Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
22.august 2012. a xxxxx kohtumaja, xxxxx, Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-87429
Tsiviilasi
A. S. E. M. T. E. L. võla ja viivise, kokku summas 1919,15 krooni (122,66 eurot) nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised
ja
esindajad
Hageja: A. S. E. M. T. xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxx nende Esindaja: S. E. – J. O. , asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-post:jurist Kostja: E. L. xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xx, xxxxx
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.04.2011 kohtuotsusega mõisteti E. L. . S. E. M. T. välja 122 eurot 66 senti võla ja viiviste katteks ning jäeti menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus on jõustunud 20.05.2011. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas kohtule 18.04.2011 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõivu 15,98 eurot(250 krooni), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15,98 eurot krooni ning hageja õigusabikulud 159,78 eurot (tl.41-42). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale kätte toimetatud 14.07.2011.a.(tl.44). Vastuväiteid või vastust avaldusele kostja esitanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja poolt on hagi esitamisel 08.12.2008 tasutud riigilõivu 250 krooni (ehk 15,98 eurot, maksekorraldus tl.8) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 23.02.2007 riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot, maksekorraldus tl.7). Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 2500 krooni (159,78 eurot) tulenevalt hagiavaldusele lisatud arvest (tl.6). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Julianus Inkasso OÜ (J. O. ) töötaja kaudu. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1
2 (3)
sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 3200 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 1600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 81,75 eurot. Kuigi hageja nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas ei ole õigusabikulu 159,78 euro ulatuses põhjendatud. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu piirdusid lepingulise esindaja ülesanded kohtule kirjalike avalduste ja dokumentide esitamisega. Seetõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hageja lepingulise esindaja tasu 1/3 võrra, mõistes välja 106,52 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja (15,98+15,98+106,52) eurot.
menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 138,48
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 200 euro, ei ole määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub käesolev määrus menetlusosalistele kättetoimetamisest. Tulenevalt TsMS §-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.