Hageja KÜ Xxx(rk XXX, asukoht XXX); hageja esindaja Anatoli Majevski (Markus Õigusbüroo, Sikupilli 3 - 1, 11402 Tallinn) Kostja JS(ik XXX, elukoht XXX); kostja esindaja advokaat Mati Maksing (Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid, asukoht Pärnu mnt 10, Tallinn)
Hagihind
348,73 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
JS
vastu
võla
348,73
€
ja
viiviste
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista JS KÜ Xxx kasuks põhivõlga 55,63 (viiskümmend viis eurot ja 63 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 30.08.2012.a. 29,35 eurot.
3.Välja mõista JS KÜ Xxx kasuks viivist KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras 31.08.2012.a. kuni põhinõude 55,63 € täitmiseni.
4.Jätta JS menetluskulud 16 % ulatuses tema enda kanda ja 84 % ulatuses KÜ Xxx kanda.
5.Jätta KÜ Xxx menetluskulud 84 % ulatuses tema enda kanda ja 16 % ulatuses JS kanda. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused.
1.28.12.2011.a. esitas KÜ Xxx kohtusse hagi JS vastu kommunaalmaksete võla 348,73 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 5,93 euro ja edaspidiste viiviste väljamõistmiseks 0,07 % päevas kuni võlgnevuse täieliku hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt koosneb hagetav põhivõlg 1.) kostja võlast OÜ-le S summas 1151,85 krooni, mille kostja jäi hagejale võlgu 2006. aasta augustikuu seisuga kui OÜ S s eest tasumise korteriühistule üle andis ja 2.) kostja poolt tasumata ja osaliselt tasutud kommunaalteenuste arvetest korteriühistule alates 2006.aastast kuni hagi esitamiseni.
2.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: OÜ S raamatupidaja kirja 22. augustist 2006. aastast KÜ-le Xxx võla suuruse kohta, KÜ Xxx raamatupidamise väljavõtte XXX elanikule JS esitatud arvete ja nende tasumise kohta ajavahemikul jaanuar 2005.a. kuni detsember 2010.a. ja jaanuar 2011 kuni detsember 2011.a. kohta, viivisearvestuse, KÜ Xxx 24.07.2005.a. üldkoosoleku protokolli, OÜ S kirja KÜ-le Xxx . veebruarist 2012.a., kostjale esitatud arved perioodil 2006.a. veebruarist kuni 2011.a. detsembrikuuni. Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväited hagile on järgmised: - hageja nõue kostja vastu ei ole selge – hagiavalduse tekstist ei ole võimalik aru saada, mille eest kostja hagejale väidetavalt hagetava summa võlgneb. Kostja on seisukohal, et hageja nõue tema vastu ei saa tuleneda abstraktselt esitatud arvetest; - kui asuda seisukohale, et hageja põhivõla nõue kostja vastu koosneb hageja väidetavast võlast OÜ-le S , on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegunud, sest periood, mille eest kostja hagejale väidetavalt võlgu on, hõlmab ajavahemikku 1. märtsist 2003.aastast kuni 1. juunini 2003.aaastal. Nõue aegus 1. juunil 2006.a. Lisaks eeltoodule toimus kostja ja OÜ S vahel vaidlus tsiviilasja 2-05-659 raames, mille esemeks oli kostja teada sama nõue, mille
tasumist hageja kostjalt käesoleva hagi esitamisega nõuab. Nimetatud kohtuvaidlus lõppes kompromissi sõlmimisega; - hageja ei ole tõendanud, et OÜ S on oma nõude kostja vastu hagejale loovutanud; - kuna kostja vaidleb vastu põhinõudele, puudub hagejal õigus nõuda ka viiviseid. Pealegi ei saa hageja nõuda kostjalt korteriühistu üldkoosoleku otsusega kindlaksmääratud viivise tasumist nõude eest, mille ta väidetavalt loovutamise teel OÜ-lt S omandanud on; - hageja käsitlus nagu oleks kostjal tasumata hagejale igakuised arved, on ekslik. Kostja on tasunud talle esitatud arved järgmisel kuul. Kostjale jääb mulje, et hageja arvestab viivist ka viivistelt, mis ei ole VÕS § 113 lg 6 kohaselt põhjendatud. Samadel kaalutlustel ei ole põhjendatud ka hageja edasiulatuv viivisenõue; - hagejal puudub alus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulusid nagu ta teeb arve nr 111090151 esitamisega. Hageja ei ole osutanud kostjale võla sissenõudmise teenust;
4.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja arve nr 111090151 ja hageja vastuse kostjale
16.oktoobrist 2011.a. koos sellele lisatud Õigusbüroo Markus arvega Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
5.Hageja on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et tsiviilasjas 2-05-659 sõlmitud kompromiss kostja ja OÜ S vahel hõlmab ka käesolevas hagis esitatud perioodi. Tsiviilasjas 2-05-659 esitatud hagi hõlmas perioodi 01.12.2000.a. kuni 01.03.2003.a., käesolevas hagis aga perioodi 01.03.2003.a. kuni 01.06.2003.a.
6.Kuna kostja on jätnud tahtlikult ja pidevalt tasumata hageja poolt esitatud arved, palub kostja kohaldada käesoleva vaidluse lahendamisel TsÜS § 146 lõikes 3 sätestatud 10- aastast aegumistähtaega. Kui arvestada 3-aastase aegumistähtajaga, siis on kostjal igal juhul tasumata - 2010.a. juunikuu arve summas 779,35 krooni ehk 49,81 eurot koos viivisega seisuga 27.12.2011.a. 264,59 krooni ehk 14,91 eurot; - 2010.a. augustikuu arvest 355,59 krooni ehk 22,73 eurot + viivised 105,79 krooni ehk 6,76 eurot; - 2011.a. septembrikuu arve kuuajalise tasumise hilinemisega tekkinud viivis 2,64 eurot; - 2011.a. oktoobrikuu arvest 11,31 eurot + viivised 0,24 eurot ja 2011.a. detsembrikuu arve 94,80 eurot. Hageja ei ole arvestanud viivistelt viiviseid nagu kostja ekslikult arvas. Kostja seisukoht hageja 11.06.2012.a. seisukohale.
7.Kostja on seisukohal, et hageja muudab oma 11.06.2012.a. seisukohas hagi alust esitades alles nüüd nõude kostja vastu viimase poolt väidetavalt hilisemalt tasumata jäetud arvete osas, kusjuures esialgu nõudis hageja ainult OÜ-le S tasumata jäetud väidetavat võlga.
8.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga aegumist puudutavate õigusnormide kohta. Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi ega teinud seda tahtlikult. Raha maksmisele suunatud nõuetele kohaldub Riigikohtu praktika kohaselt kolmeaastane aegumistähtaeg.
9.Kostja on seisukohal, et ta on tasunud hagejale kõigi talle osutatud ja vahendatud teenuste eest. Korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisel tuleb käsitleda tehinguliste suhetena (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-174-11 p 11), millest tulenevad kummalegi poolele kohustused ning kostja saab oma kohustuste täitmisest keelduda, kui
hageja omapoolseid kohustusi ei täida. Hageja ei ole juba aastaid taganud kostja korteris normidele vastavat temperatuuri kütteperioodil, millest tulenevalt vaidleb kostja vastu 2008 – 2011 arvetel märgitud küttekulude kogusumma ulatuses, sest nimetatud teenus on kostjale osutamata või vahendamata.
10.Hageja enda poolt esitatud tõenditega ei ole kooskõlas hageja väide nagu oleks hagejal 2010.a. augusti eest esitatud arve summas 1253,10 krooni ja 2011.a. septembri eest arve 125,90 eurot tasumata. 2011.a. septembrikuu arvel on hageja ebaõigesti märkinud käesoleva menetluse kulud kui kostja võlgnevuse. Kostjal ei ole hageja poolt koostatud ebaõiget arvet tasuda. Tegelikult vahendatud ja osutatud teenuste eest tasus kostja 48,29 eurot. Hageja arve 2011.a. detsembrikuu eest summas 94,80 eurot ei olnud hagi esitamise ajaks aga muutunud sissenõutavaks, sest arve tasumise tähtaeg oli arvel märgitu kohaselt 31.12.2011.a. Kohtuotsuse põhjendused.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on korteriomandi XXX omanik; - elamus XXX on moodustatud Korteriühistu XXX - kostja on korteriühistu liige. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja kui korteriühistu liige on kohustatud tasuma hagejale võla, mille ta väidetavalt jäi võlgu 2003. aasta eest OÜ-le S , kas kostjal on maksmata osa korteriühistu poolt talle esitatud arvetest või on ta osa arvetest maksnud osaliselt või kas tal on üldse kohustus maksta talle esitatud arveid, sest s vahendamise teenus on kostjale osutamata, samuti kas kostjal tuleb maksta viiviseid tähtaegselt tasumata arvetelt ning kas ning kui siis millises osas on hagi kostja vastu aegunud.
12.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus KÜS § 2 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osakuks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kaitsmine ja KÜS § 151 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlbmatus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. Aegumise vastuväite lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TsÜS § 146, 147 ja 154 sätestatust, mis reguleerivad tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega, seda millal aegumistähtaeg algab ning kuidas aeguvad korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuded.
13.Kohus kontrollib kõigepealt kas ja millises ulatuses on kostja vastu esitatud hagi aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et aegumise küsimuse lahendamisel tuleb juhinduda TsÜS § 146 sätestatust, kuigi hageja leiab, et juhinduda tuleb TsÜS § 146 lg 4 (ekslikult märgitud lõige 3),
mis sätestab 10- aastase aegumistähtaja, kostja seevastu leiab, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1 ehk 3- aastane aegumistähtaeg. Nimetatust järeldab kohus, et pooled ei vaidle selle üle, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid tuleb käsitleda tehingulise suhtena. Sellisele seisukohale on oma lahendis nr 3-2-1-174-11 p-s 11 asunud ka Riigikohus. Kohus on aga seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada nii TsÜS § 146 kui ka § 154 sätteid, s.o. sätteid mis reguleerivad nii tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega kui ka korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist, sest hageja nõue kostja vastu koosneb nii väidetavast kostja võlast OÜ-le S kui kostja poolt tasumata arvetest korteriühistule talle osutatud ja vahendatud teenuste eest. Kohus on seisukohal, et TsÜS § 146 lg 4 kohaldamine käesolevas vaidluses ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-79-09 p- s 11 asunud seisukohale, et „tahtlus“ TsÜS § 146 lg 1 mõistes on sisustatav VÕS § 104 lg 5 kohaselt õigusvastase tagajärje soovimisega võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine ning kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud miks ta leiab, et kostja soovis hagejale kahju tekitada või muud õigusvastast tagajärge saavutada, puudub alus kohaldada TsÜS § 146 lg 4 sätestatud 10aastast aegumistähtaega, vaid kohaldada tuleb kostja väidetava nn OÜ S võla osas TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3- aastast aegumistähtaega. Tulenevalt asjaolust, et kostja võlg OÜ-le S tekkis perioodil 01.03.2003.a. kuni 01.06.2003.a. ja hageja esitas hagi selle võla sissenõudmiseks kostja vastu 08.12.2011.a., on hageja nõue selle võla sissenõudmiseks kostjalt aegunud, sest hagi esitamise ajaks oli möödunud nõude esitamise 3- aastane tähtaeg. Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast aga korduvaid ehk perioodilisi kohustusi ning otsustamaks kas ja millises ulatuses on need nõuded kostja vastu aegunud tuleb juhinduda TsÜS § 154 sätestatust, mille kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-184-11 p 11). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjale esitatud majandamiskulude arvete tasumiseks, mis puudutab perioodi enne 01.01.2008.a., on aegunud, sest kõik 2007. aasta arved muutusid sissenõutavaks 31.12.2007.a. kell 24.00. Aegumine algas eeltoodu kohaselt 01.01.2008.a. kel 00.00 ja lõppes 3 aasta möödumisel ehk 31.12.2010.a. kell 24.00. Järgnevate aastate eest täitmata korduvad kohustused eeltoodu kohaselt aegunud ei ole.
14.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 13 seisukohale, et hageja nõue kostjalt nn OÜ S võla sissenõudmiseks on aegunud, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida kostja seisukohti sellest, et hageja ei ole tõendanud talle OÜ S poolt nõude loovutamist ning ka sellest, et käesolevas hagis esitatud nõue kostja võlast OÜ-le S oli hõlmatud tsiviilasjas 2-05659 sõlmitud kompromisslepinguga.
15.Edasi kontrollib kohus kas kostja on jätnud tasumata hagejale korteriühistu poolt esitatud ja sissenõutavaks muutunud arved perioodil 01.01.2008.a. kuni hagi esitamiseni.
Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja muudab hagi alust 11.06.2012.a. kohtule esitatud avalduses, sest alles siis esitab ta esmakordselt nõuded tasumata jäetud arvete osas. Nimetatu kostja vastuväide on ümber lükatud juba ainuüksi sellega, et kostja ise on esitanud oma vastuväited tasumata ja või hilinenult tasutud arvetele juba oma esimeses vastuses hagile. (t/l 45 p 8). Kuigi kostja on kogu menetluse läbivalt väitnud, et hageja nõue ei ole selge, on juba alates hagi esitamisest arusaadav, et hageja nõuab kostjalt ka tasumata arvete eest raha väljamõistmist. Hageja raamatupidamise tõendist JS esitatud arvete ja nende tasumise kohta alates 01.01.2008.a. (t/l 26-28) ning hageja poolt kostjale esitatud arvetega on tõendatud, et kostja on jätnud tasumata korteriühistule 2010.a. juulikuu arve summas 779,35 krooni (t/l 27 ja t/l 118) ja on tasunud 2010.a. septembrikuu arvest summas 989,51 krooni 898,51 krooni (t/l 27 ja 119-120). Samuti on kostja jätnud täielikult tasumata 2011.a. detsembrikuu arve summas 94,80 eurot (t/l 28 ja 136 – 138). Kohus nõustub kostjaga, et 2011.a. detsembrikuu arve summas 94,80 € ei olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks 08.12.2011.a. veel sissenõutavaks muutunud (arve tasumise tähtaeg arvel märgitu kohaselt 31.12.2011.a..t/l 138), mistõttu nimetatu kuu eest nõude esitamine kostja vastu ei olnud põhjendatud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja ei pidanud hagejale tasuma talle 2011.a. oktoobrikuu arvega temalt ebaõigesti nõutud võla sissenõudmise kulu 71,93 eurot, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks mingisuguseid kulusid kandnud seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Menetluskulud poolte vahel jaotatakse käeoleva kohtulahendiga. Eeltoodust tulenevalt oli ta õigustatud nimetatud summa arve tasumisel maha kahutama, mida kostja ongi teinud. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 55,63 (49,81 + 5,82) eurot. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu ei oleks hageja taganud kostjale viimasele kuuluvas korteris juba aastate vältel normidele vastavat temperatuuri kütteperioodil, ei saa olla aluseks kostja vastu hagi rahuldamata jätmisel. Nimetatud asjaolu ei vabasta kostjat talle esitatud majandamiskulude ja talle vahendatud teenuste eest arvete tasumisest, küll võib nimetatud asjaolust tuleneda kostja õigus nõuda ühistult kütteseadmete reguleerimist või muude abinõude rakendamist.
16.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus jõudis kohtuotsuse punktis 15 järeldusele, et kostjal on tasumata korteriühistule täielikult 2010.a. juulikuu arve summas 779,35 krooni ehk 49,81 eurot, kusjuures arve tasumise tähtaeg oli 31.07.2010.a. (t/l 27 ja t/l 117) ja 2010.a. septembrikuu arvest summas 989,51 krooni on kostja tasunud 898,51 krooni (t/l 27 ja 119120) ehk siis võlg on nimetatud kuu eest 91.- krooni ehk 5,82 €, kusjuures arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2010.a. on kostja kohustatud hagejale maksma tähtaegselt täitmata kohustuste eest ka viivist. Kohustus tasuda viivist 0,07 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest tuleneb KÜS § 7 lõikest 4. Nimetatud sätte kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohtule esitatud KÜ Xxx üldkoosoleku protokollist 24. juulist 2005. aastast (t/l 33-35) nähtub, et üldkoosolek on nimetatud kuupäeval vastu võtnud ka otsuse, et arvete õigeaegsel tasumata jätmisel nõutakse võlgnikelt viivist 0,07 % päevas.
2010.a. juulikuu arve tähtaegselt tasumata jätmise eest arvestab kohus viivist alates 01.08.2010.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.08.2012.a. ehk 761 päeva eest. Väljamõistetava viivise suuruseks on 26,5 € (49,81 x 761 x 0,07%). 2010.a. septembrikuu arve osaliselt tähtaegselt tasumata jätmise eest arvestab kohus viivist alates 01.10.2010.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.08.2012.a. ehk 700 päeva eest. Väljamõistetava viivise suuruseks on 2,85 € (5,82 x 0.07% x 700). Kokku kuulub kohtuotsuse tegemise päevaga kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutund viivis summas 29,35 €. Juhindudes TsMS § 367 lg 1 sätestatust kuulub viivis, mis ei ole käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmisele KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras alates 31.08.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
17.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus tõenditena otsuse tegemisel arvestamata OÜ S raamatupidaja kirja 22. augustist 2006. aastast ja 2. veebruarist 2012.a. KÜ-le Xxx ning hageja vastuse kostjale 16. oktoobrist 2011.a. koos sellele lisatud Õigusbüroo Markus arvega. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid, pealegi jätab kohus hageja väidetava nõude, mis tuleneb kostjal OÜ-le S tasumata arvest, aegumise tõttu rahuldamata ning võla sissenõudmise kulude osas võttis kohus seisukoha kohtuotsuse eelmises punktis. Menetluskulude jaotamine.
18.Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb käesoleval juhul jaotada pooltevahelised menetluskulud vastavalt 163 lg 1 sätestatule. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude kindlaksmääramist käesoleva lahendiga nii nagu võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 3, sest oma menetluskulude nimekirja ei ole käesolevaks ajaks esitanud veel hageja. Ka on pooltel õigus öelda välja vastastikku oma seisukoht teise poole poolt esitatud menetluskulude suuruse osas. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. ligikaudu 16 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud, sealhulgas nii kohtukulud kui kohtuvälised kulud 84 % ulatuses hageja enda kanda ja 16 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskuludest jääb 16 % kostja enda kanda ja 84 % hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind.
19.Juhindudes TsMS § 122 lg 1, 123, 124 lg 1 ja hagi esitamise ajal kehtinud § 133 lg 1 sätestatust, on käesoleva tsiviilasja hind 348,73 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.