Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
22. august 2012 Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-23673
Tsiviilasi
R. R. O. AS R. vastu põhivõla 285 211 krooni, viivise 26 417,77 krooni, sissenõudekulu 16 827 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. R. O. 10914563, Asukoht: xxxxxxx xx xxxx xxxxx xxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat E. L. A. S. , postiaadress xxxxx x xxxxx xxxxx E-post: Kostja: AS R. – regitrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxxx Esindaja: advokaat K. N. Consensus, asukoht xxxxx xxx xxxxxxx xxxxx E-post:
Kirjalik menetlus
2854 (kaks tuhat
taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks läbi
määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 20.05.2011 otsusega rahuldas kohus R. R. O. AS R. vastu ning mõistis välja AS-lt R. R. R. O. kokku 22 840,77 eurot (s.h 18 228,31 eurot võla, 3 637,02 eurot kuni 20.05.2011 arvestatud viivise ning 1 075,44 eurot kohustuse rikkumisega tekitatud kahju katteks) ning viivise protsendina põhinõudelt 18 228,31 eurot alates 21.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. AS R. esitas apellatsioonikaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 26.03.2012 otsusega rahuldas osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu 20.05.2011.a otsuse välja mõistetud kahju suuruse osas, jättes muus osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis R. R. O. maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 95% AS R. kanda ning AS R. poolt maakohtu ja apellatsioonimenetluses kantud kuludest 10% R. R. O. . Riigikohtu 20.06.2012 määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, millega jõustusid maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja –R. R. O. esitanud kohtule 26.06.2012 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (tl.120,121). Hageja menetluskuludeks on avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 917,35 eurot (30 000 krooni, maksekorraldus tl.24) ja lepingulise esindaja tasu summas 1087,73 eurot, mis sisaldab hagiavalduse koostamist (arve nr.113, tl.125) ja esindamist I ja II astme kohtus (arved nr.50 ja 82 tl.123,124). Vastavalt menetluskulude jaotusele kohtuotsuses kuuluks kostjalt väljamõistmisele sellest 95 %, ehk 2854,83 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 11.07.2012 (tl 128). Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude rahalisele suurusele esitanud (tl 140). Kostja – AS R. on esitanud taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 24.07.2012.a. (tl.131-133).Kostja on kandnud menetluskulusid õigusabikulude näol summas 3918,35 eurot (käibemaksuta, arved tl.135-137) ning apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu näol summas 1917,34 eurot (maksekorraldus tl.138).
2 (4)
Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele (tl.142-143). Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus on esitatud pärast TsMS § 174 lg 1 sätestatud 30-päevase tähtaja möödumist kohtuotsuse jõustumisest, mistõttu peaks kohus avalduse vastuvõtmisest keelduma. Menetlusosaline ei saa nõuda kulude kindlaksmääramist pärast seaduses sätestatud tähtaja möödalaskmist. Kui kohus peab võimalikuks kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse läbivaatamist, siis ei ole hagejal vastuväiteid menetluskuluna 10% kostja poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmise osas. Kostja õigusabikulude osas on hageja seisukohal, et käesoleva menetlusega ei ole seotud toimingud, mis on vastavalt OÜ A. C. .09.2009 arve nr 198 teenuse kirjeldusele teostatud enne tsiviilasja menetlusse võtmist, s.o ajavahemikul 10.03.2009-18.05.2009. Viidatud arve kohaselt on nimetatud ajavahemikul tehtud õigusabitoiminguteks kulunud 7,7 tundi, mille eest tasumisele kuuluv summa on 13 860 krooni ehk 885,82 eurot. Nimetatud summa tuleb menetluskulude hulgast välja jätta. Hageja aktsepteerib kostjale väljamõistetava lepingulise esindaja kuluna seega 303,25 eurot (3918,35-885,82 x 10 %). Kohus on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahend jõustus 20.juunil 2012.a., hageja poolt esitatud avaldus saabus kohtusse 26.06.2012, seega TsMS § 174 lg 1 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. O. R. R. kohtumenetluses advokaat E. L. . TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 19 200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 6400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 18 228,31 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu- 1087,73 eurot, lubatud piirmäära sisse. Arvestades menetluskulude jaotust kohtuotsuses, mille kohaselt kostja kanda on jäänud 95 % hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt tuleb hageja välja mõista 2854,83 eurot (1087,73+1917,35 = 3005,08 x 95 %).
3 (4)
Kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätab kohus läbi vaatamata. Kostja taotlus on kohtusse saabunud 24.07.2012. Vastavalt TsMS § 62 lg 2 võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni, Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesolevas asjas algas TsMS § 174 lg 1 sätestatud 30 päevane tähtaeg menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõude esitamiseks seega 21.juunil 2012 (kohtulahendi jõustumisele järgnev päev ) ja lõppes 20.juulil 2012 kell 24.00. Tähtpäev ei langenud riigipühale ega muule puhkepäevale, mis tinginuks selle saabunuks lugemise TsÜS § 136 lg 8 alusel puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Tulenevalt TsMS § 66 ei olnud kostjal seega õigus 23.juulil 2012.a. enam taotlust esitada. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Arvestades, et käesolevas asjas on kostja poolt hagejale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määratud summas 2854,83 eurot ning kostja poolt taotletud menetluskulude hüvitis oli 583,57 eurot, ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on käesolev määrus vaidlustatav.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.