Tsiviilasi nr.2-12-20254
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.08.2012 Tallinn Tsiviilasja number
2-12-20254
Tsiviilasi
MP hagi PVX AS vastu 570,65 euro ja intresside nõudes
Tsiviilasja hind
570,65 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: MP, isikukood XXX, elukoht XXX
esindajad
Hageja esindaja Indrek K (XXX) Kostja PVX AS, registrinumber XXX, asukoht XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Rahuldada MP hagi PVX AS vastu 570,65 euro ja intresside nõudes. Välja mõista PVX AS-ilt põhinõue 570,65 eurot ja intressid perioodi 09.09.2011 kuni 03.08.2012 eest summas 3,29 eurot, kokku 573,94 eurot MP kasuks. Välja mõista PVX AS-ilt intress summalt 570,65 eurot VÕS § 94 sätestatud määras alates 04.08.2012 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Välja mõista PVX AS-ilt menetluskulu 115,04 eurot MP kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 23.05.2012 Harju maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 570,65 eurot ning viivised alates 09.09.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ostis 09.09.2011 kostjalt Martini kitarri (Western guitaar w Fishman Sonitone 000X1AE) ning tasus selle eest 570,65 eurot. 2012 a jaanuaris selgus, et kitarri keeled ei saa vabalt võnkuda ning seetõttu tekitavad 9-12 positsioonis mängides plärisevat heli. Hageja teavitas kostjat kitarril esinevatest probleemidest. Kosja leidis, et tegemist on asja valest hooldamisest tulenevas probleemist. Kitarrimeister HH arvamuse kohaselt muutus pill ebakvaliteetseks seetõttu, et on valmistatud korralikult kuivatamata puidust ning kõlalaua kuivamise tõttu muutus see ebakvaliteetseks. Hageja pöördus 04.02.2012 uuesti kostja poole ja tegi ettepaneku pilli remontimiseks ja 07.02.2012 e-kirjaga taganes hageja lepingust. Hageja leiab, et temale müüdud ese ei vasta kokkulepitud kvaliteedile ning kostja keeldus asja remontimast või vahetamast. Tegemist on tarbijalemüügi lepinguga, seega on tõendamiskoormus kostjal. Ebakvaliteetse heliga pilli puhul on tegemist niivõrd olulise puudusega, et hagejal on õigus lepingust taganeda. Hageja palub kostjalt välja mõista müüdud asja hind 570,65 eurot ning intress alates 09.09.2011 VÕS § 94 sätestatud määras (7% + 1%) kuni kohustuse täimiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et pilli probleemid on tekkinud hageja enda tegevuse tõttu, sest ta ei ole pilli hoolsalt suhtunud. Kostja ei ole keeldunud remondist, kuid soovis seda teha väikese tasu eest. Kostja tegi oma vastava ettepaneku hagejale 04.05.2012 e-kirjas. Kostja andis hagejale selgitusi kitarri hooldamise kohta enne müüki. Kostja sai hageja poolt esitatud kirjaliku asjatundja arvamuse kätte alles 21.02.2012 ning kostja hinnangul ei ole HH erapooletu asjatundja, sest ta kodulehel on kostja konkurendi reklaam. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus arutas asja lihtmenetluses. Pooled ei ole esitanud taotlust olla ära kuulatud. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ostis kostjalt 09.09.2011 kitarri ning tasus selle eest 570,65 eurot, samuti ei vaidle pooled selle üle, et tegemist on tarbijalemüügi lepinguga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et pilli helikvaliteet ei vasta tavapärasele. Kostja ei ole esitanud selgesõnalisi vastuväiteid lepingust taganemise kehtivuse üle, kuid pooled vaidlevad asja kvaliteedi üle ning eelkõige selle üle, mis on pilli helikvaliteedi languse põhjuseks. Lepingust taganemisel on oluline tuvastada nii taganemise formaalsed eeldused st taganemisavalduseesitamine kui ka sisulised eeldused st taganemise aluse, käesoleval juhul siis asja ebakvaliteetsuse olemasolu.
VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 271 lg 2 p sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. TsMS § 230 lg 1 järgi on pool kohustatud tõendama oma väiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 218 lg 2 on tarbijalemüügi puhul sätestatud tõendamiskoormuse erisus, mille kohaselt eeldatakse, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel ,kui see ilmnes 6 kuu jooksul pärast asja ostjale üleandmise päevast. Sega on müüja kohustuseks tõendada vastupidist. Hageja poolt kohtule esitatud hageja ja HH ning hageja ja kostja vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub, et hagejale müüdud kitarri helikvaliteet ei vast tavapärasele keskmisel helikvaliteedile. Selles osas ei ole kostja ka vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited on suunatud olnud pilli helikvaliteedi languse põhjusele. Hageja andis kooskõlas VÕS § 220 lg 1 sätetega 4.02.20112 ekirja teel kostjale asja ebakvaliteetsusest teada ning soovis asja parandamist. Kostja on oma 07.02.2012 e-kirjas parandamisest keeldunud. VÕS § 223 lg 1 järgi oli hagejale õigus lepingust taganed pärast kostja poolset asja parandamisest keeldumist, sest seda tuleb pidada lepingu oluliseks rikkumiseks. Hageja on oma 07.02.2012 kirjaga lepingust taganenud, kostja on selle kätte saanud, sest on hageja kirjale vastanud. Kohus asub seisukohale, et lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on seega täidetud. Müüdud ese oli puudusega, puuduse olemasolu ilmnes 6 kuu jooksul pärast müüdud asja ostjale üleandmist, hageja on nõudnud asja parandamist, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja ja kostja vaheline leping on taganemisega lõppenud, järelikult tuleb lepingu järgi saadu VÕS § 189 lg 1 alusel tagastada. Kostja kohustuseks on tagastada ostuhind. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks oma kohustuse täitnud, seega tuleb kostjalt välja mõista 570,65 eurot. VÕS § 189 lg 1 viimase lause kohaselt tuleb kostjal tasuda tagastatavalt rahalt intressi alates raha saamisest. Hageja tasus kostjale raha 09.09.2011. hageja on hagiavalduses märkinud intressi suuruseks seadusega sätestatud viivise suuruse. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus saada intressi mitte viivitusintressi. Intressi on hagejal õigus saada kuni raha tagastamiseni, seega kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostjalt tuleb välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel intress 3,29 eurot alates 09.09.2011 kuni 03.08.2012 VÕS § 94 lg 1 märgitud määras so 1% tagastatavalt summalt aastas ning edasi VÕS § 94 lg 1 märgitud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni TsMS § 367 alusel. Teised asjas esitatud tõendid sh hageja vanemate selgitused, ei ole asjakohased ning kohus neid ei analüüsi. Hageja kohustuseks ei ole tõendada seda, et ta hoidis ja hooldas asja vastavalt nõuetele. Selle asjaolu tõendamine on kostja kohustus ja vastavad tõendid peab esitama kostja. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 115,04 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.