Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

31.07.2012.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-25738

Tsiviilasi

J K avaldus täitemenetluse ajatamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: J K, ik xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx

esindajad

RESOLUTSIOON

Keelduda J K avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 140/2012/563 ajatamiseks menetlusse võtmisest. Tagastada avaldajale avaldus, jättes toimikusse koopia. Määrus kätte toimetada avaldajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja põhistus 28.06.2012 esitas J K Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 140/2012/563 ajatamiseks. 05.07.2012 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 13.07.2012 esitas avaldaja kohtule parandatud avalduse. 13.07.2012 määrusega jättis kohus esitatud parandatud avalduse teistkordselt käiguta ja andis avaldajale täiendava tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 23.07.2012 esitas avaldaja Viru Maakohtule teistkordselt parandatud avalduse. Kohus, tutvunud avalduse, parandatud avalduste ja nendele lisatud materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Avaldaja ei ole 05.07.2012 ja 13.07.2012 määrustes toodud kõiki kohtu nõudmisi täitnud. Avaldaja ei ole 23.07.2012 puuduste kõrvaldamise avalduses jätkuvalt märkinud avaldusele lisatud erinevate dokumentide kohta eraldi ja konkreetselt, millist asjaolu millise esitatud tõendiga tõendada soovitakse. Samuti ei ole avaldaja jätkuvalt põhjendanud, kuidas on toimuva täitemenetluse jätkamine avaldaja kui võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane või milles seisneb avaldaja halb majanduslik olukord. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-79-12 punktis 11 leidnud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Avaldaja on oma 23.07.2012 puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et praegune olukord on võlgniku suhtes ebaõiglane, sest talle kättejäävast tasust ei piisa elamiseks ja maksudeks ning ainuüksi pangaarve arestimine on pannud avaldaja raskesse olukorda. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud ei ole TMS § 45 mõttes erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse TMS § 45 kohaldamiseks. Samuti on avaldaja soovinud maksta 80 eurot kuus, kui kaua avaldaja 80 eurot kuus maksta soovib, avaldaja märkinud ei ole, seega eeldab kohus, et avaldaja soovib maksta 80 eurot kuus kuni nõude täieliku rahuldamiseni, mis aga seisuga 05.07.2012 on ligikaudu 55 kuud. Seega ei ole tegemist ajatamisega lühiajaliseks perioodiks, vaid pikaajalise, aastatepikkuse ajavahemikuga, mis aga TMS § 45 mõttes ei ole võimalik. Seega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Eeltoodu alusel keeldub kohus J K avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 140/2012/563 ajatamiseks menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §§ 3401, 463-465.