Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule (Arkins Advokaadibüroo, Gonsiori 21. 10147 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja MA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Aase S (XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel osaühing PT(registrikood XXX, asukoht XXX) Kolmanda isiku lepingulised esindajad Elga V ja Tatjana
K (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.06.2012.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja JS, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule; Kostja lepinguline esindaja Aase S Kolmanda isiku lepinguline esindaja Tatjana K
RESOLUTSIOON
Jätta JS hagi MA’e vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord
2-11-45937 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.07.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.JS(hageja) esitas 27.09.2011 Harju Maakohtule hagi MA’e (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja lõplikuks kahju nõudeks on 2 671 eurot, millest 2 551 eurot on tehtud kulutused ja hävinud asja väärtus ning 120 eurot ekspertiisiakti kulu. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja, kes on korteriomandi XXX omanik, 21.06.2011 korteri esikus ja suures toas veekahjustused. Hageja leiab, et veekahjustuse põhjustajaks on kostja, kes on korteriomandi XXX omanik. Kostja korteris taadeldi 15.06.2011 veemõõtja. Kui hageja oma korteris veekahjustuse avastas, kontrolliti kuuendal korrusel olevat korterit nr 21. Kontrollides korterit nr 22 avastati, et ka sellel on veekahjustusi suures toas ja vesi on tulnud ülemiselt korruselt. Seitsmenda korruse korteris nr 26 ei olnud veeleket. Kontrolli tulemusel selgus, et veeleke on korterist nr 25. Kuna kedagi selles korteris ei olnud, pani hageja korteri ukse taha selle kohta vastava sedeli. Korteris nr 25 midagi veejooksu peatamiseks ette ei võetud. Kostja teadis, et tal taadeldi veemõõtja, kuid kostja ei näidanud üles vajalikku hoolsuskohustust, sest ei kontrollinud olukorda pärast veemõõtja tagasipanekut. Isegi pärast sedeli panekut „Teil uputab“, ei suhtunud kostja olukorda tõsiselt ja suhtus teatesse hoolimatult. 22.06.2011 saadi korterisse nr 25 sisse koos ühistu esimehe J.S ’i, K.I , santehniku E.K ja eksperdi N.S ’ga. Seal selgus, et veemõõtja küljes olevad torud on märjad. Kuna vesi tilkus torust välja mitu ööpäeva, siis selle kogus (orienteeruvalt 700 kuni 1 400 liitrit) tekitas hageja korteris kahju. Vesi sai alla valguda mööda seinas olevaid elektrijuhtumeid ja veetoru kanaleid. Hageja oli teostanud korteri remondi 2009.a. Veekahjustuse tagajärjel hindab hageja enda kahjuks: uus signalisatsioon 552 eurot, meeste karusnahast jope 400 eurot, kulutused remondile 2 815.54 eurot ja ekspertiisi maksumus 120 eurot. Veekahjustuse tagajärjel ei hakanud korteris olev signalisatsioon tööle ja kuna seda ei saanud taastada, siis paigaldas hageja uue komplekti. Jope õlal ja seljal olevat veeplekki ei saa eemaldada, sest hagejale öeldi, et tegemist on materjali muutusega ning seda endiseks muuta ei ole võimalik. Esikus jooksis vesi lae ja seina vahelt. Esiku seina värv sai rikutud. Suures toas sai kahjustatud selles olev kapp ning toa lagi ja sein. Kahjustatud sai ka suure toa parkettpõrand, sest vesi tungis põranda alla, parkett paisus ning deformeerus. Hageja taotleb taastusremondi kulutusi summas 1 599 eurot, mis sisaldab endas: seinte värvimine 360 eurot ( materjal 125 eurot ja töö 235 eurot), kapid summas 1 239 eurot (materjal 107 eurot ja töö 1 132 eurot). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
2-11-45937
Kostja leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ega õiguslikult põhjendatud. 15.06.2011 vahetati korteriühistu tellimusel elamus veemõõtjaid, sh ka kostja korteris. Tööde teostajaks oli osaühing PT. Pärast veemõõtja vahetamist jälgis kostja mitme päeva kestel torustiku veepidavust ega avastanud mingit leket. Kostja hinnangul on tõendamata, et vee imbumine/läbijooks on toimunud kostja korterist. Hageja ja kostja korter ei asu hoone planeeringus kohakuti. Kostja korteri all asub kuuendal korrusel korter nr 21 ja viiendal korrusel korter nr 17. 21.06.2011 oli kostja korteri uksekella juhtme vahele pandud anonüümne sedel sisuga „Teil uputab“. Korteris kostja perekonnaliikmete poolt tehtud kontrolli tagajärjel mingisuguseid veelekkeid ei tuvastanud. 22.06.2011 sai kostja teada, et temaga soovib ühendust võtta keegi korterist nr 18. Kontrolli tagajärjel tuvastati, et toru liitmiku kohast oli üks toru märg. See asjaolu aga ei saanud tekitada hagejale hagis märgitud kahju. Põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Kostja on seisukohal, et tema korteris asuval torustikul esinenud niiskus oli suure tõenäosusega tingitud „torude higistamisest“. Tõendamata on torust vee voolamine, põrandale tilkumine või kogunemine. Hageja pole välja toonud ega tõendanud vee kulgemise teekonda. Poolte korteriomandite reaalosad ei puutu ehitises kokku horisontaalteljel, vertikaalteljel ei asu kostja korter hageja korteri kohal ja vaidlusalune torustik ei asu kostja korteri seina lähedal. Hageja väited on oletuslikku laadi. Selle kahju võis hagejale põhjustada ka kuuendal korrusel asuv korter. Samuti sai hageja esile toodud kahjustusi põhjustada märkimisväärses koguses vee hulk. 22.06.2011 avastatud vee immitsemine torude liitmiku kohal võis olla põhjustatud üksnes veemõõtja taatlemisest. Juhul, kui kohus tuvastab, et hagejale tekitas kahju kostja korterist tulnud vesi, tuleb kostja rikkumist lugeda vabandatavaks. Sellisel juhul on hagejal nõue kolmanda isiku vastu, kes viis läbi veemõõtja taatlemist. Kostja leiab, et on täitnud korteriomandi omanikult oodatava hoolsuskohustuse. Torud olid asendatud kostja korteris 2008.a. Kostja kontrollis mitme päeva kestel veemõõtja asukohas olevat torustikku ning ei avastanud mingeid lekkeid. Kostja äraolekul käis korteris igapäevaselt RA, kes samuti ei avastanu mingit leket. Kostjale ei saa ette heita mõne päevast eemalolekut. Korteriühistul olid olemas kostja kontaktandmed. Kostja vaidleb sisuliselt vastu ka hagis esitatud kahju suurusele. Kostja seab kahtluse alla hageja poolt esitatud kuludokumendid. Meeste karusnahast jope kuulumine hagejale ja selle maksumus on tõendamata. Samuti ei ole tõendatud jope kasutuskõlbmatuks muutumine. Mingit alust ei ole eeldada, et talvejope õlaosa märjaks saamine muudaks selle kasutuskõlbmatuks. Kostja leiab, et korteri signalisatsiooni kasutuskõlbmatuks muutumine ei ole tõendatud. Hageja esitas esmalt vara taastamisremondi maksumuse hüvitamise nõude. Hiljem tugineb hageja sellele, et remont on tehtud. Kostja hindab veekahjustuste laes, esiku ja suure toa seinal kahjustuste likvideerimise põhjendatud kuludeks 160.06 eurot. Puuduvad tõendid elektrilüliti rikkumisest. Kapi kahjustuste parandamise mõistlikuks kuluks on kostja hinnangul 112.51 eurot. Parketi kahjustusi kostja ei tunnista, kuna läbijooksu tagajärjel selliseid kahjustusi ei tekkinud. Kostja hinnangul omab tähtsust vajalike remonttööde ulatus, sest taastada tuleb kahjustuste eelne olukord. Tõendamata on, milline oli korter enne ning millises ulatuses on vajalikud tööd korteri taastamiseks. Kolmanda isiku seisukoht
3.Kolmas isik vaidleb hagile vastu.
2-11-45937
Kolmas isik ei nõustu kostja väidetega ebakvaliteetse teenuse osutamise osas ning hageja poolt esitatud kahju hüvitamise summaga. Kolmas isik nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja või kolmanda isiku tegevuse vahel. Veeleke ei ole seotud kolmanda isiku poolt kostja korteris teostatud töödega. Kostja korteris paigaldati veemõõtja korralikult tagasi. 27.06.2011 saatis kostja kolmandale isikule elektronkirja, mille kohaselt läks kolmanda isiku esindaja kostja korterisse 04.07.2011. Toru tilkumine ei toimunud veemõõtja toru liitekohal. Täpset veelekke kohta ei ole tuvastatud. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.• • • •
Vaidlustamata asjaolude kohaselt: Hageja on XXX asuva korteri omanik; Kostja on XXX korteri omanik; 15.06.2011 teostati kostja korteris osaühingu PT poolt veemõõtja taatlemine, mille käigus toimus veemõõtja demontaaž ja montaaž; Hageja korteris ilmnesid 21.06.2011 veekahjustused esiku ja suure toa seinal ja laes.
6.Hageja poolt esitatud nõude õiguslikuks aluseks on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud seega erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05, p 10). Eeltoodud õiguslikke asjaolusid ning tõendamiskoormist on kohus hagejale selgitanud (kd I t lk 42).
7.Kostja on esitanud hagile vastuväited alternatiivselt ning kohus hindab neid loogilises järjestuses. Vaidluse lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kas kostja korteris toimus pärast 15.06.2011 veemõõtja taatlemist veeleke, mis tekitas hageja korteriomandile ja selles olevatele asjadele veekahjustusi. Kostja vaidleb vastu kostja korteris toimunud veelekke olemasolule, selle ulatusele ning vee kulgemise teekonnale.
8.Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et torul, mille küljes asub veemõõtja, on torude liitmik. Nimetatud asjaolu tõendavad fotod ning tunnistaja EK ütlused (kd I t lk 12, kd II t lk 82). Tunnistaja J S ’i, kes on korteriühistu juhatuse esimees, ütluste kohaselt on majas sisekorraeeskirjad, mille kohaselt ventiilist korteripool oleva eest vastutab korteriomanik (kd II t lk 138).
2-11-45937 Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses torustikud, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, p 27). Käesolevas asjas viitavad kõik tõendid sellele, et veelekke võimalik koht kuulub kostja korteriomandi reaalosa hulka KOS § 2 lg 1 tulenevalt. Samas ei muuda see käesoleva asja lahendust, sest korteriühistu vastutus süsteemide korrasoleku eest ei välista oma kohustusi rikkunud korteriomaniku vastutust teiste korteriomanike ees (samas, p 18). Seega võib hageja oma nõude suunata oma kohustusi rikkunud korteriomaniku vastu.
9.Tunnistaja EK’ga samal ajal (s.o 22.06.2011) viibis kostja korteris SA, kelle ütluste kohaselt kontrollis ta käega torusid ja tundis, et veemõõtja liitmiku juurest on toru niiske, mingit vee voolamist ega kogunemist märgata ei olnud (kd II t lk 101). Tunnistaja K I , kes käis kostja korteris samuti 22.06.2011, ütluste kohaselt, kui hakati torusid kostja korteris ükshaaval kontrollima, oli toru märg. Toru muhvi alt tuli tasakesi vesi, põrand oli märg (kd II t lk 83). Tunnistaja J S on avaldanud, et vett nirises torust, kus oli veemõõtja peal ning see tuvastati 22.06.2011. Samas teda ennast selle juures ei olnud ja täpselt ta ei oska öelda, kust vesi jooksis (kd II t lk 138). Seega ei ole tunnistaja J S ’i ütlused selles osas kasutatavad, kuna tunnistaja saab anda ütlusi selle kohta, mis ta ise on vahetult kogenud. Tunnistaja EK ütluste kohaselt võis veeleke tekkida sellest, et pannes tagasi veemõõtjat, ei pingutatud üle ühendust, mis hakkas lekkima. Kui torusid on füüsiliselt mõjutatud, võivad hakata nad lekkima (kd II tl k 82). 04.07.2011 on osaühingu PT poolt koostatud kostja korteris akt, mille kohaselt: „soojavee kraan on kinni. Avamisel hakkas tilkuma toru ja nurgaülemineku vahel.“ (kd I t lk 75). Osaühingu PT seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli tilkumine vasknurgaliitmiku vahel, kus torustik kõverdub ning see kõrvaldati osaühingu PT poolt – pingutati toru ühenduse keeret (kd I t lk 75, kd II 80). Osaühingut PT teavitas sellest kostja 26.06.2011 elektronkirjaga (kd II t lk 80). Hageja on esitanud ekspertiisiakti nr 6/2011 korteri kahjustuste ja nende kahjustuste tekkepõhjuste kohta (kd I t lk 7-11). Nimetatud tõend on hinnatav kui dokumentaalne tõend. Selles asjatundja arvamuses on jõudnud ekspert N S järeldusele, et korteri kahjustused on tekitanud vesi ning veelekke põhjuseks on veemõõtja taatlemine 15.06.2011, mis on tehtud ebakvaliteetselt. Korteriomanik ei keeranud kraani kinni, mistõttu vesi aeglaselt voolas kaks korrust alla ja jõudis 21.06.2011 hageja korterisse (kd I t lk 8).
10.Kokkuvõttes saab lugeda eeltoodud tõenditega tõendatuks, et 22.06.2011 olid veemõõtja asukohas torud märjad ning kostja korteris toimus veeleke soojavee torust. Kohus loeb usaldusväärseks 04.07.2011 osaühingu PT poolt koostatud akti, mille kohaselt soojavee kraani (mis asub korteri sees) avamisel hakkas vesi tilkuma ning see toimus toru ja nurgaülemineku vahel.
11.Samas pole ühegi tõendiga tõendatud veelekke toimumise täpsem periood, välja voolanud vee kogus ning vee kulgemise teekond, s.t et just kostja korterist tulnud vesi tekitas hageja korterile kahjustusi. Tunnistaja EK ütluste kohaselt võis välja voolanud veekogus olla sada kuni paarsada liitrit ööpäevas, veearvesti näit ei liikunud eriti, kuid see leke oli olemas (kd II t lk 82). Kohtu hinnangul on nimetatud arvamus hinnanguline ning ei tõenda võimalikku veekoguse mahtu. Seda enam, et pole teada, millal võis veeleke alguse saada, sest kostja vande all antud seletuse kohaselt kontrollis ta ise torusid kuni 17.06.2011 hommikuni, sest torumees ütles talle, et ta peab torusid kontrollima, et torud kuskilt ei tilguks (kd II t lk
2-11-45937 80). Ühtegi leket kostja ei tuvastanud. Kohtul puudub alus kahelda poole vande all antud seletuse usaldusväärsuses, sest ühegi korteriomaniku huvi ei ole see, et tema korteris toimub veeleke, mis võib kahjustada nii enda kui ka teiste korteriomandeid. Tunnistaja RA’e ütluste kohaselt käis tema kostja korteris ajal, kui kostja oli Eestist ära ning tema leidis ukse vahelt sildi „Teil uputab“ (kd II t lk 81). Ta käis korteris, kontrollis üle vannitoas asuva veemõõtja kohad, katsus põrandat ning kõik oli kuiv.
12.Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et just kostja korteris olev veeleke tekitas hagejale kahju. Käesolevas asjas ei ole tuvastamist leidnud võimalik vee kogus, mis sellise toru lekke tagajärjel välja imbus. Ühestki tõendist ei nähtu, et vesi oleks torust välja voolanud, vaid pigem on tunnistajate ütlustega tõendatud, et torud olid niisked või et toru vahelt immitses vett. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja korter ei asu kohakuti ning nende vahele jääb veel üks korrus. Isegi, kui kostja korteris toimus suurem veeleke, siis tõendamata on vee läbijooks kostja korterist hageja korterini. Sellekohased järeldused on oletuslikku laadi. Käesoleval juhul on hageja püüdnud vee teekonda tõendada sellega, et teistes korterites veeleket ei olnud. Samas nähtub tunnistajate ütlustest, et nad üksnes küsisid teistelt korteriomanikelt, kas neil on toimunud veeleke. Kohtu hinnangul ei tõenda see, et just kostja korterist sai alguse vee läbijooks. Hinnates ekspert N S arvamust, siis kohtu hinnangul ei ole selline asjatundja järeldus tõendina kasutatav, kuna selle tulemus ei ole kontrollitav ja põhjendatud, s.t millistele asjaoludele tuginedes on sellisele järeldusele jõutud.
13.Kohus peab vajalikuks võtta hinnang hageja väidetele kostja kohustuste rikkumise kohta. Hageja heidab kostjale ette, et ta on korteriomanikuna rikkunud järgmisi kohustusi: pärast uksele teate jätmist oleks pidanud kostja koheselt kontrollima, kas korteris on veeleke, kuid sellesse teatesse suhtus korteriomanik hooletult; kostja ei andnud kellelegi korteriühistust teada, et ta lahkub korterist pikemaks ajaks; kostja pojad oleksid pidanud olema korteris tähelepanelikumad veelekke tuvastamisel ning kostja oleks pidanud korteris veekraani enne ärasõitu sulgema (kd II t lk 139). TsMS § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Selguse huvides peab kohus vajalikuks märkida, et kolmas isik ja tunnistaja J S viitasid kostja korteris torude ümberehitamisele, tunnistaja J S viitas maja sisekorraeeskirja punktidele 2.1 ja 2.10 ja põhikirja punktile 3.2.14, siis kuna hageja ei ole oma hagis nendele asjaoludele tuginenud, ei saa kohus neid hagi asjaoludena käsitleda.
14.Kohtu hinnangul ei saa kostjale hageja poolt välja toodud asjaolusid ette heita. Kogutud tõenditest tulenevalt kontrollis kostja pärast veemõõtjate taatlemist veemõõtjate juures olnud torusid vastavalt antud korraldustele ning pärast lahkumist käisid tema korteri korrashoidu kontrollimas tema pojad (tunnistajatena üle kuulatud SA ja RA). Pikemaks ajaks oma kodust lahkumist ei saa samuti kostjale ette heita. Korteriühistu esindajal olid olemas kostja kontaktandmed, mida kinnitavad tunnistaja J S ’i ütlused, mille kohaselt sai ta kostja töökoha kaudu teada kostja poja telefoninumbri (kd II t lk 138). Neid asjaolusid, mis on hageja poolt välja toodud, ei saa kohtu hinnangul mõistlikkuse põhimõttest lähtudes kostjale ette heita.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahju eest – tõendamata on kostja poolt kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos kostja korteris toimunud veelekke ning hageja korteris tekkinud kahju vahel. Kuna kostja vastutuse eeldused
2-11-45937 ei ole täidetud, siis ei anna kohus õiguslikku hinnangut hagis toodud kahju suurusele ega kahju tõendatavatele dokumentidele. Menetluskulud
16.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetlusosaliste menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 167 reguleerib iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.