2-09-23673/28 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

18 228.31 eurot alates 21. maist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus oli seisukohal, et hagi töövõtulepingujärgse tasu, kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja viivise nõudes on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kostja poolt esitatud vastuväited ei võimalda selle rahuldamata jätmist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 2008. a kevadel leppisid Roheline Ruum OÜ esindaja ja AS Reetera seaduslik esindaja K.O. suuliselt kokku, et hageja teostab XXX külas, K.O. kinnistul teede ja platside rajamise tööd, mille esimene etapp pidi olema valminud 2008. a augustiks. Poolte vahel kokkulepitu vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja ja kostja vaidlevad tasu suuruse üle ning selle üle, kas võlasuhe on lõppenud tasaarvestuse tõttu. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ega võlaõigusseaduses ei ole töövõtulepingule kohustuslikke vorminõudeid kehtestatud, seega võib töövõtulepingu sõlmida ka suulises vormis. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele VÕS § 637 lg 1 kohaselt tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 28 lg 2 kohaselt, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. TsMS § 436 kohaselt saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas tugineb hageja hinnapakkumisele (tl 7), arvele nr 03-12.2008 (tl 8), kontoväljavõttele (tl 9), K OÜ kirjavahetusele Reetera AS-ga (tl 10-16), L A OÜ arvele 08/036, mis on esitatud OÜ-le Roheline Ruum (tl 35), OÜ Roheline Ruum arvele 1207.2008 (tl 36) kontoväljavõttele (tl 37) ning L A OÜ hinnapakkumisele 19.05.2008 (tl 43), samuti hageja seadusliku esindaja Eero Tali vande all antud seletusele (kohtuistungi protokoll, tl 44-45). Kostja on ainsa tõendina esitanud arve nr 290002, tõendamaks tasaarvestuse aluseks olevat nõuet (tl 17). Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leidis kohus, et hageja poolt kostjale 03.12.2008. a arvega nr 03-12.2008 esitatud tasu nõue 485 811 krooni (koos käibemaksuga) oli põhjendatud. Arvel kajastatud hindade aluseks on olnud hinnapakkumine (tl 7). Kostja on nimetatud nõuet tunnustanud 234 333.25 krooni ulatuses (tl 15-16), millest on tasutud 18.12.2008. a 100 000 krooni ja 14.01.2009. a 100 000 krooni. Kui kostja 285 211 krooni tasuma ei asunud, pöördus hageja K OÜ poole tasumata võlgnevuse sissenõudmiseks, mida tõendab K OÜ pöördumine maksenõudega (sealhulgas viivise ja sissenõudekulu nõue) Reetera AS poole 10.03.2009. a. Vastuses nimetatud maksenõudele 20.03.2009. a on Reetera AS-i esindav Advokaadibüroo Consensus palunud esitada täiendavaid dokumente ja selgitada viivise ja sissenõudekulu arvestamise aluseid, mida Roheline Ruum OÜ esindaja on 02.04.2009. a ka teinud (tl 13-14).

18.05.2009. a esitatud täiendavas vastuses (tl.15-16) on kostja esindaja põhjendanud arve mittetasumist väidetava hinnakokkuleppega, mille alusel kujunes töövõtulepingujärgseks tasuks koos käibemaksuga 234 333.25 eurot. Sellise tasu aluseks olid hinnakokkulepped, mille kohaselt hageja poolt esitatud arve (tl 8) positsioonil nr. 1 osundatud artikli – graniidist tärigukiviteede rajamine – ruutmeetri hind oli kokku lepitud mitte 480 krooni, nagu arvel näidatud, vaid 250 krooni, vastavalt arve positsioonil nr 2 osundatud artikli ühiku hinnaks mitte 700 krooni, vaid 250 krooni; positsioonil nr 3 osundatud artikli ühiku hinnaks mitte 100 krooni, vaid 50 krooni; positsioonil nr 4 osundatud artikli ühiku hinnaks mitte 750 krooni, vaid 250 krooni ning arve positsioonil nr 6 märgitud teenus – graniitsõelmete transport marsruudil Tartu- XXX pidi toimuma tasuta. 18.05.2009. a vastuses hageja nõudele on kostja viidanud ka tema nõudele hageja vastu ning esitanud nõude aluseks oleva arve nr 290002, summas 234 056.15 krooni (tl 17). Arve väljastamise kuupäev on 6.01.2009. a ning selle sisuks on majutusteenus AS T T- ja P - 45 inimest, kokku summas 10 714.05 krooni, sauna kasutus eelnimetatud majutuskohas 2 korda 338.98 krooni, inimeste vedu ööbimiskohta ja tagasi 16 200 krooni, laadur-ekskavaatori kasutus 324 tunni ulatuses 136 080 krooni, plaatvibraatori kasutus 66 päeva 19 800 krooni ja variaktus-telgi kasutus 82 päeva 16 400 krooni, millistele summadele lisandub käibemaks. Kohtumenetluses on kostja käsitlenud 18.05.2009. a kirja tasaarveldusavaldusena VÕS § 198 mõttes. Hageja seadusliku esindaja Eero Tali kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt leppisid tema ja K.O. kokku XXX külas asuval maaüksusel teede ja platside rajamises, K.O. kindel soov oli, et augusti alguseks oleksid elumaja ümbruse teed valmis. Kuna OÜ Roheline Ruum ei olnud huvitatud nii kaugele Tartust töö võtmisest, siis K.O. tegi ettepaneku, et töömeeste ööbimine ja tehnika on tema poolt tasuta. Algselt pidi ööbimine toimuma samas kompleksis, hiljem majutati töötajad siiski ümbruskonna turismitaludesse. Hinnakokkulepe sai sõlmitud varem e-maili teel saadetud hinnapakkumise alusel, vaid graniitkivi paigaldamise ruutmeetri hinda kauples K.O. veidi alla. Augustikuuks valminud I etapi tööde teostamise järgselt ei olnud tasumisega probleeme. Materjalid osteti hageja poolt OÜ-lt L A, hageja saatis arved edasi kostjale ning kostja tasus need arved viivituseta. Materjali eest tasus kostja hagejale sama hinna, mille eest hageja materjali oli ostnud. Vastavalt kokkuleppele ei maksnud kostja ka OÜ-lt L A ostetud materjali transpordi eest, vaidlusalusel arvel kajastatud tasu transpordi eest tuleneb asjaolust, et graniitsõelmete müüjale (T) pidi ka hageja transpordi eest tasuma. Hinnapakkumises on see asjaolu kajastatud. Eero Tali on selgitanud ka hinnapakkumise ja arve vahelisi seoseid ning asjaolu, et täringukiviriba rajamine on kallim, kui –teede rajamine, kuna riba on keerulisem teha. E. Tali seletuse kohaselt oli kostja poolt 2009. a maikuus majutusteenuste ja tehnika kasutamise eest arve esitamine üllatuslik ja vastuolus kokkulepituga. Hageja esindaja ei eita, et kostja majutas töömehi, kuid temale teadaolevalt ööbisid inimesed 2-3 kaupa erinevates ööbimiskohtades. Algul neid transporditi ööbimiskohtadesse, kuid hiljem sõitsid nad oma autodega, kuna transportijale muutus see ebamugavaks. Ka tehnika kasutamise osas oli kokkulepe, et see toimub tasuta. Hageja esindaja pakkus välja, et ta toob objektile oma tehnika, kuid K.O. arvas, et tehnikat saab kohapeale liiga palju, kuna maa-ala ei ole suur. Traktorit (laadurekskavaatorit) kasutati umbes pool tundi päevas 20-30 m kauguselt materjali transpordiks ja kokkulepe oli, et see toimub tasuta. Plaatvibraatori osas oli analoogne kokkulepe, lisaks sellele oli kuni augustikuuni kohapeal hagejale kuuluv plaatvibraator, mida kasutati kostja objektil ka muudeks töödeks ning hageja ei ole selle eest tasu soovinud. Tasuta kasutus oli

kokku lepitud ka telgi osas – hagejal on endal telgid olemas, kuid kostja ettepanek oli objektil juba olemasoleva telgi kasutamiseks. Selliste hindadega, nagu kostja väidab, ei ole võimalik osta materjali ega saada töövõttu. Hageja väitel ei õnnestunud temal saada alltöövõttu isegi kostjaga kokkulepitud hinna eest, teede rajamine hinnaga 480 krooni m2. Kostja väide, et arve positsioonil nr 4 osundatud artikli – punase graniitkivi hind oli kokku lepitud 250 krooni ruutmeeter on ümber lükatud L A OÜ arvega 08/036 (tl 35), mille kohaselt nimetatud materjali hind on 755 krooni m2. Osundatud arve alusel on hageja omakorda esitanud 22.07.2008. a 136 m2 punase graniitkivi eest tasumiseks arve kostjale (tl 36), mis on kostja poolt nähtuvalt hageja kontoväljavõttest (tl 37) 23.07.2008. a tasutud. Seega on kostja sellist hinda aktsepteerinud. Asjaolu, et graniitkivist sillutise rajamise hind vastas seda liiki töö eest tavaliselt tasutavale hinnale, on tõendatud ka L A OÜ hinnapakkumisega 19.05.2008. a (tl 43), millest nähtub, et ühe ruutmeetri sillutise hind (koos materjaliga maksumusega) on 1830 krooni. Arvates nimetatud hinnapakkumisest maha materjali maksumuse, on hageja poolt teostatud töö hind olnud oluliselt väiksem, seega on usaldusväärne hageja esindaja seletus, et tal ei olnud võimalik selle hinna eest kokku leppida alltöövõttu. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks, et töövõtulepingu tasu oli erinev hageja poolt nõutust, mitte ühtegi tõendit. VÕS § 186 p 2 sätestab võlasuhte tasaarvestusega lõppemise võimaluse. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib VÕS § 197 lg 1 alusel kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Osundatud paragrahvi teine lõige sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. VÕS § 198 lg 1 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus leidis, et kostja vastuväide, nagu oleks hageja ja kostja vaheline töövõtulepingu alusel tekkinud võlasuhe, mille alusel kostjal on tasumata hagejale lepingujärgne tasu, summas 285 811 krooni, tasaarvestusega lõppenud, ümber lükatud hageja esindaja seletusega. Hageja on esitanud tasaarvestatavale nõudele vastuväited ning kohtu hinnangul ei ole nõude alus selge ning selliseid vastuväiteid on võimalik esitada. Kokkulepe kostja poolt tasaarvestuse aluseks oleval arvel näidatud teenuste osutamiseks hagejale ei ole tõendatud, seega ei ole olemas kohustust, mille alusel tekkinud nõuet oleks võimalik tasaarvestada. Hageja esindaja vande all antud seletusest nähtub, et pooltel oli kokkulepe hageja töötajatele tasuta majutuse võimaldamiseks, kuna kostja tegevusalaks oli muuhulgas majutusteenus. Ka töövõtulepingu täitmise kohas olemasoleva tehnika tasuta kasutamiseks oli kokkulepe, hageja oleks võinud kasutada ka oma tehnikat, kuid see ei olnud otstarbekas, kuna kohapeal oli tehnika olemas. Kostja ei ole millegagi ümber lükanud nimetatud asjaolusid. Ka tasaarvestatava arve esitamine alles pärast seda, kui hageja oli pöördunud võla sissenõudmiseks vastavat teenust osutava ettevõtte poole, viitab kohtu arvates asjaolule, et arve on koostatud eesmärgiga vabaneda oma täitmisele kuuluvast kohustusest. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et arve on esitatud hagejale 6.01.2009. a, mis on märgitud arvele selle koostamise ajana. Seega ei ole kostja täitnud hageja ees oma lepingust tulenevat kohustust, mille olemasolu ja suurus on eelpoolkirjeldatud tõenditega tõendatud .

VÕS § 82 lg 2 kohaselt, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 82 lg 4 järgi peab võlgnik üldjuhul täitma kogu kohustuse ühekorraga. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, siis loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja võlg hageja ees summas 285 811 krooni on tõendatud ning võlasuhe ei ole tasaarvestusega lõppenud, tuleb kostjalt hageja kasuks nimetatud summa välja mõista. Põhjendatud on ka viivise nõue seaduses sätestatud ulatuses, kuna poolte vahel ei ole suulise lepinguga viivise määras kokku lepitud. Hageja poolt on arvestatud viivis kuni hagi esitamiseni 20.05.2009. a 0,026 % põhinõudest, s.o 11 419.85 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest 20. maist 2009. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0%, millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 20.05.2009. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.05.2011 on 8% aastas, s.o 0,022 % päevas. AS Reetera on olnud viivituses töövõtulepingust tuleneva põhinõude 285 211 krooni tagastamisega ajavahemikul 20.05.2009. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.05.2011. a 700 päeva. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 43 922.49 krooni (285 211 x 0,022% x 700 = 43922.49). Kohus oli seisukohal, et põhjendatud on ka võla sissenõudmise kulu, summas 16 827 krooni VÕS §-de 115 ja 128 lg 3 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 on öeldud, et kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas seisneb kostjapoolse

4.AS Reteera esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole K.O. AS Reteera seaduslik esindaja ega tegutsenud AS-s Reteera ka mõnel teisel ametikohal, mis annaks aluse eeldada K.O. volituse olemasolu TsÜS § 116 lg 2 või § 121 mõistes; 2) on AS Reteera kogu menetluse kestel väitnud, et ei ole aktsepteerinud apellandi ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingut summas 485 811 krooni, vaid on andnud nõusoleku sõlmida töövõtuleping maksumusega maksimaalselt summas 234 333.25 krooni. Samuti nähtub apellandi poolt vastustajale tehtud raha ülekannete selgitusest, et tegemist on üksnes arve osalise aktsepteerimisega (märkus „osaline”); 3) ei ole AS Reteera tehingut hageja poolt väidetavas mahus heaks kiitnud ka juhul, kui K.O. oleks vastustajaga sõlminud tehingu vastustaja poolt väidetud hinnaga, seega on igal juhul tegemist tühise tehinguga TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt; 4) seda, et tegemist on K.O. ja vastustaja vahelise suhtlemisega, kinnitab ka vastustaja enda poolt esitatud 09.07.2008. a hinnapakkumine K.O. nimele. Viidatud hinnapakkumises ei olegi algselt punase graniitkivi maksumust, mis hiljem on lisatud vastustaja poolt 03.12.2008. a väljastatud arvele nr 03-12.2008. Vastustajal pole esitada ühtegi tõendit, millisest nähtuks, et AS Reteera esindajate poolt oleks aktsepteeritud töövõtulepingu summas 485 811 krooni sõlmimine. Samuti ei ole hagejal esitada ka tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, millistest nähtuks, kes, millises mahus ja millise kvaliteediga on tööd vastu võtnud; 5) on arusaamatu ning hageja poolt tõendamata, miks pidanuks apellant (kostja) osutama vastustajale (hagejale) tasuta majutusteenust, seda enam, et vastustaja osutab ise majutusteenust üksnes Harjumaal (vt kohtuistungi protokoll). Kokkuleppe oli üksnes selles, et K.O. aitab leida majutust vastustaja töötajatele. Sama kehtib ka tehnika kasutamise kohta apellant ei ole olnud kohustatud osutama vastustajale tehnika kasutamise osas tasuta teenust; 6) on hageja seadusliku esindaja väited kohtuistungil selles, et ta on üritanud saada odavamat alltöövõttu teistelt firmadelt, jäänud paljasõnaliseks. Hageja on esitanud üksnes tõendid selle kohta, et on esitanud samas summas arved edasi, kui on hagejale esitanud L A OÜ; 7) on sissenõudekuluna esitatud vaidluse kestel kolm erinevat summat. Pealegi ei ole OÜ K poolt hagejale esitatud arve tasumise osas esitatud ühtegi tõendit. 10 %-ne tariif on tavapärane juhul, kui inkassofirma tegevusega kaasneb mingi tulem, st raha laekumine. Antud