2-12-20623/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

menetluskulu kogusummas 408,18 (nelisada kaheksa eurot 18 senti) eurot, s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 152,54 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 10.11.2010 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja Alarich Murulaid (edaspidi kostja) laenulepingu nr * summas 79 558 eurot intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.10.2015. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Alates 11.12.2010 kuni 11.11.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus arvestada viiviseid puudujäävalt summalt alates järgnevast päevast VÕS § 113 sätestatud määras. 17.11.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja täiendava tähtajaga ning hoiatusega, et kui täiendavaks tähtajaks võlgnevust ei kustuta, ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 08.12.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 24.05.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 6524,79 eurot, milles 5087,68 eurot on põhiosa, 983,09 eurot on intress ajavahemiku 11.12.2010-08.12.2011 eest ning 457,02 eurot on põhiosa viivised ajavahemiku 11.12.2010-24.05.2012 eest. 24.05.2012. a esitas hageja Swedbank AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi Alarich Murulaid’i vastu võlgnevuse nõudes. 07.06.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. 13.06.2012 on kostjale menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja ei ole hagiavalduse vastuväidet esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 24.05.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 3-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt laenulepingust nr 10-077655-VV tuleneva võlgnevuse summas 6524,79 euro väljamõistmist, millest põhivõlgnevus on 5084,68 eurot, intress 983,09 eurot ja viivis 457,02 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust viivis protsendina põhinõudelt (5084,68 eurot) alates 24.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud: poolte vahel 10.11.2010 sõlmitud laenulepingu nr * koos maksegraafikuga /tlk 7-13/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 14-16/; 17.11.2011 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisteatise /tlk 17/ ja maksekäsu kiirmenetluse määruse koos kättesaamise kinnitusega / tlk 18-19/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Alarich Murulaid’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus summas 6524,79 eurot, millest põhivõlgnevus on 5084,68 eurot, intress 983,09 eurot ning viivis 457,02 eurot. Samuti kuulub Alarich Murulaid’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele laenulepingust viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (5084,68 eurot) alates 24.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.