2-11-30161/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Tudulinna Kommunaal hagi A. Š.i vastu 932,93 euro võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja korteriomandi, aadressil: xxx, omanik. Kostja jättis tasumata kostjale kommunaalteenuste (hooldustasu, kommunaalteenused, soojusenergia) eest esitatud arved, seoses millega kostja võlgnevus seisuga 01.04.2010 moodustab 932,93 eurot. Hagiavalduses palus hageja hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt välja hageja menetluskulud kogusummas 311,73 eurot, sh riigilõiv 191,73 eurot ja õigusabikulud 120 eurot (tl. 1-21). Kostja esitas 02. augustil 2011.a. kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja teatel on ta korteriomandi juba ammu müünud ning ta sai alles nüüd teada võlgade olemasolust. Kostja väitel ei ole ta saanud mitte ühtegi arvet. Pärast korteri ostmist pöördus ta Tudulinna Vallavalitsuse poole palvega minna üle alternatiivküttele (elektriküttele), kuid talle vastati keeldumisega. Kostja väitel nad antud korteris ei elanud, talvel käisid iga kuu, kuid korteris oli külm. Kostjale tema Jõhvi aadressile arveid ei saadetud, kuigi aadress oli hagejale teada. Samuti ei ole lisatud hagile kostjaga sõlmitud hoolduslepingut, millest nähtuks, et kostja on nõus hageja poolt pakutavate hooldustasudega. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. (tl. 27-28). 19.augustil 2011.a. esitas hageja, OÜ Tudulinna Kommunaal, seisukoha kostja, A. Š.i, kirjalikule vastusele. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja esindaja, Paul Paasi, teada on kostja võlgnevus tekkinud ajavahemikul, alates 01.juuli 2009 kuni 30.märts 2010, so perioodil, kui kostja oli vaidlusaluse korteriomandi omanik. Kostja väide, et ta antud korteris ei elanud, ei ole asjakohane – kostja oli antud korteri omanik, seega lasus kostjal kohustus tasuda kommunaalkulude ja elamu hooldus – ja halduskulude eest. Hageja esitas kostjale arved kostja poolt antud e – posti aadressile. Kuna kostja keeldus hagejaga hooldusteenuse müügilepingut sõlmimast, siis esitas hageja koos hagiga teise sama elumaja korteriomanikega sõlmitud hooldusteenuse müügilepingu, tõendamaks, et hageja on elamu Pikk 21 haldaja. Hageja esindaja, Paul Paas, palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda (tl. 32-33). 13.02.2012 edastas kohus menetlusosalistele lihtmenetluse teate, andes tähtaja teatamaks soovist olla kohtu poolt ära kuulatud ning menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl.35). 06.03.2012 esitas kostja, A. Š., kohtule taotluse enda ärakuulamiseks (tl. 41).

13.augusti 2012 kohtuistungil selgitas hageja esindaja P. Paas, et OÜ Tudulinna Kommunaal nõue moodustab 923.93 eurot ning tuleneb KOS § 13 lg 1. Nõue tuleneb sellest, et kostja oli Tudulinna alevis, aadressil xxx asuva korteri omanik. Elumajas korteriühistut moodustatud ei olnud, elumaja haldas hageja, OÜ Tudulinna Kommunaal. Kostja hagejaga lepingut sõlmida ei soovinud ning keeldus hageja poolt esitatud lepingule alla kirjutamast. Kostja oli pöördunud Tudulinna Vallavalitsuse poole, kuna tahtis seda korterit kasutada ainult suvekorterina. Kostja taotles luba keskkütte torustike eemaldamiseks, kuid vald seda luba talle ei andnud. Torustik jäi kostjal eemaldamata. Probleem saigi, hageja arvates, alguse sellest, kostjale ei antud Tudulinna Vallavalitsuse poolt nõusolekut kesküttesüsteemi eemaldamiseks korterist. Hageja on esitanud kohtule kõik kostjale, A. Š.ile, esitatud arved. Kuna korteriühistut majas moodustatud ei ole, siis eelmise omaniku võlgnevuse tasumise kohustus korteriomandi uuele omanikule üle ei lähe. Arved on maksmata ainult selle perioodi eest, millal kostja oli korteriomandi omanik. Arvestus hakkas nullist, juulist 2009. 2009.a.; juuli eest on ainult hooldustasu. Järgmine arve on 2009. a august, seal palutakse näidata ära veemõõturi näit. 2009. oktoobris on arvestatud hooldustasu ja ka soojus, muid kulusid pole arvestatud. Järgmisel, novembris kuus esitatud arvel on arvestatud vee kulu. Arvetes on konkreetselt kirjas, mille eest on need esitatud. Maja on tervik ja korteris olid radiaatorid, nende eemaldamiseks luba ei antud. Kostja soovis, et arved saadetakse talle e-posti teel. Arved on kostjale kõik saadetud. Kostja pole seal korteris, väidetavalt, elanud. Kostjaga hagejal lepingut ei olnud. Arvete vähendamine ei ole põhjendatud, kuna keskküte oli korteris olemas. See, et kostja seal ei elanud, ei ole aluseks küttearvete vähendamiseks. Arved on esitatud ilma viivisteta. Esindaja palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja A. Š. kohtuistungile ei ilmunud, kuigi taotles enda ärakuulamist. Kostja esindaja, M. G., kohtuistungil hagiga ei nõustunud. Esindaja sõnul ei ole kostja arveid kätte saanud. Esindaja sõnul oleks hageja võinud kohe saata kõik arved Jõhvi aadressile. Esindaja sõnul käisid nad korterit enne ostmist vaatamas, see oli korras. Seinad olid maha võetud, tehtud ühetoaline korter. Põrandad ja seinad olid puidust, elektrisüsteem uus. Oli tehtud nii, et oleks olnud võimalus paigaldada koheselt elektriküte. Kostja avaldas soovi minna üle alternatiivküttele, kuna keskküttehind oli Tudulinnas väga kõrge. Sooviks oli elada ostetud korteris ainult suvel. Tudulinna vallavanem ei andnud selleks oma nõusolekut, mingit põhjendust vallavanem ei esitanud. Kostja hagi ei tunnista, kuna kostjaga ei olnud sõlmitud mingit lepingut, arved olid saadetud valele aadressile ning kostja arveid õigeaegselt kätte ei saanud. Esindaja palus jätta menetluskulud hageja, OÜ Tudulinna Kommunaal, kanda.

2 – 11 – 30161 KOS § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oli ajavahemikul juuli 2009 kuni aprillini 2010 korteri, asukohaga Pikk 21-18, Tudulinna alevik, omanik. Seega, lähtudes KOS § 13 lg 1, oli kostja kohustatud kandma korteriomandi valdamisega (kommunaalteenused, soojusenergia tarbimine) kaasnevaid kulusid. Hagile lisatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostja, A. Š., oli korteriomandi, asukohaga: Pikk 21-18, Tudulinna, omanik ajavahemikul, alates juuli 2009 kuni aprill 2010 (tl. 6). Kostjale alates 01.08. 2009 kuni 01.04.2010 väljastatud arvetega (9 arvet, tl. 8-16) luges kohus tõendatuks, et kostjale on väljastatud arved järgmiste teenuste eest: 1) Hooldustasu, kogusummas 525,66 krooni ehk 33,60 eurot; 2) Soojusenergia tasu, kogusummas 11 249,77 krooni ehk 718,98 eurot; 3) veevärgi tasu, kogusummas 228,82 krooni ehk 14,62 eurot ning 4) kanalisatsiooni teenuse tasu, kogusummas 247,95 krooni ehk 15.85 eurot. Kommunaalteenustele ja soojusenergiale lisandub käibemaks 20% kogusummas 2 345,30 krooni ehk 149,88 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt moodustab hooldustasu võlgnevus 33,60 eurot ning kommunaalteenuste (vesi, kanalisatsioon) ja soojusenergia võlgnevus 749,45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 149,88 eurot, kokku summas 932,93 (33,60+718,98+14,62+15,85+149,88) eurot. Kostja kirjalikus vastusest ei nähtu, aga samuti ka kohtuistungil esitatud tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks hagejale mingeid makseid üldse teostanud. Asjaolu, et Tudulinna Vallavalitsus ei võimaldanud kostjal minna üle alternatiivküttele, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks OÜ Tudulinna Kommunaal poolt esitatud arvete mittetasumisel. Samuti ei vabasta kostjat arvete tasumisest fakt, et kostja ja hageja vahel ei olnud allkirjastatud ühtegi lepingut. Vastavalt KOS § 15 lg 1, lg 3, lg 5 ja lg 6, kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. Eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena: 1) kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorra (edaspidi kodukord) kehtestamist; 2) korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist; 3) korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist; 4) kohase suurusega remondifondi kogumist; 5) majanduskava koostamist; 6) korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist; 7) energiaauditi ja energiamärgise tellimist. Seega, lähtudes KOS § 15 lg 1, lg 3, lg 5 ja lg 6 sätetest, oli kostja korteriomandi, asukohaga Pikk 21-18, Tudulinna alevik, omanikuna kohustatud kandma korteriomandi hooldamise ja haldamisega kaasnevaid kulusid (lähtudes korteriomandi suurusest) koos teiste korteriomanikega sama elumajas. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses.