 eurot kuus.
10.Kostja arvestuste kohaselt oli vara jääkmaksumus 10 986, 50 eurot, võlgnevus liisingmaksete osas 1 907, 29 eurot, võlgnevus viiviste osas 20, 01 eurot, kindlustusmaksete
võlgnevus 80, 66 eurot, vara realiseerimisega seotud kulu 160 eurot, kokku 13 154, 46 eurot. Vara realiseerimisest saadud summa 12 864 eurot, laekumised 32, 05 eurot. Võlgnevuse suurus seega 13 154, 46 – 12 864 – 32, 05 = 258, 41 eurot. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 258, 41 eurot. Menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
24.04.2012.a. kohtuistungil tunnistas kostja esindaja hageja nõuet summas 238, 40 eurot ning oli nõus edaspidi asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja esindaja oli nõus kirjaliku menetlusega.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada . Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude osas:
01.02.2007 sõlmisid pooled liisingulepingu nr. 0151896L koos liisingulepingu üldtingimustega. Hageja ütles kostja makseraskuste tõttu 09.04.2010 liisinglepingu üles. Hagejale anti 23.04.2010 üle liisingueseme vara Hageja võõrandas vara Kostjal on hageja ees võlgnevus, millelt tuleb tasuda ka viivist.
Pooled vaidlevad võlgnevuse ja viivise suuruse üle. Kostja tunnistab võlgnevust kindlustusmaksete osas summas 80, 66 eurot, kuid ei nõustu viivise ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulude suurusega.
VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda (RKTKo 3-2-1-52-11 p 15). Hind, millega auto müüdi, oligi auto väärtus selle tagastamise hetkel.
Lisakuludest VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes ((RKTKo 3-2-1-52-11 p 16). Kuna sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Samas peaksid nimetatud müügikulud olema VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud. Ka sõiduauto puhastusteenuse kulud on lisakulud. Samuti võib lisakulu olla sõiduauto tagastustasu, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest (RKTKo 3-2-1-112-06 p 9, 10).
Kostja vastuväited auto tagastusteenuse kulu väljamõistmisele seisnevad üksnes selles, et hageja saatis kostjale teated lepingus märgitud (majandustegevuse) aadressil, mitte kostja elukoha aadressil, ehkki hagejale oli kostja faktiline asukoht teada. Kohus leiab, et need vastuväited ei tingi hagi selles osas rahuldamata jätmist. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt oli kostja liisingulepingu ülesütlemisel kohustatud auto viivitamatult hagejale tagastama. Seda seisukohta ei muuda ka kostja väide, et juhul kui talle oleks esitatud suuliselt nõue sõiduk tagastada, oleks kostja seda oma kulul ka koheselt teinud. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.5.1 järgi oli kostjal kohustus informeerida hagejat aadressi muutumisest. Kostja seda teinud ei ole ning seega oli hageja õigustatud saatma teateid lepingus märgitud aadressile. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud - nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust -, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Nimetatud müügikulud peavad olema mõistlikult põhjendatud (RKTKo 3-2-1-56-08 p 16). Hageja peab müügikuludeks ka vara hoidmist ja presenteerimist kasutatud sõidukite müügiplatsil, reklaami ja ka nt. müügieelse ettevalmistuse tagamist kogu müügiperioodi vältel. Riigikohus on leidnud, et auto remondi ja keemilise pesu tasu võivad põhimõtteliselt olla hüvitatavad lisakuludena VÕS § 367 lg 4 järgi. Seega võivad olla lisakuludeks ka hageja poolt nimetatud lisakulud, mis tuleb temale eelnimetatud seadustele tuginedes hüvitada.
Viivistest Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada (RKTKo 3-2-1-24-11 p 17). Kostja arvates on selliseks asjaoluks lepingujärgse viivisemäära tühisus, kuna tegemist on tüüptingimusega. Kostja arvates tuleneb Riigikohtu otsusest nr. 3-2-1-66-05, et kui viivise nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see kaasa kokkuleppe tühisuse. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Tüüptingimustes seaduses sätestatud määrast suurema viivisemäära kokkulepe ei ole automaatselt tühine. Sellise tüüptingimuse tühisuse aluseks on see, et viivise määr on ebaproportsionaalselt suur ning kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Antud juhul see nii ei ole. Tuginedes VÕS § 42 lg 1 on tüüptingimus tühine , kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui
tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Tuginedes VÕS § 42 lg 2 tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt ja kohtul on alus selle rahuldamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse ,tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud. Menetluskuludena on hageja tasunud Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu maksekäsu kiirmenetluselt 25.10.2011 summas 47,93 eur (toimiku leht 60) ja hagimenetluse eest on tehtud juurdemakse 26.01.2012 summas 143,80 eur (toimiku leht 63), kokku 191,73 eur. Tuginedes VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) ,arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 protsenti aastas. Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.