Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-4228 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 19.03.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Swedbank AS nõude Olga Valkova vastu 1518,41 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 21.03.2012 kohtunõudega hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 01.04.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse Olga Valkova vastu võlgnevuse 1500,51 euro nõudes, millest on põhiosa 1225,62 eurot, intressid 112,34 eurot ning viivised 162,55 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.02.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi nr 5437405003214924 krediidilimiidiga 5 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221035095623. Vastavalt lepingu punktile 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Vastavalt lepingu punktile 6.2 arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punkti 6.6 kohaselt kohustus kostja igal maksepäeval (s.o iga kuu 10. kuupäeval) lepingud määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6 toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 144,20 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi ja püsimaksed tagastamata. Seoses võlgnevusega saatis hageja 20.06.2011 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Vaatamata meeldetuletustele ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu ülesöelduks 10.08.2011. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 144,20 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 144,20 eurot hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 29.03.2012 seisuga moodustas kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 151,16 eurot, millest põhiosa 144,20 eurot ning intress 6,96 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2007 teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221035095623 ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. 2/7

2-12-4228 Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine internetipanga vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. 18.11.2008 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel laenulepingu nr 08-196866-VL summas 1597,79 krooni (hagiavaldusele lisatud väikelaenulepingu programmi väljavõtte kohaselt 1597,79 eurot) intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.08.2011. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 04.03.2011. Alates 04.03.2011 kuni 09.08.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses kuue üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates VÕS § 113 kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 20.06.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, milles palus tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 05.07.2011. Lepingu tähtaeg saabus 09.08.2011. 29.03.2012 seisuga moodustas kostja laenulepingust nr 08-196866-VL tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1349,35 eurot, millest põhiosa 1081,42 eurot, intress 105,38 eurot ajavahemiku 11.04.2011-09.08.2011 eest ja põhiosa viivis 162,55 eurot ajavahemiku 11.05.2012-29.03.2012 eest (hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt ajavahemiku 11.05.2011-29.03.2012 eest). Kokku võlgneb kostja hagiavalduse kohaselt hagejale 1500,51 eurot, millest põhiosa 1225,62 eurot, intressid 112,34 eurot ning viivised 162,55 eurot. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping (t.l.-21-22), lepingu ülesütlemise kiri (t.l.-23), võlgnevuse väljavõte (t.l.-24), lepingul sooritatud operatsioonide väljavõte (t.l.-25-33), teleteenuste leping (t.l.-34-35), väikelaenulepingu programmi väljavõte ning lepingu tingimused (t.l.-36-38), lepingul sooritatud operatsioonide väljavõte (t.l.-39-43). Kostja esitas 24.04.2012 kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tunnistab hagi osaliselt, s.o summas 151,16 eurot. Kostja kinnitab, et pooled sõlmisid 21.07.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millega kostja tegi tehinguid summas 144,20 eurot. Kostja tasus intressi ja teenustasusid vastavalt lepingule kuni 2011.a, mil kostjal tekkisid makseraskused seoses tema lapse tervisliku seisundiga. Kostja teavitas hagejat oma makseraskustest ja palus hagejat võimaldada kostjale maksepuhkust või saavutada kokkulepe uue maksegraafiku näol. Hageja võttis informatsiooni teadmiseks ning lubas kostjat otsusest teavitada, kuid ei teinud seda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma 20.06.2011 lepingu ülesütlemisest teatise edastamist kostjale. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõue laenulepingu osas. Kostja ei ole 18.11.2008 sõlminud laenulepingut summas 1597,79 krooni. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole laenu saamise tõendamiseks lisanud mitte ühtegi tõendit. Väikelaenulepingu tühi blankett ei tõenda kostja hinnangul laenu andmist ega selle saamist. Kostja palub hagi rahuldada summas 151,16 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. 07.05.2012 esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha kostja 24.04.2012 vastusele. Seisukohas märgib hageja lepingu ülesütlemise teatise kohta, et saatis selle kostjale 20.06.2011, kuid see tagastati hagejale postiasutuse poolt hoiutähtaja möödumisel. Seega ei läinud kostja tähitud kirja teatise saamisel kirjale postiasutusse järele. Hageja vaidleb vastu kostja seisukohale, et kostja ei sõlminud 18.11.2008 väikelaenulepingut 3/7

2-12-4228 summas 1597,79 eurot (25 000 krooni). Hageja on hagiavaldusele lisanud ekraani väljatrüki kostja laenuandmetest, milles kajastub, et kostja sõlmis 18.11.2008 internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 08-196866-VL summas 1597,79 eurot intressimääraga 23% aastas. Lepingu lõpptähtaeg saabus 09.08.2011. Hageja esitab väljavõtte kostja arvelduskontol nr 221035095623 18.11.2008 tehtud tehingutest. Sellelt on näha, et hageja on kandnud kostjale väikelaenulepingu nr 08-196866-VL alusel 25 000 krooni (1597,79 eurot). Sama nähtub ka hagiavaldusele lisatud väikelaenulepingu sõlmimise järgsest nõudearvestusest. Veelgi enam on nõudearvestusest näha, et kostja asus lepingut ka täitma, s.o lepingu kostja asus tasuma lepingu järgi tasumisele kuuluvaid summasid. Väljatrüki väikelaenulepingu üldtingimustest lisas hageja hagiavaldusele seetõttu, et tegemist oli internetipanga vahendusel lepingu sõlmimise hetkel kehtinud tingimustega, mis kuuluvad kostja suhtes kohaldamisele. Hageja leiab, et kostja väited lepingu mittesõlmimise kohta lähevad vastuollu hageja poolt esitatud tõenditega ning ei vasta seetõttu tegelikkusele. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada. Oma väidete kinnitamiseks esitas hageja kohtule lisaks panga üldtingimused (t.l.-72-75), väljastusteate ja ümbriku (t.l.-77-79) ning kostja arvelduskonto väljavõtte (t.l.-80). Kostja esitas 18.05.2012 kohtule kirjaliku arvamuse hageja 07.05.2012 seisukohale. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei läinud tähitud kirjale postiasutusse järele. Kostja hinnangul ei ole mitte millegagi kinnitatud väited, et hagejale oleks postiasutuse poolt tagasi saadetud just vaidlusalune hoiatus. Väljastusteatele tehakse märge, et saajale ei õnnestunud teadet edastada, samuti tehakse väljastusteatele märge millal on saatjale materjalid tagasi saadetud ja millal saatja need kätte on saanud. Kostja leiab, et hageja lisatud dokumendid ei tõenda seda, et hageja oleks kostjale saatnud hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta. Samuti ei nõustu kostja hageja väitega, et lepingu sõlmimiseks piisab ekraani väljatrükist laenuandmete kohta. Kostja leiab, et väidetava lepingu sõlmimisel ei ole järgitud 2008.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduses kehtestatud nõudeid tehingu elektroonilise vormi kohta. Kostja jääb oma seisukoha juurde ja palub hagi rahuldada summas 151,16 eurot. Kuna nii hageja kui kostja olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses määras kohus oma 18.06.2012 määrusega lahendada tsiviilasi nr 2-12-4228 kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja esitada kõik asjas tähtsust omavad avaldused ja dokumendid hiljemalt 13.07.2012. Kohtule täiendavaid dokumente ja avaldusi esitatud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on esitanud kostja vastu kahest lepingust tulenevad nõuded kokku summas 1500.51 eurot, millest põhiosa on 1225.62 eurot, intressid 112.34 eurot ja viivised 162.55 eurot. Lisaks sellele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (1225.62 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Tutvunud kohtule esitatud selgituste ja materjalidega, asub kohus seisukohale, et esitatud hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 401 lg-le 1 on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. 4/7

2-12-4228 VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nõue I Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.07.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221035095623. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjal on nimetatud lepingust hageja ees võlgnevus summas 151,16 eurot, millest põhiosa on 144.20 eurot ja intress 6.96 eurot. Nimetatud osas on kostja hagi tunnistanud. Kohtu hinnangul on nimetatud nõue tõendatud hageja poolt esitatud püsimaksega krediitkaardi lepinguga, võlgnevuse väljavõttega ning lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttega. Seega on kohus seisukohal, et hagi on kõnealuse nõude osas põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja vaidleb aga vastu hageja väitele, mille kohaselt on viimane saatnud 20.06.2011 kostjale lepingu ülesütlemise kirjaliku teatise. Hageja väitel tagastati see postiasutuse poolt hagejale hoiutähtaja möödumisel, millest järeldub, et kostja ei läinud tähitud kirja teatise saamisel kirjale postiasutusse järele. Hageja on oma väite kinnitamiseks esitanud kohtule lepingu ülesütlemise kirja ning väljastusteate ja ümbriku koopia. Arvestades kirja kuupäeva ning väljastusteatel ja ümbrikul olevate postiasutuse templijäljenditel olevate kuupäevade kattuvust, loeb kohus tõendatuks hageja väite kostjale ülesütlemiskirja saatmise kohta. Nõue II Esitatud hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel laenulepingu nr 08196866-VL summas 1579.79 eurot, intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.08.2011. Hageja väitel, ei täitnud kostja lepingut nõuetekohaselt ning 29.03.2012 seisuga on tal hageja ees nimetatust lepingust tulenev võlgnevus 1349.35 eurot, milles põhiosa 1081.42 eurot, intress 105,38 eurot ja viivis 162.55 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, märkides, et ta ei ole hagejaga eelnimetatud lepingut sõlminud. Kostja sõnul jääb talle arusaamatuks hageja väide, et lepingu sõlmimise tõendamiseks piisab ekraani väljatrükist laenuandmete kohta, milles kajastub, et kostja sõlmis väikelaenulepingu. Sealjuures viitab kostja 2008.a kehtinud TsÜS §-le 80, mis sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga 5/7

2-12-4228 loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Kostja hinnangul ei ole väidetava lepingu sõlmimisel järgitud ühtegi nimetatud tingimust, seega on hagejal kohustus tõendada, et tema nõuete aluseks olev leping eksisteerib. Oma vastuses ei ole kostja selgitanud, miks peaks vaidlusalune leping olema sõlmitud elektroonilises vormis TsÜS § 80 tähenduses. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kuivõrd kostjaks on füüsiline isik ning asja materjalidest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud tema majandus- või kutsetegevuse raames, võib järeldada, et vaidlusaluse lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. St krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Tulenevalt hageja väitest, et leping sõlmiti internetipanga vahendusel, kohalduvad sellele VÕS §-s 410 ettenähtud sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu sätted. VÕS § 410 lg-st 1 tulenevalt ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud lepingule sama seaduse §-s 404 sätestatud kirjaliku vormi nõue, kui § 404 lg-s 2 loetletud andmed anti tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist tutvuda. Seega ei tulene seadusest kohustust, et internetipangas sõlmitud leping peaks olema sõlmitud kirjalikus või elektroonilises vormis. Samuti ei nähtu pooltevahelisest teleteenuste lepingust, et pooled oleks taolises vorminõudes eraldi kokku leppinud. Hageja on oma nõude kinnituseks esitanud kohtule teleteenuste lepingu, väikelaenulepingu programmi väljavõtte ning lepingu tingimused, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte ning lepingu ülesütlemise kirja. Nimetatud tõendeid peab kohus piisavaks tõendamaks, et poolte vahel oli 18.11.2008 sõlmitud laenuleping. 15.02.2007 sõlmitud teleteenuste lepingust nähtuvalt oli kostjal võimalik kasutada hageja internetipanga teenust, mis võimaldas tal teha hagejaga interneti vahendusel tehinguid. Nimetatud lepingut ei ole kostja vaidlustanud. Asjaolu, et kostja on hagejaga 18.11.2008 laenulepingu sõlminud, kinnitab hageja poolt esitatud väikelaenulepingu programmi väljavõte, millest nähtuvad sõlmitud lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Asjaolu, et poolte vahel oli laenuleping sõlmitud, kinnitab samuti lepingul sooritatud operatsioonide väljavõte, millest nähtub, et kostjale on laenusumma väljastatud ning kostja nimelt on enam kui kahe aasta vältel tehtud ka igakuiselt laenu tagasimakseid. Nimetatud väljavõtte õigsust ei ole kostja vaidlustanud. Seega on kostja aktsepteerinud hageja väidet, et ajavahemikul jaanuarist 2009 kuni aprillini 2011 on kostja teinud igakuiselt hagejale kõnealusest lepingust tulenevaid laenu tagasimakseid, mis kohtu hinnangul kinnitab üheselt kostja tahet lepingut sõlmida ning sõlmitud lepingut täita. Viimati öeldut arvestades ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav kostja väide, et ta ei ole vaidlusalust lepingut sõlminud, kuivõrd selle väite õigsuse korral puudunuks kostjal põhjus asuda lepingut täitma ning teostada hagejale igakuiselt makseid. Ka ei ole kostja väitnud, et tema nimelt oleks saanud keegi teine internetipangas tehinguid teha. 6/7

2-12-4228 Eelöeldust lähtuvalt on kohus seisukohal, et poolte vahel oli 18.11.2008 laenuleping sõlmitud ning hageja nõue on põhjendatud. Ülalloetletud tõenditega on tõendatud ka hageja esitatud nõude suurus. Hagi hind Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg-st 1 tulenevalt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet. Hagiavaldusest tulenevalt on põhinõude summa 1225,62 eurot. Hagihind on seega 1225,62 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.