03.09.2012.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-09-25194
Tsiviilasi
KÜ Koidula-Maja N hagi V V vastu 13690,02 EEK nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: KÜ Koidula Maja N (reg.kood: 80175570; asukoht: Koidula 7-12, 20307 Narva) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Juri Patrabolov (ik: 36312193718; Koidula 7-12 Narva) KOSTJA: V V (ik: xxxx; elukoht: xxxx) Kostja esindaja: V V volikirja alusel
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2011.a.
Hagi hind
13 837,20 krooni (884,36 eurot)
RESOLUTSIOON:
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostjalt V V’lt KÜ Koidula-Maja N kasuks 01.10.2009 seisuga tekkinud põhinõue summas 211,11 eurot ja viivis summas 32,95 eurot. Välja mõista kostjalt V V’lt KÜ Koidula-Maja N kasuks viivis tasumata võlasummalt 0,07% päevas perioodi eest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule.
Menetluse käik: 30.11.2009 saabus Viru Maakohtule hagiavaldus koos lisadega. 15.01.2010 võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat 14 päeva jooksul vastama. 01.02.2010 saabus kohtule kostja vastus koos lisadega. 02.03.2010 saabus Viru Maakohtule hageja volitatud esindaja arvamus koos lisadega hagiavalduse vastusele. 10.06.2010 saabus Viru Maakohtule hageja seadusliku esindaja arvamus koos lisadega hagiavalduse vastusele. 08.09.2010 saatis kostja Viru Maakohtule seisukoha. 16.09.2010 toimus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas istung, mis lükati edasi. 29.11.2010 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 28.12.2010 määrusega käiguta jättis. 25.01.2011 määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 21.03.2011 esitas hageja taotluse asja üleviimiseks Narva kohtumajja.05.04.2011 jättis kohus nimetatud taotluse rahuldamata. 06.04.2011 saabus kohtule kostja kirjalik arvamus. 14.04.2011 lükkas kohus toimuma pidanud kohtuistungi edasi. 11.10.2011 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule täiendavad tõendid hageja nõude põhjendamiseks. 18.10.2011 toimus Rakvere kohtumajas kohtuistung. 27.11.2011 esitas hageja esindaja kohtule täiendavad tõendid hageja nõude põhjendamiseks. 20.12.2011 saabus Viru Maakohtule kostja vastus hageja 27.11.2011 kirjale. 01.02.2012 saabus kohtule hageja seisukoht kostja 19.12.2011 vastuväidetele. 09.02.2012 esitas hageja seisukoha 20.12.2011 vastuses nimetatud vastuväidetele. 28.03.2012 saabus Viru Maakohtule kostja vastus hageja 09.02.1012 kirjale. 08.05.2012 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. 18.05.2012 määras kohus lahendada asi kirjalikus menetluses, esitada pooltel kõik asjas tähtsust omavad avaldused ja dokumendid hiljemalt 13.08.2012, ning määras kohtulahendi teatavakstegemise ajaks 03.09.2012. Poolte seisukohad:
1.Hagiavalduse kohaselt kasutab kostja omandiõiguse alusel eluruumi aadressil xxxx. Majas, kus kostja eluruum asub, on moodustatud korteriühistu Koidula Maja N ning kostja on selle korteriühistu liige. Kostja ei ole täitnud ühistu põhikirja p 4.2 ehk ei ole tasunud tarbitud kommunaalteenuste eest. Seisuga 01.10.2009 on kostja võlgnevus hageja ees 13 837,20 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ning põhikirja punktile 4.2 on hageja arvestanud kostjalt viiviseid summas 3 646,48 kooni iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele nõuetele täitnud
kohustust kustutada võlgnevus kommunaalteenuste eest. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ja viivisele välja mõista ka menetluskulud.
2.01.02.2010 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et summat 5582,41 krooni perioodi eest 1.03-7.05 ning viiviseid samalt summalt nõutakse teist korda, kuna kohtu otsusega on need summad juba välja mõistetud. Samuti ei nõustu kostja sellega, kuidas on arvutatud summad, mis puudutavad koristamist ja soojusenergiat. Kostja leiab, et 05.2007 arvel peab olema ettemaksu summas 10 968,27, mitte 1363,76 krooni. Perioodi 06.2007 kuni 05.2009 osas leiab kostja, et viivist ei saanud tekkida, kuna tal oli ettemaks. Seisuga 04.2009 oli ettemaks 2077,24 krooni. Perioodi 06-09.2009 osas leiab kostja, et kõik arved on makstud ja seisuga 01.10 säilib ettemaks 2077,24 krooni.
3.Hageja volitatud esindaja 02.03.2010 arvamuse järgi loetakse kostja vastuväited põhjendatuks osaliselt. Seisukohas leitakse, et perioodil 01.01.2008 kuni 10.09.2009 tasus kostja korteri kulusid osaliselt. Perioodi eest kuulub tasumisele 23 459,61 krooni, millest kostja on tasunud 8 864,74 krooni. Võlgnevus on seega 14 704,87 krooni, s.o tasu keskkütte eest, majanduskulud ning tasu trepikoja koristamise eest. Vastavalt ühistu 07.02.2008 üldkoosoleku otsusele on majanduskuludeks 5,60 krooni. Vastavalt 06.02.2009 otsusele on 2009 aasta majanduskuludeks 8,25 krooni. Hageja viitab sellele, et üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmise momendist üldkoosolekul. Mõlemad nimetatud otsused jõustusid mõlema aasta 01.veebruaril. Maja üldpindala on 1101,4 m2 ning eluruumide köetav pindala 934,7 m2. Kuna korter xxxx läks üle alternatiivsele küttele, on köetavaks pindalaks 874,92 m2. Tarbitud soojusenergia arvestust arvestatakse eluruumi üldpindala 874,92 m2 ühe ruutmeetri kohta. Hageja leiab, et kostja energiaauditi alusel tehtud vastuväited kütte arvestuse kohta on absurdsed ning on täielikult ümber lükatud keskkütte näitude ja audiitori A. P järeldustega. Hageja selgitab, et käesolevas vaidluses 14 704,87 krooni väljamõistmise aluseks on kostja võlgnevused alates 01.01.2008 ning eelnevad aastad ei oma mingit tähtsust. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja poolt on osa võlast liidetud eelmiste aastate eest. Hageja nõustub, et viivise arvestamises on tekkinud viga ja et tegelikult kuulub viivisena tasumisele mitte 2397,18 krooni, vaid 2589,73 krooni. Kokku palub hageja volitatud esindaja kostjalt välja mõista 17 294,60 krooni.
4.Hageja seadusliku esindaja 10.06.2010 arvamuse kohaselt on kostja vastuväited alusetud. Hageja leiab, et kuna võlgnevused ajas suurenevad, ei ole seadusega vastuolus hagihinna suurenemine. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on kostjal seisuga 01.2010 ettemaks summas 2077,24 krooni, kuna vastavalt 27.05.2009 tõendile ei ole kostja vahemikus 01.11.2007 kuni 2009 mai tasunud ühistu arveid ühelgi korral. 01.06.2009 seisuga on võlgnevuse summa 13 212,06 krooni. Alles peale hagi esitamist alates 2009. aasta juunist hakkas kostja tasuma jooksvaid arveid. Eelmise perioodi eest on siiani tasumata 13 212,06 krooni. Käesoleva vaidluse aluseks on kostja poolt maksete mittetasumine alates 01.11.2007. Viru Ringkonnakohtu poolt langetatud otsuse hetkeks oli kostja võlgnevus 17 776,83 krooni. 2007. aasta mais maksis kostja ära 19 140,59 krooni. Ettemaks oli 1363,76 krooni, mis kattis arvestused kuni 2007. aasta oktoobrini. Alates 2007. aasta novembrist kostja makseid teostanud ei ole. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista 13 837,20 krooni.
5.Kostja esitas 08.09.2010 seisukohas arvutuskäigu, mille alusel peaks soojusenergia eest tasutavaid summasid arvutatama, vastasel juhul ei ole võimalik teada, kas arvetel esitatud summad on õiged, ja esitatud arve ei kuulu maksmisele. Kostja ei nõustu muu hulgas ka sellega, et korter xxxx soojusenergia arvestamisest kõrvale jääb. Kostja leiab, et maja pole võrdselt köetud ning makstakse ebavõrdselt, kuna see, et korteril xxxx on alternatiivne katel, annab võimaluse seda kasutada, kuid säilib ka võimalus kasutada tasuta maja keskküttest saadavat soojust. Veel leiab kostja, et temalt nõutakse sama summat kolmandat korda, kuna ta
on kohtu poolt välja mõistetud summa 5171,51 krooni tasunud ning hageja ei ole nimetatud summat arvelt kustutanud.
6.Kostja 06.04.2011 kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole hageja poolt esitatavad arved arusaadavad. Veel on hageja kostja arvates vääralt tõlgendanud KÜS § 151, kuna selle paragrahvi kohaselt ei ole soojusenergia majandamiskulu. Samuti identifitseerib hageja valesti köetava pindala, milleks peaks tegelikult olema 1101,4 m2. Kostja leiab, et hageja arved ei vasta seadusele, ei kuulu maksmisele ja hageja peab kõik arved ümber kirjutama ja kohtule esitama.
7.Hageja lepinguline esindaja esitas 11.10.2011 täiendavad tõendid oma nõude põhjendamiseks, s.o kostja võlgnevuse arvestamise tabel, väljavõtted ühistu 12.05.2005, 07.02.2008 ja 05.02.2009 toimunud koosolekute protokollidest, teatise tõendamaks, et kostja tasus mais 2007.a. 19 140,59 krooni, viivise arvestuse tabelid. Hageja esindaja leiab, et identifitseerib õigesti köetava pindalana 874,92 m2. Nimelt on maja üldpindala 1101,4 m2, millest arvestatakse maha ruumi M1 pindala, s.o 166,7 m2, mille poolt tarbitava soojusenergia kohta esitab AS Narva Soojusvõrk hagejale arves ja alles seejärel arvutatakse teiste eluruumide arved, ning maja keskküttesüsteemi kaudu mitteköetava eluruumi nr xxxx pind, s.o 59,78 m2. Kostjal on kohustus tasuda majanduskulud lähtudes kostja omandis oleva eluruumi pindalast – 36,6 m2.
8.18.10.2011 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et vähendas põhinõude ja viivise summat, ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 858,60 eurot, viivise summas 121,12 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07% päevas. Kostja hagi ei tunnistanud ning väitis, et tal on ettemaks summas 3 402,07 krooni. Hageja leidis, et tasutud summat ettemaksuna käsitleda ei saa, sest tegemist on võlgade tasumisega.
9.Hageja esindaja esitas 27.11.2011 täiendavad tõendid, s.o kostja võlgnevuse arvestamise tabeli; Viru Ringkonnakohtu 04.04.2007 otsuse tsiviilasjas nr. 2-05-20196; väljavõtted KÜ Koidula Maja N liikmete 15.04.2005, 14.06.2006, 20.06.2007, 07.02.2008, 05.02.2009 toimunud koosolekute protokollidest ja nendel osalenud liikmete nimekirjad. Kostja võlgnevuse arvestamise tabeli esimesel lehel on nimetatud kostja võlgnevuse arvestus perioodi eest alates KÜ Koidula Maja N poolt maja aadressil xxxx majandamise alustamisest 01.01.2003 kuni 2005. juulini, mille seisuga kostjalt väljamõistmisele kuuluva põhivõlgnevuse summa oli 4721,27 krooni ja viivise summa oli 861,14 krooni. Nimetatud võlgnevuse väljamõistmiseks esitas hageja kostja vastu hagi (tsiviilasi nr. 2-05-20196), mis rahuldati Viru Ringkonnakohtu 04.04.2007 otsusega osaliselt summas 5171,51 krooni. Nimetatud kohtuotsuse järgi pidi kostja hüvitama hagejale kohtukulud summas 963,06 krooni, mida kostja hagejale ei hüvitanud, mistõttu kostja võlgnevus hageja ees on 6134,57 krooni (5171,51 krooni + 963,06 krooni). Vaatamata sellele, et hagi rahuldati osaliselt, kostja võlgnevus hageja ees ei vähenenud ja seega tabelis seisuga 01.07.2005 nimetatud hageja nõude üldsumma 5582,41 krooni on põhjendatud. Tsiviilasja nr. 2-05-20196 menetlemise perioodil kestusega umbes 2 aastat ei tasunud kostja hagejale makseid majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks ega teenustasusid. Seetõttu seisuga 01.05.2007 oli kostja võlgnevus hageja ees 17776,83 krooni (põhivõlgnevus 13559,79 krooni ja viivis 4217,04 krooni). 2007. mai kuu eest esitas hageja kostjale nõude makseid majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks ja teenustasu tasumiseks summas 283,46 krooni. Seega hageja nõue kostja vastu 2007. mai kuu seisuga oli 18060,29 krooni (17776,83 krooni+283,46 krooni). 2007.a mais tasus kostja hagejale 19140,59 krooni. Seega kostja tasus hagejale võlgnevuse 2007. mai seisuga summas 18060,29 krooni. Peale võlgnevuse tasumist tekkis kostjal ettemaks 1080,30 krooni.
10.Kostja leiab 20.12.2011 vastuses, et hageja on esitanud tõendid, kuid pole aru saada, mida hageja tõenditega tõestab. Tõendites puuduvad algandmed ning ei ole aru saada, kas tasumisele kuuluvad summad on välja arvutatud vastavalt põhikirjale või seadustele. Kostja leiab veel, et ’’muudel summadel’’, mida hageja nõuab, puudub juriidiline alus. Samuti puudub alus gaasipliidi hoolduse eest nõutaval summal, kuna teenust pole osutatud, ning valesti on arutatud teiste teenuste eest nõutavad summad. Kostja leiab, et tasude arvestus on läbipaistmatu.
11.Hageja 01.02.2012 seisukoha järgi on põhjendatud kostja vastuväited seoses sellega, et ta on tasunud 6138,10 krooni, mille võrra tuleb kostja võlgnevust vähendada. Veel leidis hageja, et põhjendatud on kostja väited, et riigilõivu summas 750 krooni tasumine ei ole põhjendatud.
12.Hageja on 09.02.2012 seisukohas leidnud, et arvete esitamine hageja nõude tõendamiseks ei ole vajalik, kuna haginõude tekkimise perioodi eelneva perioodi jooksul tasumisele kuuluvate majanduskulude arvestamine ei ole hagi aluseks. Hageja poolt on kostjale esitatud igakuised teatised majanduskulude tasumiseks perioodi eest alates 2008. jaanuarist kuni 2009. oktoobrini. Antud teatistes nimetatud majanduskulusid arvestatakse muuhulgas järgmistest KÜ Koidula Maja N vajaliku kuludest lähtudes: AS Narva Soojusvõrk nõuded (arved); laenu kohustused vastavalt AS Sampo Pank ja KÜ Koidula Maja N vahel sõlmitud laenulepingule. Igakuise makse laenulepingu järgi jagatakse 934,7m2 ja korrutatakse 36,6 m2 (kostjale kuuluva korteri pind); gaasiseadmete teenindamise vajadusest. Tehnilise järelevalve ameti vastuse järgi peab olema tagatud gaasiseadme hooldus. Kostjal on vana gaasipliit, mis vajab igaaastast hooldust. Kostja ei saa ise teostada gaasiseadme hooldust, kuna gaasiseadme hooldus küttegaasi seaduse tähendus on gaasitööd, mille teostamise õigust omab MTRis registreeritud ettevõte ja mille teostamiseks sõlmib omanik kooskõlastatud ajakavale vastava aastahoolduse lepingu. Korteris olevad gaasitorud on kaasomandi ese, mistõttu kulud nende teenindamisele on majanduskulud Korteriühistuseaduse § 151 mõttes. Gaasiseadmete teenindamise tasu on kinnitatud KÜ Koidula Maja N liikmete koosoleku protokollidega. Hageja selgitas, millest on tekkinud kulutuste tekkimise vajadused ning lisas, et kõik tasud on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega vastavalt KÜ Koidula Maja N põhikirjale. Üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Seepärast ei ole põhjendatud kostja vastuväited majanduskulude arvestuse osas. Kuna kostja esitas 19.12.2011 vastuse lisana maksekorraldused nr. 213 ja 214, mille järgi kostja tasus hagejale 2008. mai kuus 6138,10 krooni, tunnistas hageja eksimust ja vähendas nõuet. Hageja oli nõus ka kostja vastuväitega, et riigilõivu summas 750,00 krooni, mille hageja tasus käesoleva nõude läbivaatamise maksekäsu kiirmenetluses, ei ole põhjendatud mõista välja põhivõlgnevusena, kuna antud summa on hageja poolt käesoleva menetluses kantud menetluskulu. Hageja vähendas nõudeid ja nõuete uus suurus on järgmine: 31.10.2009 seisuga põhinõue on 453,65 eurot ja viivis on 67,3 eurot. Nõude arvestamisel uues arvestuses võrreldes eelmise arvestusega hageja märkis, et: 2007. mai kuus summa (-410,90 krooni) lahtris muud, kuna Viru Ringkonnakohtu 04.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-20196 hageja nõude antud summa osas oli jäetud rahuldamata; 2008. mai kuus summa 963,06 krooni lahtris muud, kuna Viru Ringkonnakohtu 04.04.2007 otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-20196 kostjalt hageja kasuks oli väljamõistetud antud summa kohtukuludena. Kostja tasus nimetatud summa käesoleva seisukoha punktis 7 nimetatud asjaoludes, mistõttu hageja märkis summa tasumine 2008. mai kuus; jäetud välja arvestusest 2009. mai kuus riigilõivu summas 750,00 krooni lähtudes seisukoha punktis 8 nimetatud põhjendusest.
13.Kostja 28.03.2012 vastuse kohaselt nõustub ta sellega, et hagejal on õigus nõuda viivist ka menetluse aja eest, kuid ei nõustu selle arvutamise metoodikaga. Samuti ei nõustu kostja sellega, et hageja on arvetele jätnud summa, mis on kostjalt kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-0520196 välja mõistetud. Kostja leiab, et soojusenergia arvutamise metoodika ei ole õige. Samuti leiab kostja, et hageja ei saa nõuda viivist 2009.a septembri ja oktoobri eest, kuna tasumise tähtajad saabusid 31.10.2009 ja 30.11 2009, hagiavalduse nõudeperiood lõppeb aga 01.10.2009.
14.Hageja avaldab 08.05.2012 seisukohas, et peab kostja seisukohta viivise arvutamise kohta ebaseaduslikuks ja KÜ põhikirjaga vastuolus olevaks. Hageja põhikirja alapunkti 4.2.h alusel arvutatakse viivist tasumata summast iga ületatud kalendripäeva eest, alates makse ettenähtud tasumisele järgneva kuu esimesest päevast. Arvutamise tabelist nähtub, et kahe aasta jooksul, millal menetleti tsiviilasja nr 2-05-20196, ei tasunud kostja ühelgi korral arveid. Kuna tasumist ei toimunud, suurenes võlg igakuiselt, ja vastavalt sellele arvutati igakuiselt viiviseid. Mais 2007, kui kohtuotsus asjas nr 2-05-20196 oli jõustunud, tasus kostja 19 140,59 krooni. See summa arvestati ühistu poolt põhivõla ja viivise kustutamiseks. Hagisumma 410,90 krooni, mis jäeti kohtu poolt rahuldamata, kajastati arvutamise tabelis. 30.05.2008 tasus kostja maksekorralduste nr 123 ja nr 124 järgi 6138,10 krooni ning märkis seletuses, et 966,60 krooni on kohtukulud ja 5171,50 krooni – võla asjas nr 2-05-20196 kustutamine. Kohtuotsuse järgi moodustavad kohtukulud asjas nr 2-05-20196 983,60 krooni ühistu kasuks ja 20,54 krooni kostja kasuks. Saldo on 963,06 krooni. Ühistu arvestas kohtukulude katteks nimetatud summa 963,06 krooni tasumise faktis – mais 2008. 5175,04 krooni arvestati tasuna korteri eest. Seda kajastati arvutamise tabelis. Kostja väited, et ta tasus kogu summa hagi põhinõude kustutamise katteks on ebaselged, kuna see võlg kustutati tema poolt täielikult mais 2007. Hageja vähendas nõudeid, s.t. seisuga 01.10.2009 oli põhinõue 390,30 eurot ja viivis 58,83 eurot. Hageja vähendas nõudeid, kuna nõustus kostjaga, et juurdearvutamine septembri ja oktoobri 2009 eest ei ole võlg seisuga 01.10.2009. Viivised, mis on arvutatud oktoobriks 2009.a ei saa nõuda antud hagi raames. OÜ Tadias poolt arvestatud mitteeluruumi M1 ja eluruumi nr. xxxx soojuse jääkkoormus kinnitati 15.04.2005 korteriühistu üldkoosolekul. Kostja ei ole korteriühistu otsust KÜS §13 lg 3 ja MTÜS § 24 sätestatud korras kehtetuks tunnistamist või MTÜS §24' sätestatud korras otsuse tühistuse tuvastamist nõudnud. Seega korteriühistu üldkoosoleku 15.04.2005.a. elamu majandamise otsus on KÜS § 13 lg 4 alusel kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele. Selle pärast põhjendamatud on kostja väited vale metoodika soojuse koormuse ja soojuse jaotamise kohta. Hageja esitas kohtule ka võlgnevuse arvestuse tabeli, mille kohaselt kuulub kostja poolt tasumisele ja hageja poolt arvestatud järgmised arved: 01.08.2005: 337,26 krooni; 01.09.2005: 337,26 krooni; 01.10.2005: 274,31 krooni; 1.11.2005: 514,77 krooni; 1.12.2005: 555,03 krooni; 1.01.2006: 674,35 krooni; 1.02.2006: 687,52 krooni; 1.03.2006: 594,56 krooni; 1.04.2006: 422,17 krooni; 1.05.2006: 223,07 krooni; 1.06.2006: 203,67 krooni; 1.07.2006: 203,67 krooni; 1.08.2006: 203,67 krooni; 1.09.2006: 203,67 krooni: 1.10.2006: 336,53 krooni; 1.11.2006: 482,56 krooni; 1.12.2006: 508,91 krooni; 1.01.2007: 508,91 krooni; 1.02.2007: 694,84 krooni; 1.03.2007: 469,02 krooni; 1.04.2007: 402,77 krooni; 1.05.2007: -127,44 krooni; 1.06.2007: 292,70 krooni; 1.07.2007: 203,67 krooni; 1.08.2007: 203,67 krooni; 1.09.2007: 337,17 krooni; 1.10.2007: 427,30 krooni; 1.11.2007: 561,62 krooni; 1.12.2007: 591,63 krooni; 1.01.2008: 636,28 krooni; 1.02.2008: 618,41 krooni;
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale kuulub eluruum aadressil xxxx. Majas, kus eluruum asub, on moodustatud korteriühistu Koidula Maja N ning kostja on selle korteriühistu liige. Hageja heidab kostjale ette perioodil 01.08.2005 kuni 01.10.2009 korteri ülalpidamisega seotud kulude tasumist üksnes osaliselt. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnistu pindala 1144 m2. Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt 366/11014 mõttelist osa maatükist ning reaalosana korter 2 pindalaga 36,6 m2.
16.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on maja köetava pindala õigesti määranud. Ehitisregistri kohaselt on kõne all oleva korteriühistu maja köetavaks pindalaks 934,7 m2. Hageja on selgitanud, et korter nr xxxx ning mitteeluruum M1 ei kuulu köetava pinna hulka, kuna korteris xxxx on keskkütteradiaatorid demonteeritud, püstikud isoleeritud, eluruumi on paigaldatud alternatiivsoojussüsteem. Mitteeluruumis M1 on keskkütteradiaatorid demonteeritud ja keskkütte magistraaltorustikud isoleeritud. Hageja tellis OÜ-lt Tadias ruumide köetava pinna kindlaks tegemiseks xxxx maja soojuskadude arvestused, mille järgi soojuskoormus, mille eest eluruum nr. xxxx peab tasuma, on 13,62%, mis ümberarvestatuna ruutmeetritesse moodustab 9,42 m2, st eluruumist köetakse elumaja keskküttesüsteemi kaudu 9.42m2. Mitteeluruumi M1 soojuse soojuskoormuseks on 0,91% või ümberarvestatuna ruutmeetritesse 8,5 m2. Mitteeluruumi M1 soojusenergia arve arvestatakse välja enne eluruumide soojusenergia arvete väljaarvestamist. Seega lahutatakse kogu soojusenergiast maha mitteeluruumi M1 pindala ja alles seejärel arvestatakse välja eluruumide soojusenergia kulud vastavalt nende pindaladele. Teisiti öeldes: maja üldpindala on 1101,4 m2, millest arvestatakse maha ruumi M1 pindala, s.o 166,7 m2 ning maja keskküttesüsteemi kaudu mitteköetava eluruumi nr xxxx pind, s.o 59,78 m2. Seega on köetavaks pindalaks 874,92 m2, mille alusel arvestatakse välja teiste korterite soojusenergia kulud. Kostja väidet selle kohta, et korter xxxx tegelikult köetava pinna arvestusest väljas olema ei peaks, kuna sellel säilib võimalus kasutada ka tasuta maja keskküttest saadavat soojust, peab kohus paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et korterit nr xxxx köetakse nii maja keskküttega kui alternatiivsete vahenditega. Sellest tulenevalt ei loe kohus tõendatuks kostja väidet selle kohta, et soojusenergia eest makstakse ebavõrdselt. Korteris xxxx ja mitteeluruumis on keskkütteradiaatorid ja magistraaltorustik demonteeritud ning püstikud isoleeritud, millest tulenevalt ei saa nimetatud ruume kütta maja üldise keskküttesüsteemi kaudu.
Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tõendatuks hageja poolt esitatud väite, et kõnealuse maja köetavaks pinnaks on 874,92 m2. Hageja põhikirja alapunkti 4.2.f alusel on soojusenergia eest teenustasu suuruse määramise aluseks korteri köetava pindala suurus. Kostja omandis oleva eluruumi pindala on 36,6 m2. Seega on kostjal kohustus tasuda soojusenergia kulusid lähtudes kostja omandis oleva eluruumi pindalast – 36,6 m2. Kohus leiab, et hageja poolt teostatav soojuse jaotamise arvestus on kooskõlas KÜS § 151 lg 1 ja hageja põhikirjaga.
17.Poolte vahel on vaidlus ka selles osas, kas kommunaaltasud on õigesti välja arvutatud. Kostja väidab, et ei ole aru saada, mille alusel on tasumisele kuuluvad summad välja arvutatud. Hageja on esitanud AS Narva Soojusvõrk arved perioodil 2008 jaanuar kuni 2009 detsember, soojusenergia arvestamise metoodika, AS Sampo Pank ja kõnealuse ühistu vahel sõlmitud laenulepingu ja laenu tagastamise graafiku; samuti tehnilise järelevalve ameti vastuse gaasiseadme hoolduse teostamise kohta. Hageja leidis, et kuna kostja korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, millega kulutused kehtestati, vaidlustatud ei ole, pole põhjendatud ka kostja vastuväited majanduskulude arvestuse osas. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et kui kostjal oli kaebusi ühistu poolt tehtavate kulutuste osas, oleks ta pidanud KÜS § 13 lg 3 sätestatud korras pöörduma kohtu poole üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamise nõudega. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 leidnud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Tulenevalt asjaolust, et käesoleval juhul kostja ühistu üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud, on nimetatud otsused kostjale siduvad ja esitatud arved kuuluvad kostja poolt tasumisele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-10 kohaselt korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Tuvastamist on leidnud, et hageja lähtub kulude arvestamisel korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalast. Kohus leiab, et seega ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et soojusenergia ei ole majandamiskulu KÜS § 151 tähenduses. Kohus lisab, et hageja on eelmises punktis nimetatud dokumentidega tõendanud arvete esitamise alus ning kostjal kui ühistu liikmel on kohustus arveid tasuda.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10 p 14 leidnud, et selle eelduseks, et ühistu liikmetel oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostjate kuulumine ühistu liikmete hulka. Käesolevas asjas vaidlust selle üle, et kostja on hageja liige, pole. Kostja kohustus kulusid kanda tuleneb KÜS-ist ning üldkoosoleku otsustest. Sellest tulenevalt ei saa kostja keelduda tasumast laenumakseid, arveid soojusenergia ega gaasipliidi hoolduse eest. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arved on seaduslikud ja põhjendatud. (Hageja poolt kostjale esitatud arved on summaliselt ära toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 14.)
18.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kui suures ulatuses on kostja poolt tasutud summad käsitletavad ettemaksuna. Ettemaksu tegemise ja ettemaksu tekkimise tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 alusel ettemaksu tegijal ehk kostjal. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on teostanud järgnevad maksed: 01.05.2007 – 19 140,59 krooni ning 30.05 ja 31.05.2008 – 6138,10 krooni. Summadest viimane on tasutud tsiviilasjas nr 2-05-20196 välja mõistetud summade katteks. See asjaolu nähtub kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest nr 213, 214 (t II lk 103, 104). Hageja poolt 08.05.2012.a. esitatud korrigeeritud põhinõude arvestuse kohaselt on lisaks eelnimetatud summadele kostja tasunud ka järgnevad summad: 01.03.2009 461,96 krooni, 01.06.2009 365,70 krooni, 01.07.2009 330,85 krooni, 01.08.2009 575,84 krooni ning 01.09.2009 330,85 krooni. Lisaks on hageja arvestanud 01.05.2007.a. kostja võlgnevusest maha 410,90 krooni, kuna Viru Ringkonnakohtu 04.04.2007.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-0520196 jäi hageja nõue antud summa osas rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja poolt tasutud summa – 19 140,59 krooni – on õigesti arvestatud osaliselt võlgnevuste katteks ning ettemaks kattis arvestused kuni 2007. aasta oktoobrini. Alates 2007. aasta novembrist kostja makseid teostanud ei ole. Kostja on seisukohal, et maksis summa 5171,51 krooni vabatahtlikult ning et see pole seotud 19 140,59 krooni maksmisega. Kostjale on jäänud mulje, et hageja nõuab sama summat mitmendat korda, ei kaota seda arvetelt, kuigi ta on selle ära maksnud, ning et see kogub viiviseid. Kohus leiab, et eelmise otsusega välja mõistetud summat – 5171,51 – ei saa hageja käsitleda võlgnevusena koos ühistu tasumata arvetega ega paigutada nimetatud summa võlgnevuse algsaldosse. Nimetatud summalt ei saa ka arvestada viivist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule nähtub hageja poolt esitatud kostja võlgnevuste arvestusest, et hageja on pidanud kõigi kostja poolt tasutud summade ja võlgnevuste osas ühtset arvestust. Kostja poolt tasutud summad on arvestatud võlgnevuste katteks, tegemata vahet eelmise otsusega välja mõistetud summal ning tasumata arvete eest kogunenud summadel. Samuti on hageja kõik summad, mis kostja hagejale tasunud on, arvestanud võlgnevuste katteks. 19 140,59 krooni on arvestatud ka eelmise kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlgnevuse ja menetluskulude katteks, kuigi need (nagu maksekorralduses on toodud) on tasutud alles mais 2007. VÕS § 88 lg 6 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige
vähem tagatud kohustus; kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus arvestada kostja poolt tasutud summa – 19 140,59 krooni – ka eelmise otsusega väljamõistetud summa katteks, s.o 6134,57 krooni katteks. Kuna kostja tasus 6138,10 krooni, jääb 3,53 krooni ettemaksu hulka. Samas ei saa hageja eelmise kohtuotsusega välja mõistetud summat käsitleda võlgnevuse algsaldona. Mai 2007 seisuga tekib kostjal ettemaks summas 4294,94 krooni, kuna hageja poolt arvestatud, aga kostja poolt tasumata jäänud arvete eest oli võlgnevust kogunenud ajavahemiku august 2005 kuni aprill 2007 8838,52 krooni; kostja tasus 19140,59 krooni, millest läheb maha ka eelmise kohtuotsusega välja mõistetud, kuid tasumata võlgnevus summas 6134,57 krooni. Kohus leiab, et arvestades igakuiseid korteriühistu poolt arvestatud kuu arveid ja kostja poolt tasutud summasid, jätkus kostja poolt tasutud summadest ’’ettemaksuks’’ kuni veebruarini 2008 (k.a). Märts 2008 seisuga tekkis kostjal hageja ees võlgnevus summas 165,91 krooni, mis kasvas tasumata arvete tõttu ka aprillis 2008. Mais 2008, kui kostja tasus 6138,10 krooni, kustutas see tekkinud võlgnevuse ning tekkis ettemaks kuni detsembrini 2008. Võlgnevusse jäi kostja taas jaanuaris 2009. 6138,10 krooni, mille kostja tasus mais 2008, läheb ühistu esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevuse katteks, mitte eelmise kohtuotsusega välja mõistetud summade katteks, kuna eelmise kohtuotsusega tekkinud võlgnevuse arvestas hageja maha kostja poolt mais 2007 tasutud 19140,59 kroonist. Kostja jäi võlgnevusse jaanuaris 2009, võlgnevused kasvasid hoolimata märtsis 2009 tasutud 461,96 kroonile veelgi. Märtsiks 2009 oli kostjal tekkinud võlgnevus summas 2676,48 krooni. Arvestades ühistu poolt esitatud arveid aprill 2009 kuni august 2009 ning kostja poolt juunis, juulis, augustis ja septembris tasutud summasid, oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 2009.a. septembri seisuga 3303,14 krooni ehk 211,11 eurot.
19.Järgnevalt võtab kohus seisukoha viiviste osas. Kohus leiab, et hageja poolne viivise arvestus on kooskõlas hageja põhikirja ja KÜS-iga. Samas, kuna hageja ei ole õigesti arvutanud põhivõlgnevust, ei ole ka arvutatud viivis õige. Korteriühistu põhikirja punkt 4.2.h kohaselt maksete tähtaja ületamisel on ühistu liige kohustatud tasuma üldkoosoleku poolt kehtestatud viivist iga ületatud kalendripäeva eest alates makse ettenähtud tasumisele järgneva kuu esimesest päevast. Seega tuleb kostja poolt võlgnetavatelt summadelt arvestada viivist alates märtsist 2009. Hageja põhikirja kohaselt arvestatakse viivist tasumata summalt mitte üle 0,07% iga ületatud kalendripäeva eest. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega viivise määraks on antud juhul 0,07% päevas. Hageja poolt esitatud viivise arvestamise tabelist nähtub, et kostja poolt tasutud summad on arvestatud esmalt põhivõlgnevuse, mitte viivise katteks. Sellest tulenevalt lähtub ka kohus ettemaksu ja võlgnevuse arvestamisel samast metoodikast. Vastavalt hageja poolt esitatud viivise arvestusele, tuleb viivise arvestamisel arvesse võtta kuus olevate päevade arvu ning võlgnetavat summat. Lõpliku viivise saamiseks tuleb kõikide
kuude viivised liita. Kohus leiab, et märtsis 2009 tekkis viivis 58,08 krooni ulatuses, aprillis 69,17 krooni, mais 79,61 krooni, juunis 76,31 krooni, juulis 84,17 krooni, augustis 78,86 krooni ning septembris 69,37 krooni ulatuses, kokku kogunes viivist võlgnetavalt summalt perioodil märts kuni september 2009.a. 515,57 krooni ehk 32,95 eurot. Käesoleval juhul tekkis viivis, kuna kostja, olles ühistu liige, jättis arved osaliselt tasumata. Hageja põhikiri on kostjale siduv, kuna kostja on hageja liige. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist summas 32,95 eurot.
20.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Vastavalt TsMS § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus märgib täiendavalt, et kuna hageja on nõuet menetluse kestel vähendanud, on vähenenud ka hagi hind ning sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 6 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Maido Roots
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 24. oktoobril 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.