Korteriühistu Aseri Kool 1 hagi T. K. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 680,31 eurot
Kohtuistungi aeg
toimumise 25.04.2012 ja 15.08.2012
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Aseri Kool 1 asukoht: Kooli 1-32 Aseri alevik Aseri vald Ida-Virumaa
Hageja lepingulised esindajad:
Vandeadvokaat Hillar Villers advokaat Roman Golovenko
Kostja:
T. K. (IKxxx, elukoht: xxx.
ja
Lihtmenetlus Resolutsioon
1.Rahuldada KÜ Aseri Kool 1 hagi .
2.Välja mõista T. K.lt KÜ Aseri Kool 1 kasuks põhivõlgnevusena 531,90 (viissada kolmkümmend üks eurot 90 senti) eurot;
3.Välja mõista T. K.lt KÜ Aseri Kool 1 kasuks viivis perioodi eest 01.03.2011 kuni 30.09.2011 summas 64,75 (kuuskümmend neli eurot 75 senti) eurot;
4.Välja mõista T. K.lt viivis 0,07 % maksmata jäänud põhivõlgnevuselt (531,90 eurot) päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates 01.10.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.KÜ Aseri Kool 1 (edaspidi korteriühistu) esitas 25.10.2011 Viru Maakohtule hagi T.K. vastu põhivõlgnevuse 680,73 euro ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt teostab hageja Aseris asuva elumaja haldamist ja majandamist. Kostjale kuulub nimetatud elamus korteriomand ja ta on korteriühistu liige. Kostjal on korteriühistu liikmena kohustus tasuda regulaarselt kommunaalteenuste eest. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palus: -välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 680,73 eurot; -välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seisuga 01.10.2011 sissenõutavaks muutunud osas 64,75 eurot; -välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 01.10.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% põhinõudelt päevas ja edasi protsendina 0,07% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Määrata kindlaks ja välja mõista kostjalt menetluskulud.
2.Kostja T.K. vaidles 09.01.2012 vastuses hagile osaliselt vastu. Ta tunnistas võlgnevust summas 448,79 eurot ja oli nõus võlgnevust tasuma 20 euro kaupa alates septembrikuust. Hageja ignoreerib kostja päringuid. Kostja vaidles vastu viivisenõudele.
3.Kostja 17.02.2012 vastuses märkis ta, et maksis kommunaalkulude eest määras, mida peab õigeks. Ta ei ole saanud arveid nr-d 11001, 11002, 11043. Tunnistas kohustust arvete nr-d 10315 (osakapital), 11363, 11407, 11319, 11451, 11275, 11231 osas. Kostja avaldas imestust hagi esitamise osas, sest ta on tunnistanud oma võlgnevust summas 448,79 eurot ja andis hagejale selle tasumise ajakava.
5.Hageja vähendas oma 16.03.2012 avalduses nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 487,74 eurot, sest kostja on osaliselt võlgnevust tasunud. Ülejäänud nõuete osas jäid nõuded samaks (tl 178-180).
6.Hageja suurendas oma nõuet oma 09.04.2012 avalduses ja palus kostjalt välja mõista perioodi eest 01.10.2011 kuni 02.04.2012 põhivõlgnevus summas 788,01 eurot (tl 192-194)
7.25.04.2012 kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 601,90 eurot ja viivis vastavalt hagis esitatule. Kostja vaidles hagile vastu ka nende arvete osas, mille tasumise kohustust ta oma vastuses tunnistas. Veekulu on kostja arvates valesti arvestatud. Ta ei luba hageja esindajaid veearvesti korrasolekut kontrollida, sest ei usalda neid.
8.30.07.2012 vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 571,90 eurot (toimik II tl 32).
9.15.08.2012 kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 531,90 eurot ja rahuldada viivisenõuded. Kostja on osaliselt võlgnevust tasunud. Kostja vaidles 15.08.2012 kohtuistungil hagile vastu. Veekulu on valesti arvestatud. Kostja tunnistas, et veearvesti plomm oli rikutud, kuid spetsialist paigaldas uue plommi. Samas kostja selgitas, et ei olnud nõus hageja esindajat korterisse lubama, sest ei usalda korteriühistu esindajaid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Vaidlust ei ole selles, et : 1) kostja on korteriomanikuna korteriühistu liige; 2) kostja tasus arveid osaliselt; 3) kostja veearvesti plomm oli rikutud; 4) kostja keeldus lubamast hageja esindajaid oma korterisse, kui sooviti kontrollida veearvesti plommi korrasolekut.
12.TsMS § 230 lg.1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Hagi esitamisel kostja tunnistas oma võlgnevust osaliselt summas 448,79 eurot, kuid menetluse kestel oli tema seisukoht muutuv, kord ta tunnistas oma võlgnevust või võlgnevust mõne arve osas, samas jällegi muutis seisukohta ja vaidles võlgnevusele vastu. Kostja kaks peamist vastuväidet hagile olid järgmised: 1) hageja on alusetult arvestanud hoolduskulu ja remondifondi tasu suuremas määras kui võis; 2) hageja ei arvestanud veekulu arvesti näitude järgi, vaid arvestusliku kuluna. 13.1 Kostja vastuväide hooldustasu ja remondifondi tasu ebaõigest arvestamisest. Vastavalt hagiavaldusele on kostja võlgnevus tekkinud perioodil jaanuar 2011 kuni september 2011. Kohtule esitatud tõendite kohaselt võttis korteriühistu üldkoosolek 29.05.2009 vastu otsuse (sama otsus kinnitati 18.09.2009 üldkoosoleku otsusega tl 37-41 ja 115-116), mille kohaselt korteriomaniku maksavad hooldustasu talve perioodil 5,00 krooni/m2 ja suve perioodil 9,00 krooni/m2 ning remondifondi talveperioodil 1 kroon/m2 ja suveperioodil 5,00 krooni/m2. hagiavaldusele lisatud arvetelt nähtub (tl 29-36, toim. II tl 35), et arved on esitatud kostjale hooldustasu ja remondifondi eest vastavalt 29.05.2009 korteriühistu üldkoosoleku otsusele. Seega on kostja vastuväide alusetu ja tõendamata. 13.2 Kostja vastuväide veekulu ebaõigest arvestamisest. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et kostja keeldus lubamast hageja esindajaid korterisse veearvesti kontrollimiseks. Korteriühistu Aseri Kooli 1 põhikirja p.3.2.15 kohaselt on ühistu liige kohustatud lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel, vajaduse korral koos vastava spetsialistiga, ühistu poolt hooldamisele kuuluvate torustike, seadmete, mõõturite ja elamu ühiskonstruktsioonide tehnilise seisukorra ning plommide kontrollimiseks. Tõendamist on leidnud, et korteriühistu 19.08.2011 üldkoosolekul otsustati, et kui ei ole andmeid korteri veearvestilt veekulu kohta kuu viimaseks päevaks, arvestatakse veekulu 7m3 inimese kohta. Tõendamist on leidnud ka, et 29.01.2011 kostja korteris toimunud veearvesti kontrolli käigus tuvastati, et veearvesti plomm oli rikutud (tl 215-216). 04.08.2011 kostja korteris toimunud
kontrolli käigus tuvastati, et veearvesti näit ei vastanud kostja poolt 31.07.2011 esitatud näidule ning hageja on nõudnud kostjalt selle kohta selgitust. Kohus on seisukohal eeltoodust tulenevalt arvestas hageja põhjendatult kostja veekulu mitte veearvesti vaid arvestusliku kulu järgi. Kuna oli tuvastatud veearvesti plommi rikkumine ja hilisemalt ka vee kulu kohta ebaõigete andmete esitamine ning kostja keeldus lubamast hageja esindajaid oma korterisse, siis hageja põhjendatult ei saanud usaldada kostja poolt esitatud veearvesti näitusid veekulu kohta. Kohus peab mõistlikuks ka hageja tegevust veekulu arvestamisel, kus neil kuudel kui veekulu majas oli väiksem, ei nõutud kostjalt veekulu tasumist 19.08.2011 üldkoosolekul määratud suuruses 7m3 inimese kohta, vaid väiksemas määras nagu hageja esindaja kohtuistungil selgitas.
14.Kostja vastuväited viivise osas. Kostja vastusest tuleneb, et viivise arvestus on ebaõige, sest kostja tunnistas enne hagi esitamist osaliselt oma võlgnevust summas 448,79 eurot ja kohustus võlgnevuse tasuma 20 euro kaupa kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid enne hagi kohtusse esitamist mingisuguse kokkuleppe võlgnevus tasumise kohta sõlminud. Kohus on seisukohal, et viivis on arvestatud vastavalt hageja põhikirja p-s 3.2.10 sätestatud määrale ning vastav hoiatus on kostjale esitatud ka arve-makseteatistes. Seega kuulub hagi rahuldamisele ka viivise nõudes.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.