Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Osaühing Koidu Investeeringud (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mait Madismäe (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 16.08.2011.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.09.2011.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.07.2010.a tähtajatu üürilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse Tallinnas XXX asuva eluruumi. Kostja kohustus tasuma üüri 3000 krooni (191,73 eurot) kuus. Lisaks üürile kohustus kostja tasuma ka kommunaalteenuste eest. Pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel 14.02.2011.a. Kostjal on tasumata üür 2010.a oktoobri – 2011.a veebruari eest kokku 862,81 eurot. Lisaks on kostja jätnud tasumata kõrvalkulude (vesi ja elekter) eest 78,56 eurot. Lepingu punktis 2.1.3 leppisid pooled kokku viivises 1 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt päevas. Hageja nõuab viivist üksnes tähtajaks tasumata üürilt. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on kostja viivisevõlgnevus 1294,21 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 941,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 941,37 eurot, viivised 941,37 eurot ja viivise 0,35 % päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja hagiavaldusele kirjalikult ei vastanud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 07.07.2010.a üürilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse Tallinnas XXX asuva eluruumi. Lepingu punkti 2.1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 3000 krooni kuus. Vastavalt lepingu punktile 2.1.4 kohustus kostja tasuma ka kommunaalkulude eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et üürileping lõppes 14.02.2011.a. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tal on tasumata üür 2010.a oktoobrist kuni üürilepingu lõppemiseni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et tal on tasumata kõrvalkulude eest 78,56 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus 862,79 eurot ja kõrvalkulude võlgnevus 78,56 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingu punkti 2.1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürivõlgnevuselt viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga viivist 941,37 eurot (määraga 0,5 % päevas). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,35 % päevas kuni kohustuse täitmiseni. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja taotlenud viivise vähendamist, kuna see on liiga suur ning kostja ise on ajutiselt maksejõuetu. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma halva majandusliku olukorra kohta. Sellest tulenevalt puudub ka alus viivise vähendamiseks alla põhivõla suuruse. Samas leiab kohus, et võlausaldaja peab põhjendama põhivõlast suuremat viivisenõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et põhivõla tasumisega viivitamine on tekitanud

temale kahju, mis ületab põhivõlga. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhinõuet ületava viivise (sealhulgas hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise) kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 941,35 eurot. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 1882,70 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud 441,60 eurot ning riigilõivu 191,73 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 80 % ulatuses, s.o 506,66 eurot.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.