Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 10.08.2011 esitas AS Swedbank Liising Viru Maakohtule hagi kostja Sergey Batulini vastu võla nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 11.08.2011.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Swedbank Liising (endise nimega AS Hansa Liising Eesti) ja Sergey Batulini vahel 29.04.2008 järelmaksuga müügilepingu nr 0198475L (edaspidi Leping), mille esemeks oli sõiduauto Jeep Grand Cherokee, 2.7, ehitusaasta 2003 (edaspidi Vara). Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima Vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 29.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja kindlsutusleppe-standardkasko. Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus., kindlustusvõtjaks Kostja ja soodustatud isikuks Hageja. Kindlustusleppe kohaselt sõlmiti kindlustusleping tingimusega, et kehtiva kindlustuspoliisi lõppemisel vormistatakse automaatselt uus kindlustustuspoliis ilma kliendi igakordse eraldi tahteavalduseta ning kindlustusperioodi pikkus on kuni 13 kuud. Kostja ei tasunud nõuetekohaselt Lepingu ja kindlustusleppest tulenevaid tasumisele kuuluvaid makseid. Kostja poolt on tasumata arved summas 3 835,56 eurot (sh osamakse, intressi, standardkasko maksed kokku summas 3 778,44 eurot, viivismakse võlgnevus summas 57,12 eurot. Hageja lõpetas 03.08.2009 Lepingu ennetähtaegselt. Kuna kostja vara- autot ei tagastanud pidi hageja pöörduma vara tagastamiseks Credit Expert OÜ poole. Vara tagastati 15.09.2009. 16.10.2009 esitas Credit Expert OÜ arve nr 01141 sõiduki tagastusteenuse eest summas 2500 krooni (159,78 eurot), arve on hageja poolt tasutud. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle AS-le Saksa Auto. 20.11.2009 esitas AS Saksa Auto arve nr 292604864 vara müügieelse tehnilise ülevaatuse kohta summas 993, 63 krooni ( 63,50 eurot), mis on hageja poolt tasutud. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 125 000 krooni ( 7 988, 96 eurot). 21.12.2009 esitas AS Saksa Auto hagejale osutatud vara müügiteenuse eest arve summas 5208,33 krooni ( 332,87 eurot), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja Lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 15 995,67 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 11 603,95 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 3 778,44 eurot, viivismaksete võlgnevusest summas 57,12 eurot, vara tagastamise ja

realiseerimisega seotud kuludest summas 556,15 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 7 988, 96 eurot. 15 995,67 eurot -7 988, 96 eurot on 8006,71 eurot. VÕS § 367 lg 1 ja 4 kohaselt liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Lepingute üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt, juhul kui hageja, tuginedes Lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab vara, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (sh vara võõrandamisest saadud summa ja kostja poolt hagejale vara omandamises tekkinud kulude hüvitamata osade vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine). Lepingute üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on kostja kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudujääva osa. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 8006,71 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras ( 7 % päevas), lisaks menetluskulud 798,89 eurot ning mentluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi õiguslikul põhistamisel tugines hageja VÕS §-le 8 lg 2, 23 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 4, 367 lg 1 ja 4 sätetest. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – järelmaksuga müügileping nr 0198475L koos üldtingimuste ja maksegraafikuga ( tl 9- 18), kindlustusleppe ( tl 19- 20), äriregistri Bkaardi väljavõte ( tl 22-23), arved (tl 24-34), viivise arved (tl 35-41), lepingu ülesütlemise teatis (tl 42-43), üleandmis-vastuvõtu akt 15.09.2009 (tl 44-46), Credit Expert OÜ arve ( tl 47), maksekorraldus arve tasumisest (tl. 48), Saksa Auto AS arve (tl 50), maksekorraldus arve tasumisest (tl. 49), Saksa Auto AS arve ( tl 51), maksekorraldus arve tasumisest (tl. 52), vara müügiakt ( tl 53), lepingu ülesütlemise teade 18.01.2010 ( tl 54-55), õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta ( tl 56-57), maksekorraldus riigilõivu tasumisest (tl 58), volikiri( tl 59). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja tegutses vastutustundetult, millega tekitas kostjale tahtlikult kahju. Kostja ei vaidle, et poolte vahel oli sõlmitud liisinguleping sõiduauto osas ning ta ei suutnud liisingumakseid ja kindlustusmakseid tasuda. Kuna tegemist on kasutusrendi liisingulepinguga, siis hageja kannab riskid, mis on seotud selle lepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostja leiab, et hageja ei tõendanud, et kulud, mis oli seotud sõiduauto müügiga, oli põhjendatud ja vajalikud. Kostja arvab, et sõiduauto oli müüdud põhjendamatult vähendatud müügihinnaga. Vastuse kinnitamiseks on lisatud kirjalikud tõendid- volikiri ( tl 99-101).

Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja peab kandma lepingu erakorralise ülesütlemisega seotud riskid. Hageja osales vara soetamisprotsessis sisuliselt ainult finantseerijana, kes oma lepingulisi kohustusi igati täitis ning kes oli sunnitud liisingueseme realiseerimisprotsessiga üleüldse tegelema seetõttu, et liisinguvõtja omapoolseid lepingulisi kohustusi rikkus. Hageja on tõendanud, et kulud, mis olid seotud liisingueseme müügiga, olid põhjendatud ja vajalikud. Müügiteenus hõlmas endas muuhulgas vara hoidmist ja presenteerimist kasutatud sõidukite müügiplatsil, reklaami ja müügieelse ettevalmistuse tagamist kogu müügiperioodi vältel. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et müügikulud ei ole mõistlikult põhjendatud – s.t., et hageja oleks samasugust teenust tellida mõnelt teiselt ettevõtjalt odavamalt. Hageja ei nõustu, et sõiduauto on müüdud põhjendamatult vähendatud müügihinnaga. Lähtuda tuleb nimetatud vara reaalsest turuhinnast. Hageja on seisukohal, et hind, millega tal õnnestus liisinguese võõrandada, vastab liisingueseme väärtusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõttes. Hageja on arvamusel, et turuväärtuse määramisel on keskseks küsimuseks see, millise hinnaga on võimalik vastavat vara reaalselt müüa, sest TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind. Hageja on oma nõude tõendamiseks lisanud hagiavaldusele vara müügiakti, kust nähtub hind, millega hagejal õnnestus liisinguese võõrandada. Seisukoha tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid –``Liisingueseme müügiprotseduur``( tl 149), teatis kliendile müügi osas ( tl 150151), ``Auto 24.ee `` müügikuulutus ( tl 152-153). Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja vahel olid sõlmitud liisinguleping, mis öeldi hageja poolt üles kostja poolsete liisingumaksete ja kindlustusleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu. Vaidlus on lepingu ülesütlemise kulude tasumise põhjendatuse üle. Kohus tuvastas, et hageja ütles liisingulepingu nr 0198475L (Leping) üles 03.08.2009. Sõiduauto Jeep Grand Cherokee tagastati Credit Expert OÜ vahendusel 15.09.2009. Hageja 27.07.2011 õiendi kohaselt oli sõiduauto Jeep Grand Cherokee jääkmaksumuseks 11 603,96 eurot. Sõiduauto suunati müüki 21.10.2009- sõiduauto võõrandati AS Saksa Auto poolt 10.12.2009 summas 7 988,96 eurot ( 125 000 krooni ). Võlaõigusseaduse § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega,

eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 396 lg 2 kohaselt VÕS § 396 paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 396 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 396 lg 4 kohaselt Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Esmalt analüüsib kohus, milline oli tagastatud sõiduauto väärtus selle tagastamise hetkel. Kohus tuvastas, et sõiduauto Jeep Grand Cherokee oli müügis 21.10.2009- 10.12.2009, so 2,5 kuud. Kohus leiab, et sõiduauto väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel oli hind, millega sõiduauto võõrandati (turuhind). Kohus loeb usutavaks, et 2009 aasta majanduslikult ebastabiilsel ajal oli nõudlus sõiduautodele madal ning sõiduautodele leiti parim võimalik ostja. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et 2009 aastal oleks tema suutnud sõiduautole leida parema ostja. Kostja väited, et hagi on tõendamata ja põhjendamata, ei ole asjakohased, kuna kostjale on edastatud arved sõiduauto liisingulepingu ja kindlustuslepingu osamaksete ja intresside tasumisele kohta, samuti viivise arvestused, kus nähtub äramärgitud perioodid, mille eest on kostja võlgu jäänud ning kuidas see arvestus on toimunud. Kostja vastuväited, et hageja kannab riskid, mis on seotud lepingu erakorralise ülesütlemisega, ei ole asjakohased. Hageja teavitas kostjat sõiduauto müüki suunamisest, hinna langetamisest, seega oli kostjal endal võimalik leida sõiduautole parim ostja. Kohus tuvastas, et kostja ei osalenud aktiivselt müügiprotsessis. Kohus tuvastas, et kostjale ei tulnud üllatuslikult asjaolu, et vara müüakse, kuna ta jättis alates 15.11.2008 enda majanduslikult raske olukorra tõttu tasumata sõiduauto liisingumaksed. Ettevõtte Saksa Auto AS müüs sõiduauto avalikult internetiportaali ``Auto 24.ee`` vahendusel ning ka kostjal oli võimalik sel ajal müügiprotsessis aktiivselt osaleda. Kostja vastuväited, et lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud ei ole põhjendatud, ei ole asjakohased, kuna liisinguleping öeldi üles ning VÕS § 396 lg 4 kohaselt on liisinguandja kohustus tasuda lisakulud, milleks on ka vara valduse ülevõtmise, vara hoidmise ja vara müügikõlbulikuks seadmise kulud. Antud juhul kasutas hageja ettevõtte Credit Expert OÜ teenust sõiduauto valduse taastamiseks ning AS Saksa Auto teenuseid sõiduauto müügikõlbulikuks seadmiseks ja võõrandamiseks. Hageja on need kulud ettevõtetele tasunud, mistõttu ei kuulu need kostja vastuväited arvestamisele.

Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt Sergey Batulinilt väljamõistmisele 8006,71 eurot. Lepingust nõudelt 15 996,67 eurot - sõiduauto võõrandamisel saadud 7 988,96 eurot on 8 006,71 eurot. TsMS § 367 esimese lause järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult, mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tätimiseni. Seega tuleb kostjalt hageija kasuks välja mõista alates 10.08.2011 kuni põhivõla tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ( 0,7 % aastas). Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täieliku rahuldamise korral tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.