Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

rahuldamata

AŽ’i

taotlus

otsuse

täitmise

korra

ja

tähtaja

kindlaksmääramiseks.

2-12-13197 menetluskuludelt tuleb tasuda Swedbank AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.08.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud Swedbank AS esitas 02.04.2012 Pärnu Maakohtule AŽ’i vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna avaldusele esitati vastuväide, siis Swedbank AS (hageja) esitas maakohtule 06.06.2012 hagi AŽ’i vastu võlgnevuse 6 390 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 16.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx(edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 47 964 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga Xxx, Maardu linn. 26.05.2010 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx lisa. Lepingu lisa punkti 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu

2-12-13197 kuni kostja vanglast vabanemiseni ning seejärel soovib kostja hagejaga kokku leppida uues maksegraafikus, mis arvestab kostja võlgnevuse tasumise võimalustega. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avadluses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on 19.06.2012 kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud (tl 76). Tulenevalt TsMS § 440 lg 3 lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 16.10.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx(edaspidi leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 47 964 eurot, mille sihtotstarbe oli korteriomandi ost asukohaga Xxx, Maardu linn (tl 25-30). 26.05.2010 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxlisa (tl 31-36). Lepingu lisa punkti 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 20. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.625 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 20.10.2036. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile (tl 37-43). Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning hageja ütles lepingu 10.12.2010 ennetähtaegselt üles (tl 44-47). Kostja ei ole lepingu ülesütlemise kehtivust vaidlustanud. 31.08.2011 toimus kohtutäitur Elin Vilippus’e vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga Xxx, Maardu. Nimetatud vara müüdi hinnaga 12 600 eurot, millest arvestati maha kohtutäituri tasud ja kostja lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus hagejale 11 180.13 eurot. Hageja nõue on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudena. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, p 4 kohaselt öelda lepingu üles ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras VÕS § 397 lg 1 ja 2 tulenevalt. Hageja on esitanud võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt on võlgnevuse põhiosa summas 35 671.80 eurot, intress 495.93 eurot, viivised 2 699.07 eurot. Kostja tunnistab selles osas võlgnevust. Tulenevalt TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda viivist põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest, s.o 06.06.2012. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 esimesest lausest võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on sellesisulise taotluse esitanud, et vältida täitemenetlust ning sellega kaasnevaid lisakulutusi. Hageja vaidleb nimetatud taotlusele vastu. Hageja leiab, et selliselt saaks kahjustada hageja õigus saada oma nõue võimalikult kiiresti ning võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Samas on pakkunud hageja võimalust lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega, pooled loobuvad edasikaebamise õigusest ning pooled lepivad kokku, et kuni kostja vabanemiseni kuulub tasumisele 10-15 eurot kuus ning pärast vabanemist peab kostja koheselt hagejaga ühendust võtma, et kokku leppida kohtuotsuse edasine täitmise viis ja kord. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda

2-12-13197 kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud asjaoludel (rahaliste vahendite puudumine ja vangistus) ja tingimustel. Kostja taotlus maksegraafiku osas on ebatäpne ning lükkab otsuse täitmise tähtaja edasi aastatepikkuseks ajaks. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul. Juhindudes TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kokku summas 479.33 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Käesoleval juhul teeb kohus kohtuotsuse tervikuna avalikult teatavaks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ei saa taotleda poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.