Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13.aprill 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-08-87426
Tsiviilasi
AS EMT hagi E. L. võla ja viivise, kokku summas 1919,15 krooni (122,66 eurot) nõudes
Tsiviilasja hind
81,75 eurot 1279,15 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS EMT - registrikood xxxxxxxxx xxxxx xx xxx xxxxxxx Esindaja: T. I. I. O. , asukoht: xxx xx xxxxxxx xxxxx -post:xxxx. Kostja: E. L. xxxxxxxxxxx, elukoht
esindajad Kirjalik menetlus
lepingu lahutamatuks osaks olevate EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% päevas laekumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, nõudis hageja kostjalt hagiavalduses 2557,30 krooni väljamõistmist, millest on 1279,15 krooni põhivõlgnevus ja 1278,15 krooni viivis. Vastuses kostja avaldusele (vastus hagile) on hageja nõustunud vähendama viiviseid 640 kroonini, seega on nõude suuruseks pärast viiviste vähendamist 1919,15 krooni. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Kostja, olles hagimaterjalid 03.06.2009 kätte saanud, ei ole kirjalikus vastuses hagile (tl.29) hageja nõuet tunnistanud. Kostja väitel ei ole temani enne hagiavalduse saamist jõudnud mitte ühtegi teadet võla kohta. Siiski möönab kostja et AS EMT on tal võib-olla jäänud tasumata 1279,15 krooni majanduslikel põhjustel. Kostja väitel on ta töövõimetuspensionär ning ta taotleb seetõttu lõpetada menetlus tema majanduslikku seisukorda arvestades. Kuna töövõimetuspension ei küündi isegi miinimumpalgani, on kostja sisuliselt maksejõuetu. Hageja oma vastuses kostja avaldusele (tl.31) ei ole nõus menetluse lõpetamisega. Hageja on nõus vähendama viiviseid 640 kroonini ja esindustasu 500 kroonini ning sõlmima võla tasumiseks maksegraafiku, tehes kostjale ettepaneku sõlmida kompromissileping ja tasuda summa osade kaupa. Kohus on hageja vastuse edastanud kostjale ja andnud talle tähtaja 19.augustini 2009 teatada, kas pooled on saavutanud kompromissi (tl.32), kuid kostja pole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja on hagiavalduses (tl.4) nõustunud kirjaliku menetlusega ning kostja ei ole esitanud kirjalikule menetlusele vastuväidet. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tl.9 oleva liitumislepinguga on tõendatud, et 25.04.2001 sõlmisid E. L. klient ja hageja lepingu mobiilsideteenuse ostmiseks. Hageja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud, et kohustub täitma EMT teenuste kasutamise üldtingimusi (edaspidi Üldtingimused). Üldtingimuste (tl.16-20) p 5.1.2 järgi on klient kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud EMT teenuste eest vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste ja maksete 2 (3)
korrale. Üldtingimuste p 8.11 alusel peab klient tasuma vaidlustamata arve maksetähtajaks. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (Üldtingimuste p 5.3). Arvetega (tl.11-12) on tõendatud, et kostjale on koostatud ja esitatud mobiilsideteenuste kasutamise eest perioodil 01.05.2001-30.06.2001 eest kaks arvet, kokku summas 1279,15 krooni. 15.08.2001 on AS EMT saatnud kostjale aadressile Uus tn.6-14 ka võlanõude (tl.10) 1317.70 krooni tasumiseks, sealhulgas viivis kuni 31.07.2001 38.55 krooni. Kostja vastuväited tema maksujõuetuse kohta on tõendamata ning need ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Nõude rahuldamata jätmist ei võimalda ka asjaolu, et kostja ei olnud võlast teadlik, kuna vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p.8.9 ei vabasta arve mittekättesaamine klienti EMT teenuste eest tasumise kohustusest, sest kliendil on võimalik saada teavet arve suuruse kohta EMT-lt või EMT müügiesindajatelt. Üldtingimuste p 8.10 kohaselt on EMT-l õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegutsedes heas usus on hageja viivise nõuet vähendanud ja on hagiavalduses taotlenud kostjalt 1278,15 krooniviivise väljamõistmist, kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta on hageja olnud nõus vähendama viiviseid, arvestades kostja majanduslikku olukorda, 640 kroonini. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1919,15 (1279,15+640) krooni võlgnevuse ja viivise katteks. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 122,66 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab ning vastuhagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täielikult kostja kanda.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.