Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asja läbivaatamise kuupäev

14. august 2012.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

b) „Laanetu pole umbes 10.aasta jooksul üldfüüsilist testi üldse tegema läinudki“.

Edasikaebamise kord Pooltel

on

õigus

esitada

käesoleva

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 31. augustil 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kohus menetles esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-11-60776. 17.04.2012.a määrusega eraldas kohus hageja poolt kostja (AS D ) vastu esitatud nõude tsiviilasjast nr 2-11-60776 iseseisvasse menetlusse (eraldatud nõuet menetleb kohus käesolevas tsiviilasjas).

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 20.09.2011.a internetiportaalis „D “ artikli pealkirjaga „Mereväe varjatud pool: joomingud ja seksuaalsed ahistamised.“. Hagejat on artiklis kajastatud avalikkuse ees alandavalt ja tema väärikust riivavalt. Ebaõigete andmetega artikli avaldamisega on hagejale tekitatud suuri moraalseid kannatusi. 31.10.2011.a tegi hageja kostjale päringu ebaõigete andmete allika avalikustamiseks. Vastuseks saatis kostja 03.11.2011.a hagejale kirja, milles viitas meediateenuste seaduse § 15 lg-le 1 ning selgitas, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ei tohi informatsiooniallika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Hageja on seisukohal, et kostja on ebaõigete andmete avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes, kuna avaldamine on selle sätte tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning kostja tegi seda läbi D portaali. Seejuures ebaõige informatsioon n-ö korjati üles eesti ajalehtede (Õhtuleht), meediakanalite (ETV Pealtnägija saade) poolt ja kanti seda edasi (nt www.militaar.net), mis tegi artikli kättesaadavaks piiramatu arvuga isikute ringile.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

MENETLUSE KÄIK

08.06.2012.a otsusega rahuldas kohus hagi kostja suhtes õigeksvõtul põhinevalt. Kohus jättis otsusega menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud kostja esindaja poolt osutatud õigusabi eest 400 euro ulatuses. Otsusest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa.

26.06.2012.a mõlemad pooled teatanud kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Seetõttu tuleb 08.06.2012.a otsust vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendada kirjeldava ja põhjendava osaga.

KOHTUOTUSE PÕHJENDUSED

Hageja palunud kohustada kostjat ümber lükkama kostja poolt 20.09.2011.a internetiportaalis „D “ avaldatud hageja au teotavad ebaõiged andmed. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt loetakse õigusvastaseks isiklike õiguste rikkumist isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest,

kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kostja on menetluses hagi õigeks võtnud. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 3 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Vastavalt TsMS § 440 lg-s 1 sätestatule rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Ülatoodut arvestades tuleb hagi rahuldada.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus TsMS § 173 lg 4 kohaselt ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb jätta menetluskulud (st kostja menetluskulud ja hageja enda menetluskulud) TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Nimetatud sättest tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on esimese vastuse hagile esitatud 11.01.2012.a, milles on avaldanud, et võtab hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei ole kostja andnud ka põhjust nõude esitamiseks tema vastu. Hageja vastupidist väidet asja materjalid ei toeta. Tõenditest ei nähtu, et kostjal olnuks võimalus hagiavalduses esitatud nõudeid ka vabatahtlikult rahuldada. 31.10.2011.a, seega enne hagi esitamist, on hageja saatnud kostjale küll päringu, milles on palunud väljastada informatsioon selle kohta, kes oli kostja poolt avaldatud artiklis esitatud väidete allikaks (vt toimik, lk 41-42). Kostja on sellele järelepärimisele 03.11.2011.a kirjaga vastanud (vt toimik, lk 43). Osundatud hageja 31.10.2011.a päringus ei ole palutud andmete ümberlükkamist (esitatud nõuet sellekohast nõuet). Samuti ei nähtu päringust, kas hageja peab andmeid ebaõigeteks ja/või hageja au teotavateks. Hageja poolt välja toodud asjaolu, et kostja ei pöördunud enne artikli avaldamist hageja poole (kommentaaride saamiseks), ei oma kohtu hinnangul menetluskulude jaotuse seisukohast tähtsust.

Kostja on palunud hagejalt menetluskuluna välja mõista kulud õigusabile kokku summas 1500 eurot (millele lisandub käibemaks 300 eurot). Samuti on kostja palunud TsMS § 177 lg-st 2 lähtudes mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele on lisatud OÜ Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets õigusteenuse arve summas 1800 eurot (sh käibemaks) ning õigusteenuse spetsifikatsioon (vt toimik, lk 160-161). TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja (s.o advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule) kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade“ § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Kohus leiab, et käesolevas ajas on kostjat esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalik ulatus 400 eurot, mitte kostja märgitud 1500 eurot. Kostja taotluses ja sellele lisatud spetsifikatsiooni järgi tsiviilasjaga seonduvalt esindaja poolt õigusteenust osutatud 12 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul ei ole sellises ulatuses õigusteenuse

tellimine ja osutamine olnud asja menetluse seisukohast vajalik ega põhjendatud. Muu hulgas puudus kostjal sisuline vajadus hagi õigeksvõtu asjaolude ulatuslikuks põhjendamiseks 11.01.2012.a esitatud kirjalikus vastuses. Samuti ei olnud kostjal kohustust ega otsest vajadust vastata hageja 05.03.2012.a seisukohale ning arutada esindajaga GK’i poolt esitatud vastuse ja kohtu 17.04.2012.a määrusega seonduvat. Nende toimingutega seotud kulusid ei saa pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlikeks ja põhjendatuteks. Arvestades ülaltoodut, mõistab kohus hagejalt välja kostja lepingulise esindaja kulud 400 euro ulatuses. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.