lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-43023/18

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 17.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-43023/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

17. august 2012.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-11-43023

Tsiviilasi

GV hagi DT’e vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4 150.98 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja GV(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso (OSAÜHING INCURE INKASSO AGENTUUR, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja DT (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.08.2012.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso Kostja DT Tõlk Tatjana Talja

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista DT’elt GV kasuks 6 575.14 eurot, millest põhivõlg 3 195.58 eurot, viivis 3 000 eurot, intress 319.56 eurot ja kahjuhüvitis 60 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 83 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta 17 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.08.2012.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.13.09.2011 esitas GV Pärnu Maakohtule avalduse DT’e vastu maksekäsu kiirmenetluses. 27.09.2012 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 13.10.2011. Kohus ennistas vastuväite esitamise tähtaja ja Pärnu Maakohtu 06.03.2012 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. GV (hageja) esitas 10.04.2012 maakohtule hagi DT’e (kostja) vastu põhivõlgnevuse 3 195.58 euro, intresside 1 150.98 euro, viivise 3 000 euro ja kahjuhüvitise 575.20 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.08.2008 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 50 000 krooni. Vastavalt lepingu p 2.1 kohustus kostja laenu tagastama 13.08.2009. Kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt laenulepingu p 2.2 on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma intressi 10 % aastas. Perioodi 15.08.2008 – 10.04.2012 eest on intressinõue 1 150.98 eurot. Laenulepingu p 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0.5 % päevas. Perioodi 13.08.2009 – 10.04.2012 eest on viivisenõue 15 514.54 eurot, kuid hageja vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt viivist 3 000 eurot. Hageja sõlmis võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OSAÜHINGUGA INCURE INKASSO AGENTUUR. Hageja kandis nõude kohtuvälise sissenõudmisega kulutusi 575.20 eurot (sissenõutavast summast 15% + käibemaks) ja nõuab kostjalt selle hüvitamist kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja esitab nõudele aegumise vastuväite ning leiab, et nõue on esitatud kolme aastast nõude aegumistähtaega ületades. Kostja vastuväite kohaselt oli laenuleping tema poolt sõlmitud „rõhu all“ ja tema sularahas hagejalt laenu pole saanud. Hageja müüs kostjale korteri ning enne müügilepingu sõlmimist hageja nõudis täiendavalt ostuhinnale juurde 50 000 krooni. Selleks, et hageja kostjale korteri müüks, sõlmiti nimetatud leping. Hageja ütles, et pärast korteri müügilepingu sõlmimist sõlmitud laenulepingut ei arvestata, sest see pole notariaalselt tõestatud. Pärast kolme aastat aga hakkas hageja kostjalt raha nõudma, mida kostja ei ole hagejalt tegelikult saanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Pooled on sõlminud 14.08.2008 laenulepingu (tl 28-29); • Pooled on sõlminud notariaalselt tõestatud korteriomandi müügilepingu 14.08.2008 (tl 49-59)
5.Hageja on esitanud laenulepingust tuleneva nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on selline laenuleping poolte vahel küll sõlmitud, kuid tema hagejalt laenu sularahas saanud ei ole. Kohus selgitas kostjale asjaolude tõendamiskoormist 22.05.2012 kirjaga (tl 48). Kostja esmastest vastuväidetest tulenes, justkui on tehing tühine seetõttu, et leping on sõlmitud ähvarduse või vägivalla või mõne muu asjaolu tõttu („rõhu all“), mis annab aluse tehingu tühistamiseks.
6.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse tehingu tühistamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 2 kohaselt võib pettuse aluseks olla ka hea usu põhimõtte vastane asjaoludest teatamata jätmine või kontrollimata andmete esitamine tõestena. Tehingut saab tühistada TsÜS § 98 lg 1 tulenevalt avalduse tegemisega teisele poolele. Tühistada saab kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest TsÜS § 99 lg 1 p 2 tulenevalt. Kostja ei ole teinud hagejale avaldust tehingu tühistamiseks ega tõendanud tehingu tühistamise eeldusi.
7.Järgnevalt on kostja tuginenud nõude aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tulenevalt laenulepingu p 2.1 tuli laenusumma tasuda hiljemalt 13.08.2009. Seega muutus nõue sissenõutavaks 14.08.2009. Käesolevas asjas on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluses avalduse 13.09.2011 ning nõude menetlus jätkus hagimenetluses. Seega aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 ja TsMS § 483 lg 6 tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates 13.09.2011. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
8.Kohus on tuvastanud, et tegemist on kehtiva laenulepingu ja aegumata nõudega. Kostja väidab, et ta pole sularaha hagejalt laenuks saanud. Kuna raha saamist on kostja oma allkirjaga laenulepingul kinnitanud („Käesolevaga kinnitan, et olen saanud kätte laenusumma 50 000 krooni (viiskümmend tuhat krooni) sularahas“), siis on kostja kohustus tõendada, et ta ei ole raha saanud ning kohustust tegelikkuses ei eksisteeri. Ainuüksi kostja väide, et hageja oli talle võõras ning võõraga sellist lepingut ei sõlmita, ei tõenda laenulepingu rahatust (tl 74).

Kostja on kohtuistungil selgitanud, et sõlmis laenulepingu seetõttu, et hageja küsis korteri eest 50 000 krooni rohkem ning muidu ei oleks korteri müüki toimunud. VÕS § 396 lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Hageja ei ole kostja väiteid laenulepingu sõlmimise asjaolude osas kinnitanud. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Isegi juhul, kui pooltevaheline muu võlasuhe on vormistatud laenulepinguna, siis sellega on tõendamiskoormis ümber pööratud ja kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama, et kohustust ei eksisteeri. Kostja ei ole tõendanud laenulepingu rahatust ega kohustuse puudumist hageja ees ning põhinõue summas 3 195.58 eurot kuulub rahuldamisele.

9.Kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud ega intressi tasunud. VÕS § 397 lg 1 tulenevalt muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 2.2 kohaselt laenaja kohustub tasuma laenusummalt laenuintressi 10 % aastas. Samuti on pooled kokku leppinud, et intressi arvutamine lõpetatakse kogu laenusumma tagastamise tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu p 3.2 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0.5 % päevas, lähtudes tagastamisele või maksmisele kuuluvast summast. Sellest tulenevalt on hageja arvestanud kostjale intressi perioodi 15.08.2008 kuni 10.04.2012 eest 1 150.98 eurot ja viivist perioodi 13.08.2009 kuni 10.04.2012 eest 15 514.54 eurot, millest nõuab üksnes 3 000 eurot. Eeltoodust lähtuvalt kattuvad laenusummalt arvestatava intressi ja viivise arvestamise perioodid. Kuigi kostjal kõrvalnõuete osas vastuväiteid ei ole, peab kohus hindama, kas kõrvalnõuetena esitatud viivise- ja intressinõue on õiguslikult põhjendatud. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-06 p 17).
10.Kuna tegemist on tähtajalise laenulepinguga ja laenusumma tuli tagastada 13.08.2009, siis saab intresse kostjalt nõuda kuni 13.08.2009. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intresse perioodi 14.08.2008 kuni 13.08.2009 eest summas 319.56 eurot. Alates 14.08.2009 on hagejal õigus nõuda võlgnetavalt laenusummalt viivist, mis moodustab seisuga 10.04.2012 kokku 15 514.54 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 3 000 eurot. Hageja intressinõue kuulub rahuldamisele summas 319.56 eurot ja viivis summas 3 000 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt kahjuna nn inkassokulude hüvitamist summas 575.20 eurot. Nimetatud kahju tuleneb sellest, et kohtuväliselt tegeles nõude sissenõudmisega OSAÜHING INCURE INKASSO AGENTUUR ning hageja kandis kulutusi summas 575.20 eurot (tl 45). Nimetatud kulutuste suurus ei tulene mitte teostatud toimingutest, vaid tegemist on fikseeritud summaga – 15 % põhisummast, millele lisandub käibemaks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p 22). Nimetatud nõude rahuldamise eelduseks on, et sellise teenuse kasutamine on asjaolusid arvestades mõistlik ning tegemist on mõistlike kuludega. Samuti peab kulude tekkimine olema põhjuslikus seoses raha maksmise kohustuse rikkumisega ja ettenähtav (VÕS § 127 lg 3, 4).

12.Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kohtuväline menetlus seisnes selles, et kostjaga prooviti saada kohtuvälist lahendust, käidi kohal kostja elukohas ning helistati talle. Kostja ei vaidle vastu, et temaga võeti inkassofirma poolt üks kord ühendust telefoni teel ja teda taheti külastada (tl 75). Kohtu hinnangul on põhjendatud, et võlausaldaja kasutab kohtuväliselt inkassofirma teenust võlgnevuse sissenõudmiseks. Samas ei ole kohtu hinnangul selle teenuse kasutamisest tulenev kulu, mille hüvitamist hageja kostjalt kahjuna nõuab, mõistlik. Kohus loeb tuvastatuks, et inkassofirma võttis kostjaga ühel korral telefoni teel ühendust ning sooviti kostjat külastada. Nimetatud toimingute eest loeb kohus mõistlikuks kuluks 60 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 83 % ulatuses, mistõttu hageja menetluskulud 83 % ulatuses jäävad kostja kanda ja kostja menetluskulud 17 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja