Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Intressimääraks oli 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 300,38 euro väärtuses, kuid krediidilimiiti hagejale ei tagastanud ning jättis tasumata ka intressi. Sellega rikkus kostja lepingut. Hageja saatis 19.03.2010 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles palus kostjal võlgnevus tasuda hiljemalt 03.04.2010. Hageja hoiatas kostjat, et mittetasumisel võib hageja lepingu üles öelda. Kostja võlgnevusi ei tasunud, seega luges hageja lepingu üles. 24.08.2011 seisuga moodustab kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 359,78 eurot, millest põhiosa pn 300,38 eurot, intress 32,29 eurot ning viivis 27,11 eurot.

01.09.2011 esitas hageja kostja Omar Pokk’i vastu Pärnu Maakohtule hagi võlgnevuse nõudes. 13.09.2011. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 08.06.2012 on menetlusdokumendid * allkirja vastu üle antud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 01.09.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt väikelaenulepingu nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas on 1368,13 eurot, millest põhiosa on 988,25 eurot, intress 157,23 eurot, põhiosa viivis 222,65 eurot ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 359,78 eurot, millest põhivõlgnevus on 300,38 eurot, intress 32,29 eurot ja põhiosa viivis 27,11 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina lepingu nr * põhinõudelt (988,25 eurot) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (300,38 eurot) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 04.04.2008. a sõlmitud väikelaenulepingu nr * /tlk 10-11/; laenu tagastamise graafiku /tlk 12-13/; lepingute ülesütlemise teatise /tlk 14/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 15-17/; 03.08.2007. a poolte vahel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 18-19/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 20/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 2123/; maksekäsu kiirmenetluse kohtumäärus ja selle kättesaamise kinnitus /tlk 24-25. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Omar Pokk’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1727,91 eurot, millest laenulepingu nr * võlgnevus on 1368,13 eurot (põhiosa 988,25 eurot, intress 157,23 eurot, põhiosa viivis 222,65 eurot ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus on 359,78 eurot (põhivõlgnevus 300,38 eurot, intress 32,29 eurot ja põhiosa viivis 27,11 eurot. Samuti kuulub Omar Pokk’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina lepingu nr * põhinõudelt (988,25 eurot) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (300,38 eurot) alates 01.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319,55 eurot /tlk 27/ ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot /tlk 26/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (367,48 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.