Võlaõigus › Töövõtulepingud

2 (9)

Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmiti L. mõisaparki täringukiviteede, - riba ja graniitsõelmeplatsi rajamiseks suuline töövõtuleping. Seaduses ei ole sätestatud tööettevõtulepingule kirjaliku vormi nõuet. Hageja on töövõtjana oma võlaõigusseadusest (VÕS) § 635 lg 1 tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud – kokkulepitud töö on tehtud. Kostjal ei ole hagejale töö mahu ja kvaliteedi osas pretensioone olnud. Objekti peatöövõtja poolt läbiviidud ülemõõtmisel ilmnes, et töid on teostatud isegi mõnevõrra suuremas mahus kui tasumiseks esitatud arvel kajastub. Arve saamisel kostja selle õigsust ei vaidlustanud ning asus seda osade kaupa tasuma. Kostja on tellija põhikohustuse tehtud töö eest tasu maksta täitnud viivitusega ja üksnes osaliselt. Neil asjaoludel nõuab hageja kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga moodustas viivis 11 419,85 krooni (0,026% tasumata summalt päevas). TsMS §-le 367 tuginedes taotleb hageja kostjalt ka tulevikus - kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni tekkiva viivise väljamõistmist, võttes aluseks seadusjärgse viivise määra, kokku mitte üle põhinõude summa, s.o 285 211 krooni. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral koos kohustuse täitmisega nõuda kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse täitmise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 hõlmab hüvitatav otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on kostjalt võlgnevuse sissesenõudmiseks kasutanud K. OÜ inkassoteenuseid ja taotleb sellega põhjustatud kahju, summas 16 827 krooni väljamõistmist vastavalt K. OÜ poolt hagejale esitatud arvele. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Kirjalikes vastuväidetes (tl.27-30) tunnistab kostja kokkulepet R. R. ja AS R. vahel graniidist täringukiviteede, graniidist täringukiviriba ning graniitsõelmeplatsi rajamiseks xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx kinnistul asuvasse L. mõisa parki suulises vormis töövõtulepingu alusel. Vaidlust ei ole ka arvel nr 03-12.2008 loetletud tööde kostja poolt tellimise ning hageja poolt teostamise üle. Lepinguosalistel on erimeelsused teostatud tööde maksumuse osas ehk tariifide osas, millised kuulusid ühe või teise konkreetse töö tegemisel rakendamisele ja olid lõpphinna kujunemise aluseks. Vastavalt hageja ja kostja poolt kokkulepitule oli graniidist tärigukiviteede rajamise (arvel positsioon nr.1) ühiku hinnaks 250 krooni, mitte 480 krooni, nagu on näidatud hageja arvel. Samuti oli graniidist täringukiviriba (positsioon 2) ühiku hind 250 krooni,mitte 700 krooni, nagu arvel näidatud. Graniitsõlemeplatsi rajamise hind oli kokkuleppeliselt 50 krooni ühik (mitte 100 krooni), punase graniitkivi ühiku hind 250 krooni (mitte 755). Arve positsioonil nr 5 osundatud graniitsõlemete hind on arvel õigesti kajastatud (500 krooni ühik), kuid arve positsioonil nr.6 osundatud graniitsõelmete transpordi osas oli kokkulepe, et nimetatud teenus eraldi kostja poolt tasumisele ei kuulu. Seega on lepingu maksumuseks 234 333,25 krooni koos käibemaksuga, millest 200 000 krooni on kostja poolt hagejale tasutud. Kostja võlgnevuse suuruseks alates 15.01.2009.a. hageja ees jäi 34 333,25 krooni. 3 (9)

Kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue VÕS § 197 ja 200 mõistes summas 234 056,15 krooni (sisaldab käibemaksu), milline tuleneb analoogilisest õigussuhtest, s.t. kostja ja hageja vahel sõlmitud suulisest töövõtulepingust. Teenuse kvaliteedi ega koguse osas ei ole hageja kostjale pretensioone esitanud ning hageja on täidetu vastu võtnud. Tasumise tähtpäev saabus 13.01.2009.a. kuid hageja ei ole käesoleva ajani võlga kostjale tasunud. Kuna kostja nõue hageja vastu on suurem, siis esitas kostja hagejale oma 18.05.2009.a.a kirjaga tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 mõistes. Hageja on nõude aluseks oleva arve ja tasaarvestuse avalduse kätte saanud, mida kinnitab hagiavalduses. Kostja vaidleb vastu ka sissenõudekulu nõudele. Hageja poolt osundatud VÕS § 128 lg 3 hõlmab üksnes mõistlike kulusid, mis on vajalikud kahju hüvitise saamisega seotud nõuete esitamiseks. Ebamõistlikult suure summa puhul peab hageja tõendama, et sellised kulud on vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud. Hageja arvamus kostja vastuväidete suhtes Kirjalikus seisukohas kostja vastuse kohta (tl.32-34) märgib hageja, et lepingu maksumuse kujundamise aluseks oli hageja poolt 09.07.2008.a. koostatud hinnapakkumine, milles toodud hindu läbirääkimistel küll mõnevõrra korrigeeriti, kuid mitte kostja poolt väidetud ulatuses. Punase graniitkivi maksumus- 755 krooni/m2 on tõendatud selle tarnija - L. A. 09.07.2008.a. arvega nr 08/036. Kostja on graniitkivi maksumuse vastavalt 22.07.2008.a. esitatud arvele nr 12-07.2008 vastuväiteid esitamata tasunud. Ka vaidlusaluse arvele nr 03-12.2008 ei ole kostja selle saamisel vastuväiteid esitanud ning on asunud seda osade kaupa tasuma. Hageja ei tunnista kostja väidetavat nõuet tema vastu summas 234 056,15 krooni ning ei nõustu selle tasaarveldamisega hageja nõudega. Vastav arve on hagejale esitatud alles 2009.a. maikuus, pärast seda, kui hageja pöördus kostja makseviivituse tõttu võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma poole. Hageja ei ole kunagi sõlminud kostjaga töövõtu- või mistahes muud lepingut kostja 06.01.2009.a. arvel nr 290002 näidatud tingimustel ja mahus teenuste saamiseks, ei ole sellistel tingimustel ja mahus kostja teenuseid kasutanud ega ole kohustatud arvet tasuma. Arvel märgitud teenuste osas oli hageja ja kostja vahel kokkulepe, et need võimaldatakse tasuta , kuna vastasel korral ei oleks hageja kostja tellimust objekti kauguse tõttu (75 km Tartust) täitmiseks võtnud. K.O. , kelle kinnistul lepinguobjektiks olevad tööd tehti, soovis, et tööde esimene etapp valmiks 2008.a. augusti alguseks. Kohapealse tasuta ööbimisvõimaluse ning tehnika kasutamise võimaldamine oli n.ö kiirtellimuse täitmiseks võtmise eeltingimuseks. Väidetava tasaarvelduse aluseks oleval arvel on õige vaid ööbimiskordade arv, ülejäänud teenuste maht on ülepaisutatud. Tööde algstaadiumis oli hagejale kuuluv plaatvibraator tasuta kostja kasutuses. Kui hageja oleks pidanud tegema töövõtulepingu täitmiseks kostja arvel näidatud ulatuses kulutusi 234 056,15 krooni ulatuses (kostja arvel näidatud summa) ning töövõtulepingu tasu suurus oleks olnud 234 333,25 krooni, nagu on arvestanud kostja oma vastuses hagile, siis jääks pärast tasaarveldamist hageja reaalselt saadava tasu suuruseks 277,10 krooni, mida ei saa pidada mõistlikuks tasuks. Hageja poolt K. OÜ-le tasutud sissenõudekulu - 33 654,90 krooni tuleneb hageja ja K. OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingust ja moodustab 10% menetlevast summast, mis on üldlevinud inkassoteenuste tariif. See hõlmab tasu dokumentide kontrolli, võlgniku taustauuringu, võlgnikuga peetud kirjavahetuse ja sellega seonduva eest, millele lisandub

4 (9)

käibemaks. Hageja taotleb vaid poole hageja poolt inkassofirmale tasutud summast, s.o 16 827 krooni kostjalt väljamõistmist, leides, et see on asjaajamise mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud kulu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi töövõtulepingujärgse tasu, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja viivise nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kostja poolt esitatud vastuväited ei võimalda selle rahuldamata jätmist. Pooltel ei ole vaidlust selles , et 2008.a. kevadel leppisid hageja - R. R. esindaja ja AS R. seaduslik esindaja K. O. suuliselt kokku, et hageja teostab L. külas, K.O. kinnistul teede ja platside rajamise tööd, mille esimene etapp pidi olema valminud 2008.a. augustiks. Poolte vahel kokkulepitu vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja ja kostja vaidlevad tasu suuruse üle ning selle üle, kas võlasuhe on lõppenud tasaarvestuse tõttu. Vastavalt VÕS §-le 11 lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ega võlaõigusseaduses ei ole töövõtulepingule kohustuslikke vorminõudeid kehtestatud, seega võib töövõtulepingu sõlmida ka suulises vormis. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 sätestatule kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele VÕS § 637 lg 1 kohaselt tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Tulenevalt TsMS § 436 saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas tugineb hageja oma nõuet esitades hinnapakkumisele (tl.7), arvele nr.0312.2008 (tl.8), kontoväljavõttele (tl.9), K. OÜ kirjavahetusele R. AS-ga (tl.10-16) , L. A. arvele 08/036, mis on esitatud OÜ-le R. R. .35), OÜ R. R. 12-07.2008 (tl.36) kontoväljavõttele (tl.37) ning L. A. hinnapakkumisele 19.05.2008 (tl.43) , samuti hageja seadusliku esindaja E. T. all antud seletusele (kohtuistungi protokoll, tl.44-45). Kostja on ainsa tõendina esitanud arve nr.290002 6.01.2009, tõendamaks tasaarvestuse aluseks olevat nõuet (tl.17). Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et hageja poolt kostjale 03.12.2008.a. arvega nr.03-12.2008 esitatud tasu nõue- 485 811 krooni (koos käibemaksuga) oli põhjendatud. Arvel kajastatud hindade aluseks on olnud hinnapakkumine (tl.7). Kostja on nimetatud nõuet tunnustanud 234 333,25 krooni ulatuses (tl.15-16), millest on tasutud vastavalt 18.12.2008 100 000 krooni ja 14.01.2009 100 000 krooni. Kui kostja 285 211 krooni tasuma ei asunud, pöördus hageja K. OÜ poole tasumata võlgnevuse sissenõudmiseks, mida tõendab K. OÜ pöördumine maksenõudega (sealhulgas

5 (9)

viivise ja sissenõudekulu nõue) R. AS poole 10.03.2009. Vastuses nimetatud maksenõudele 20.03.2009 on R. AS-i esindav A. C. palunud esitada täiendavaid dokumente ja selgitada viivise ja sissenõudekulu arvestamise aluseid, mida R. R. esindaja on 02.04.2009 ka teinud (tl.13-14). 18.mail 2009 esitatud täiendavas vastuses (tl.15-16) on kostja esindaja põhjendanud arve mittetasumist väidetava hinnakokkuleppega, mille alusel kujunes töövõtulepingujärgseks tasuks koos käibemaksuga 234 333,25 eurot. Sellise tasu aluseks olid hinnakokkulepped, mille kohaselt hageja poolt esitatud arve (tl.8) positsioonil nr. 1 osundatud artikli – graniidist täringukiviteede rajamine – ruutmeetri hind oli kokku lepitud mitte 480 krooni, nagu arvel näidatud, vaid 250 krooni, vastavalt arve positsioonil nr.2 osundatud artikli ühiku hinnaks mitte 700 krooni, vaid 250 krooni; positsioonil nr.3 osundatud artikli ühiku hinnaks mitte 100 krooni, vaid 50 krooni; positsioonil nr. 4 osundatud artikli ühiku hinnaks mitte 750 krooni, vaid 250 krooni ning arve positsioonil nr. 6 märgitud teenus – graniitsõelmete transport marsruudil Tartu- L. pidi toimuma tasuta. 18.05.2009.a. vastuses hageja nõudele on kostja viidanud ka tema nõudele hageja vastu ning esitanud nõude aluseks oleva arve nr.290002, summas 234 056,15 krooni (tl.17). Arve väljastamise kuupäev on 6.01.2009 ning selle sisuks on majutusteenus AS Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskuses - 45 inimest , kokku summas 10 714,05 krooni, sauna kasutus eelnimetatud majutuskohas 2 korda – 338,98 krooni , inimeste vedu ööbimiskohta ja tagasi – 16 200 krooni , laadur-ekskavaatori kasutus 324 tunni ulatuses – 136 080 krooni, plaatvibraatori kasutus 66 päeva – 19 800 krooni ja variaktus-telgi kasutus 82 päeva – 16 400 krooni, millistele summadele lisandub käibemaks. Kohtumenetluses on kostja käsitlenud 18.05.2009.a. kirja tasaarveldusavaldusena VÕS § 198 mõttes. Hageja seadusliku esindaja E. T. vande all antud seletuse kohaselt leppisid tema ja K. O. kokku L. külas asuval maaüksusel teede ja platside rajamiseks, K.O. kindel soov oli, et augusti alguseks oleksid elumaja ümbruse teed valmis. Kuna OÜ Roheline Ruum ei olnud huvitatud Tartust nii kaugele töö võtmisest, siis K.O. tegi ettepaneku, et töömeeste ööbimine ja tehnika on tema poolt tasuta. Algselt pidi ööbimine toimuma samas kompleksis, hiljem majutati töötajad siiski ümbruskonna turismitaludesse. Hinnakokkulepe sai sõlmitud varem E-maili teel saadetud hinnapakkumise alusel, vaid graniitkivi paigaldamise ruutmeetri hinda kauples K.O. veidi alla. Augustikuuks valminud I etapi tööde teostamise järgselt ei olnud tasumisega probleeme. Materjalid osteti hageja poolt OÜ-lt L. A. saatis arved edasi kostjale ning kostja tasus need arved viivituseta. Materjali eest tasus kostja hagejale sama hinna, mille eest hageja materjali oli ostnud. Vastavalt kokkuleppele ei maksnud kostja ka OÜ-lt L. A. materjali transpordi eest, vaidlusalusel arvel kajastatud tasu transpordi eest tuleneb asjaolust, et graniitsõelmete müüjale (TREF) pidi ka hageja transpordi eest tasuma. Hinnapakkumises on see asjaolu kajastatud. E. T. selgitanud ka hinnapakkumise ja arve vahelisi seoseid ning asjaolu, et täringukiviriba rajamine on kallim, kui –teede rajamine, kuna riba on keerulisem teha. E.T. kohaselt oli kostja poolt 2009.a. maikuus majutusteenuste ja tehnika kasutamise eest arve esitamine üllatuslik ja vastuolus kokkulepituga. Hageja esindaja ei eita, et kostja majutas töömehi, kuid temale teadaolevalt ööbisid inimesed 2-3 kaupa erinevates ööbimiskohtades. Algul neid transporditi ööbimiskohtadesse, kuid hiljem sõitsid nad oma autodega, kuna transportijale muutus see ebamugavaks.

6 (9)

Ka tehnika kasutamise osas oli kokkulepe, et see toimub tasuta. Hageja esindaja pakkus välja, et ta toob objektile oma tehnika, kuid K.O. arvas, et tehnikat saab kohapeale liiga palju, kuna maa-ala ei ole suur. Traktorit (laadur-ekskavaatorit) kasutati umbes pool tundi päevas 20-30 m kauguselt materjali transpordiks ja kokkulepe oli, et see toimub tasuta. Plaatvibraatori osas oli analoogne kokkulepe, lisaks sellele oli kuni augustikuuni kohapeal hagejale kuuluv plaatvibraator, mida kasutati kostja objektil ka muudeks töödeks ning hageja ei ole selle eest tasu soovinud. Tasuta kasutus oli kokku lepitud ka telgi osas – hagejal on endal telgid olemas, kuid kostja ettepanek oli objektil juba olemasoleva telgi kasutamiseks. Selliste hindadega, nagu kostja väidab, ei ole võimalik osta ei materjali ega saada töövõttu – hageja väitel ei õnnestunud temal saada alltöövõttu isegi kostjaga kokkulepitud hinna eest teede rajamine hinnaga 480 krooni m2 . Kostja väide, et arve positsioonil nr.4 osundatud artikli – punase graniitkivi hind oli kokku lepitud 250 krooni ruutmeeter on ümber lükatud L. A. arvega 08/036 (tl.35), mille kohaselt nimetatud materjali hind on 755 krooni m2 . Osundatud arve alusel on hageja omakorda esitanud 22.07.2008 136 m2 punase graniitkivi eest tasumiseks arve kostjale (tl.36), mis on kostja poolt nähtuvalt hageja kontoväljavõttest (tl.37) 23.07.2008 tasutud. Seega kostja on taolist hinda aktsepteerinud. Asjaolu, et graniitkivist sillutise rajamise hind vastas seda liiki töö eest tavaliselt tasutavale hinnale on tõendatud ka L. A. hinnapakkumisega 19.05.2008 (tl.43), millest nähtub, et ühe ruutmeetri sillutise hind (koos materjaliga maksumusega) on 1830 krooni. Arvates nimetatud hinnapakkumisest maha materjali maksumuse, on hageja poolt teostatud töö hind olnud oluliselt väiksem, seega on usaldusväärne hageja esindaja seletus, et tal ei olnud võimalik selle hinna eest kokku leppida alltöövõttu. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks, et töövõtulepingu tasu oli erinev hageja poolt nõutust, mitte ühtegi tõendit. Järgnevalt tuleb vaadelda, kas hageja ja kostja vaheline töövõtulepingust tulenev võlasuhe võis olla lõppenud tasaarvestusega. VÕS § 186 p 2 sätestab võlasuhte tasaarvestusega lõppemise võimaluse. Kui kaks isikut (tasarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib VÕS § 197 lg 1 alusel kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 198 lg 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus leiab, et kostja vastuväide, nagu oleks hageja ja kostja vaheline töövõtulepingu alusel tekkinud võlasuhe, mille alusel kostjal on tasumata hagejale lepingujärgne tasu, summas 285 811 krooni, tasaarvestusega lõppenud, ümber lükatud hageja esindaja seletusega. Hageja on esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväited ning kohtu hinnangul ei ole nõude alus selge ning selliseid vastuväiteid on võimalik esitada. Kokkulepe kostja poolt tasaarvestuse aluseks oleval arvel näidatud teenuste osutamiseks hagejale ei ole tõendatud, seega ei ole olemas kohustust, mille alusel tekkinud nõuet oleks võimalik tasaarvestada. Hageja esindaja vande all antud seletusest nähtub, et pooltel oli kokkulepe hageja töötajatele tasuta majutuse võimaldamiseks, kuna kostja tegevusalaks oli muuhulgas majutusteenus. Ka töövõtulepingu täitmise kohas olemasoleva tehnika tasuta

7 (9)

kasutamiseks oli kokkulepe, hageja oleks võinud kasutada ka oma tehnikat, kuid see ei olnud otstarbekas, kuna kohapeal oli tehnika olemas. Kostja ei ole millegagi ümber lükanud nimetatud asjaolusid. Ka tasaarvestatava arve esitamine alles pärast seda, kui hageja oli pöördunud võla sissenõudmiseks vastavat teenust osutava ettevõtte poole viitab kohtu arvates asjaolule, et arve on koostatud eesmärgiga vabaneda oma täitmisele kuuluvast kohustusest. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et arve on esitatud hagejale 6.01.2009, mis on märgitud arvele selle koostamise ajana. Seega kostja ei ole täitnud hageja ees oma lepingust tulenevat kohustust , mille olemasolu ja suurus on eelpoolkirjeldatud tõenditega tõendatud . VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 82 lg 4 järgi peab võlgnik üldjuhul täitma kogu kohustuse ühekorraga. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS §-s 82 lg 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, siis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja võlg hageja eest, summas 285 811 krooni on tõendatud ning võlasuhe ei ole tasaarvestusega lõppenud, tuleb kostjalt hageja kasuks nimetatud summa välja mõista. Põhjendatud on ka viivise nõue seaduses sätestatud ulatuses, kuna poolte vahel ei ole suulise lepinguga viivise määras kokku lepitud. Hageja poolt on arvestatud viivis kuni hagi esitamiseni 20.05.2009 0,026 % põhinõudest , s.o. 11 419,85 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest - 20.maist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 20.05.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.05.2011 on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. AS R. on olnud viivituses töövõtulepingust tuleneva põhinõude –285 211 krooni tagastamisega ajavahemikul 20.05.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.05.2011.a. 700 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 43 922,49 krooni (285 211 x 0,022% x 700 = 43922,49). Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka võla sissenõudmise kulu, summas 16 827 krooni nõue VÕS §-de 115 ja 128 lg 3 alusel.

8 (9)

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS §-le 128 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu kohtuotsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-79-08 on öeldud, et kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas seisneb kostjapoolse kohustuse rikkumisega hagejale tekkinud kahju hageja kulutustes seoses võla sissenõudmiseks spetsiaalseid teenuseid osutava äriühingu poole pöördumisega. Tsiviilasjas on nimetatud asjaolu tõendatud R. R. volikirjaga K. OÜ-le (tl.20), K. OÜ registrikaardi kandega, millest nähtub, et nimetatud osaühing osutab muuhulgas inkassoteenuseid (tl.21), kirjavahetusega (tl.10-15), millest nähtub, et K. OÜ on tegelenud hageja võla sissenõudmisega kostjalt , samuti K. OÜ arvega R. R. -le summas 33654,90 krooni (tl.18). Hageja taotleb kahju hüvitamist 50% ulatuses arvel näidatust. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 357 380,34 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga , millest tulenevalt kostja võlg hageja ees on 22 840,77 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.