Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kanda ja N AS

menetluskulud N AS

enda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud ja hageja nõue N AS esitas 02.01.2011 kohtule hagi BKOÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja on AS A õigusjärglane. AS A muutis ärinime 2009. aastal AS N I . AS N I ühendati 2010. aastal hagejaga. 15. aprillil 2008 sõlmisid hageja ja kostja paekivi müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale 100 000 kuni 300 000 m3 materjali, mida hageja pidi ise enda kulul töötlema ja välja vedama karjäärist ajavahemikul 15. aprill 2008 kuni 31. detsember 2009. Lepingu kohaselt arvestati materjali ja lõhkamistööde hinda koguse alusel kuupmeetrites. Kostja esitas hagejale igakuiselt arve arvestuslike andmete põhjal. Kaks korda aastas pidi kostja teostama karjääris markšeidermõõdistamise, millega saab tuvastada täpse kaevandatud materjali koguse. Markšeidermõõdistamisega saadud andmete alusel pidid pooled tasutud summad tagantjärgi tasaarvestama. Kostja markšeidermõõdistamisi ei teostanud. Seetõttu oli hageja sunnitud pärast kaevandamise perioodi lõppemist ise markšeidermõõdistamise tellima. Mõõdistamise tulemusel selgus, et hageja oli saanud karjäärist tegelikult üksnes 93 500 m3 materjali, kuigi oli tasunud kostjale viimase poolt koostatud arvete alusel nii materjali kui ka lõhkamistööde eest ca 145 000 m3 ulatuses. Seega tasus hageja arvestuslike andmete põhjal kostjale materjali ja lõhkamistööde eest oluliselt rohkem kui tegelikult sai. Kostja ei ole olnud nõus tasusid tasaarvestama ja enammakstud summat hagejale tagastama nii nagu leping ette näeb, vaatamata hageja nõudmistele. Poolte vahel toimus aastatel 2010 ja 2011 seoses lepingu täitmisega kirjavahetus ja pooled pidasid ka läbirääkimisi, kuid tulemuseta. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli materjali müügihind 51,5 krooni/m3, millele lisandus käibemaks 18%. Lepingu punkti 5.3 kohaselt kohustus kostja lepingu täitmise käigus esitama hagejale igakuiselt arve vastavalt lõhatud ja kaevandatud materjali mahule kuupmeetrites (välja arvatud esimesed 100 000 m3, mille eest tasus hageja kostjale ettemaksuna). Selle jaoks kohustus hageja iga kuu lõpus esitama kostjale andmed lõhatud ja kaevandatud materjali koguste kohta, lähtudes lõhkajalt saadud hinnangulistest andmetest. Täpsed kaevandatud materjali kogused tuli tagantjärgi kindlaks määrata markšeidermõõdistamise kaudu ja tegelikult kaevandatud koguste erinevused tasutust tuli poolte vahel tasaarvestada (lepingu punktid 5.3 ja 5.4). Markšeidermõõdistamise pidi teostama kostja korra enne lõhkamistööde algust ja seejärel kaks korda aastas (lepingu punkt 3.2). Markšeidermõõdistamise andmed pidi kostja esitama hagejale (lepingu punkt 3.3). Kuigi kostja ei esitanud kaevandamise ajal hagejale markšeidermõõdistamise andmeid, täitis hageja lepingut heas usus ja tasus 100 000 m3 materjali eest ettemaksu ning edaspidi kostja

poolt esitatud igakuiseid arveid eeldusel, et kostja siiski oma lepingust tuleneva kohustuse täidab, teostab markšeidermõõdistamise ja selle alusel tasaarvestatakse kostjale tasutud summad vastavalt tegelikult lõhatud ja saadud mahule. Lepingu täitmise käigus tasus hageja kostjale viimase poolt esitatud arvete alusel kokku ca 145 000 m3 materjali eest. See nähtub kostja poolt hagejale esitatud arvetest ja hageja poolt arvete tasumiseks tehtud maksekorraldustest. Lisaks materjali tasule maksis hageja kostjale samade arvete alusel ka lõhkamistööde eest (lepingu punkt 6). Lõhkamistööde tasu muutus aja jooksul, arvetest nähtuv kaalutud keskmine kostjale tasutud lõhkamistööde hind oli 18,44 krooni/m3, millele lisandus käibemaks. Lepingu täitmise käigus tasus hageja kostjale kokku 142 900 m3 lõhkamistööde eest. See nähtub samuti kostja poolt hagejale esitatud arvetest ja hageja poolt arvete tasumiseks tehtud maksekorraldustest. Kuna vaatamata hageja nõudmistele ei teostanud kostja jätkuvalt markšeidermõõdistamist, oli hageja sunnitud selle lõpuks ise enda kulul tellima. Hageja pöördus OÜ IS poole, keda kostja ise pidas ainuõigeks seda tööd teostama. Hageja palus teha markšeidermõõdistamine karjääris lepingu perioodil ehk 15. aprill 2008 kuni 31. detsember 2009 kaevandatud mahtude täpsustamiseks. Mõõdistamise tulemusel selgus, et lepingu perioodi jooksul kaevandati lubjakivikarjäärist vaid 93 500 m3 materjali. Seega on hageja tasunud kostjale lepingu alusel nii materjali kui ka lõhkamistööde eest ca 50 000 m3 ulatuses liigselt. Materjali eest on hageja liigselt tasunud summas 3 111 928 krooni ehk 198 888 eurot. Arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et hageja tasus kostjale materjali eest arvestuslike andmete alusel kokku 8 793 922 krooni. Tegelikult saadud materjali koguse eest oleks hageja pidanud tasuma üksnes 5 681 994 krooni. Lõhkamistööde eest on hageja liigselt tasunud summas 1 126 090 krooni ehk 71 970 eurot. Arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et hageja tasus kostjale lõhkamistööde eest kokku 142 900 m3 eest summas 3 160 575 krooni. Kuna tegelikult kaevandati üksnes 93 500 m3 materjali, on liigselt tasutud 49 400 m3 lõhkamistööde eest. Võttes aluseks arvetest nähtuva kaalutud keskmise lõhkamistööde hinna 18,44 krooni/m3 (lisandub käibemaks), on hageja liigselt tasunud kostjale lõhkamistööde eest 1 126 090 krooni ehk 71 970 eurot.

nr 12-1/11/1460. Selles kirjas esitas hageja kostjale OÜ IS markšeidermõõdistamise tulemused ja nõudis kostjalt hiljemalt 15. juuliks 2011 kirjalikku seisukohta tasaarveldamise viiside kohta. Samast kuupäevast alates nõuab hageja kostjalt tagastamisele kuuluvalt summalt ehk 270 858 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel ja määras. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tagastamisele kuuluv tasu kokku 270 858 eurot, millest 198 888 eurot on liigselt makstud materjali müügihind ja 71 970 eurot liigselt tasutud puur- ja lõhkamistööde tasu. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise 6734 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 02.11.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja on 02.01.2008 sõlminud paekivi müügilepingu OÜ E (äriregistri kood XXX), kelle omandis oli karjääri kaevandamisluba ja maavara kaevandamisluba. Nimetatud müügilepingu kohaselt pidi OÜ E müüma kostjale lõhkamata paekivi ning kostja pidi paekivi omal kulul kaevandama ja välja vedama ajavahemikul 02.01.2008 kuni 20.01.2010. Kostja ja OÜ E poolt sõlmitud müügilepinguga leppisid pooled kokku, et materjali kogus arvestatakse kuupmeetrites arvestuslike andmete alusel. Müügilepingu punktide 5 ja 5.1. kohaselt pidi OÜ E esitama enne kaevandustööde alustamist paekivi koguste määramiseks mõõdistamise andmed makršeidermõõdistamise alusel ning seejärel teostama mõõdistamise üks kord kvartalis. OÜ E pidi esitama kostajale hiljemalt 20.12.2008 ja 20.12.2009 mõõdistamise alusel tehtud tasaarvestuse arve kaevandatud paekivi lõpliku koguse arvestamiseks müügilepingu punktide 5.2. ja 8.2. kohaselt. Kostja ja hageja sõlmisid 15.04.2008 paekivi müügilepingu, mille alusel kostja kohustus müüma hagejale lõhatud paekivi ajavahemikul 15.04.2008 kuni 31.12.2009 ning hageja kohustus paekivi töötlema ja välja vedama. Paekivi koguste mõõtmise, arve esitamise ja tegelike koguste tasaarvestamise põhimõtted olid kostja ja OÜ E vahel sõlmitud müügilepingu tingimustega analoogsed. Kostja ja hageja vahel sõlmitud paekivi müügilepingu punkti 6.1. kohaselt teostab lõhkamistöid kostja volitatud isik, kelleks on OÜ I . Tasu lõhkamistööde eest kehtestab samuti OÜ I . Kostja ja OÜ I vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi OÜ I teostama paekivi lõhkamistöid karjääris ajavahemikul 15.04.2008 kuni 31.12.2009. Lõhkamistööd toimusid hageja ja OÜ I vahel kokkulepitud lõhkamistööde ajakava alusel. Teostatud lõhkamistööde kohta esitas OÜ I kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktid, milles olid märgitud lõhatud materjali kogused. Kostja ei ole hagejale reaalselt isiklikult töid teostanud ega kaevandatud materjali koguseid ise arvestanud. Kostja oli vahendaja hageja, OÜ E ja OÜ I vahel. Kaevandamisõiguse omanik OÜ E müüs kostjale lõhkamata paekivi (sisuliselt paekivi kaevandamisõiguse) ning kostja omakorda müüs hagejale lõhkaja OÜ I poolt lõhatud paekivi. Vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingule ja lepingu kestel poolte vahel kujunenud praktikale tellis hageja OÜ I lõhkamistöid, leppides eelnevalt hagejaga kokku lõhkamisele kuuluva materjali kogustes. Pärast lõhkamistööde teostamist esitas lõhkaja OÜ I hagejale üleandmisevastuvõtmise aktid tellitud ja lõhatud materjali koguste kohta. Vastava lõhkamisakti kättesaamisel esitas hageja kostajale lepingu punkti 5.3. kohaselt andmed lõhatud ja kaevandatud materjali koguse kohta, lähtudes lõhkajalt saadud andmetest. Seega kogu lepingu kehtivuse kestel kontrollis hageja lõhatud ja kaevandatud paekivi kogust ise. Vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu punktile 3.2. pidi kostja esitama paekivi koguse määramiseks teostatud mõõdistamise andmed enne lõhkamistööde alustamist. Hageja ise otsustas ja kooskõlastas OÜ I lõhkamistööde mahud ja lõhkamistööde teostamise kuupäevad

(müügilepingu punkt 7.1). Paekivi kaevandamise töid alustati karjääris 16.05.2008 aastal (esimene lõhkamistöö). Kuna vastavalt lepingule pidi hageja ise kooskõlastama lõhkajaga lõhkamistööde kuupäeva, siis pidi hageja teatama kostjale esimese lõhkamistööde kuupäeva, et kostja saaks vastavad mõõtmised korraldada. Paekivi müügilepingu punkti 3.6. kohaselt kohustub hageja tegema kõik võimaliku selleks, et mahtude kohta koostatavad aruanded ning mõõdistused saaksid tehtud õigeaegselt. Hageja on rikkunud lepingu punktis 3.6. sätestatud kohustust ning ei ole kostjat lõhkamis- ja kaevandamistööde alustamisest teavitanud, mille tõttu ei saanud kostja temast sõltumatute asjaolude tõttu korraldada mõõdistamise teostamist enne lõhkamistööde algust. Kuna esimene mõõdistamine jäi tegemata, siis ei saanud kostja ka järgnevaid mõõdistamisi teha, kuna järgnevate mõõdistamise andmed sõltuvad esimesel mõõdistamisel saadud algandmetest. Hageja ei ole ühtegi korda lepingu kehtivuse ajal nõudnud kostjalt markšeidermõõdistamise andmete esitamist, kuid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi kostja hagejale mõõdistamise andmed esitama 2008. aasta kohta hiljemalt 20.12.2008 ning 2009. aasta mahtude osas hiljemalt 25.12.2009. Seega pooltevaheline praktika oli selline, et hageja ei soovinud kostjatelt mõõdistamise andmeid. Hageja leppis lõhkajaga kokku lõhkamistööde mahus ja teostamise kuupäevas. Hageja ise määras lõhkajale nõutud maavara koguse kuupmeetrites ning mäemassiivi lõhkamisel arvestas lõhkaja hageja nõudeid koguse suuruse osas samuti kuupmeetrites. Enne lõhkamistööde algust mõõtis lõhkaja lõhkamiseks ettenähtud mäemassiivi kogust kuupmeetrites, lähtudes hageja soovist maavara koguse osas. Pärast lõhkamistööde teostamist ei ole enam võimalik täpsemalt mõõta lõhatud maavara kogust kuupmeetrites. Hageja ei ole kostjale esitanud nõudeid selle kohta, et lõhkamistööde üleandmise- vastuvõtmise aktides märgitud suurused kuupmeetrites on ebaõiged. Kostja on seisukohal, et erinevused lõhkaja poolt tehtud mõõtmises ja OÜ IS poolt tehtud mõõtmises kaevandatud maavara koguse ca 50 000 m3 ulatuses ei ole reaalsed. Pärast paekivi lõhkamist vedas hageja osa lõhatud kivist välja ning osa oli karjääri territooriumil ümber töödeldud killustiku tootmiseks. Hageja ise kontrollis väljaveetud kivi kogust autokaaluga, mis oli paigaldatud hageja poolt karjääri territooriumil kaevandatud maavara mõõtmiseks. Tulenevalt lepingust ja poolte vahel kujunenud praktikast toimus paekivi koguse arvestamine lõhkaja poolt hagejale edastatud andmete alusel lähtudes lõhkamistööde üleandmisevastuvõtmise aktides näidatud maavara kogustest. Müügilepingu punktis 5.3. leppisid hageja ja kostja kokku, et tasaarvestus toimub lähtudes mäemassiivi geodeediliste mõõdistuse andmetest. Täpne tasaarvestus toimub 2008. aasta mahtude kohta hiljemalt 20.12.2008 ja 2009. aasta mahtude kohta hiljemalt 25.12.2009. Hageja poolt esitatud lõhkamistööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest on näha, kaevandamis- ja lõhkamistööd karjääris toimusid nii intensiivselt, et kostjal ei olnud võimalik markšeidermõõdistamist läbi viia. Paekivi kaevandamise tööd karjääris olid algatatud 16.05.2008 (esimene lõhkamistöö) ning kestsid igakuiselt mitu korda kuus kuni 2009. aasta maini. Hageja ei ole kostjat teavitanud lõhkamistööde algusest, mille tõttu ei saanud kostja korraldada mõõdistamise teostamist. Hageja ei ole 20.12.2008 ega ka 25.12.2009 nõudnud kaevandatud maavarude koguste tasaarvestamist. Hageja on aktsepteerinud kõik lõhkaja poolt hagejale esitatud üleandmisevastuvõtmise aktid lõhkamistööde kohta. Veelgi enam – hageja on kõik kaevandatud ja lõhatud maavara koguseid ise kontrollinud. Seega kujunes hageja ja kostja vahel 2008. ja 2009. aastate jooksul selline tava, mille kohaselt toimus maavara koguse arvestus lõhkaja poolt lõhutud ja hagejaga kooskõlastatud maavara andmete alusel. Lepingu kehtivuse jooksul sai kostja hageja käitumisest aru, et maavara koguste arvestamine toimub lõhkaja poolt esitatud andmete alusel. Seega muutus hagejale ja kostjale siduvaks poolte vahel väljakujunenud praktika, mille kohaselt toimub maavara

koguse arvestamine lõhkaja poolt enne lõhkamistööde teostamist mõõdetud mäemassiivi koguse alusel, mitte aga markšeidermõõdistamise alusel. Tulenevalt ülaltoodust leiab kostja, et arvetes märgitud kogused on kooskõlas tegelikult kaevandatud maavara kogustega ning kostjal puudub põhjus hageja poolt makstud summade tasaarvestamiseks. Seega on kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostja on seisukohal, et OÜ IS tehtud arvutused kaevandatud maavara koguse kohta ajavahemikul 15.04.2008 kuni 31.12.2009 ei saa olla aluseks tegelikult kaevandatud maavara koguse kindlaksmääramisel ning ei kajasta tegelikult kaevandatud paekivi kogust, sest mõõdistuste tegemise ajal ei olnud enam võimalik teostada mäemassiivi geodeetilisi vahemõõdistusi. Lõhkamistööde ja killustiku tootmise käigus jäi karjääri territooriumile paekivitolm, mida oli regulaarselt kasutatud pinna tasandamiseks karjääris töötavate masinate liikumise paremaks võimaldamiseks. Selle tulemusel tekkis paks ülemine kiht (maavara jääk), mis kattis paekivi kihti. Samuti ei ole hageja võtnud kaasa kogu kaevandatud ja lõhatud materjali ning osa materjalist jäi karjääri. Antud asjaolu kinnitab OÜ IS seletuskiri, mille kohaselt oli mõõdistamise hetkel mäeeraldise puistangutes 9 300 m3 kaevandatud materjali. Korrektsete mõõtmiste tegemiseks ja tegelikult kaevandatud maavara arvutamiseks markšeidermõõdistuse alusel pidi maapind olema täielikult puhastatud kõikidest jääkidest. Vastavalt hageja ja kostja poolt sõlmitud müügilepingule pidid kõik mõõdistused olema tehtud enne lõhkamistööde alustamist, s.o enne maavara jääkidega (paekivi ja killustiku tolm ja muud maavara jäägid) maapinna katmisest. Müügilepingu punkti 5.3. viimase lause kohaselt tehakse mõõdistused lähtudes mäemassiivi geodeediliste mõõdistuste andmetest. OÜ IS poolt tehtud mõõdistuste tegemisel lähtuti abstraktsete mudelite võrdlemisest saadud andmetest, s.o puuraukude andmete põhjal koostatud maavara lasumi absoluutse kõrguse mudelite võrdlemisel. Sealjuures maavara kogus enne 15.04.2008 arvutati välja 2008. aasta mõõdistuse andmete põhjal karjääri põhja absoluutse kõrguse mudeliga, täpsustama, millel baseerusid 2008. aasta mõõdistuse andmed, mille alusel oli määratud karjääri absoluutse kõrguse mudel. OÜ IS poolt tehtud arvutused kaevandatud maavara koguse kohta on ekslikud, vastuolus lepingu mõõdistamise põhimõtetega ning ei kajasta tegelikult kaevandatud materjali kogust. Tegelikult kajastavad kaevandatud maavara kogust lõhkaja poolt esitatud andmed lõhatud materjali koguse kohta, mida on hageja aktsepteerinud, tasudes üleandmisevastuvõtmise aktis märgitud andmete alusel. On põhjendamatu OÜ IS poolt seletuskirjas tehtud viide OÜ E poolt Keskkonnaametile esitatud andmetele kaevandatud maavara koguse kohta. OÜ E deklareeritud maavara kogus 2008-2009. aastate kohta ei saa olla karjääris kaevandatud maavara tegeliku koguse arvestamise aluseks ning kajastavad OÜ E poolt riigile makstud kaevandamistasu suurust. Kostja maksis OÜ E ca 145 000 m3 maavara eest, mitte aga 86,4 m3 eest, nagu OÜ E on oma maavara kaevandamise aruandes deklareerinud. Paekivi müügilepingu punkti 1.5. kohaselt kohustub hageja paekivi omal kulul töötlema ja välja vedama karjäärist. OÜ IS uuritu kohaselt oli mõõdistamise hetkel mäeeraldise puistangutes 9 300 m3 kaevandatud materjali. Seega on hageja lepingut rikkunud ning kostjal on karjääris jäetud paekivi välja vedamise ja sellest tuleneva kahju hüvitamise nõuded hageja vastu. Kolmanda isiku OÜ I seisukoht Kostja ja OÜ I vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi OÜ I teostama paekivi lõhkamistöid karjääris ajavahemikul 15.04.2008 – 31.12.2009. Lõhketöid teostati vastavalt tellitule. Teostatud tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aluseks olid vormistatud aktid, mis omakorda olid arvete väljastamise aluseks kostjale. Kokkulepitud ajavahemikul (s.o 15.04.2008 – 31.12.2009) teostas OÜ I puurlõhketöid kogumahus 143 550 m3. Kostja on korrektselt tasunud kõik arved vastavalt kokkulepitud hinnale ja allkirjastatud teostatud tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktidele. OÜ I väidab, et tellitud tööd on korrektselt teostatud. Samuti ei ole kostja esitanud OÜ I peale tööde lõpetamist mingisuguseid pretensioone. Kuidas arveldasid omavahel hageja ja kostja ajavahemikul 15.04.2008 – 31.12.2009 ning mis hindadega, kogustega ja alustel, OÜ I ei tea. 13.06.2012 kohtuistungil selgitas OÜ I seaduslik esindaja (t.lk 253), et oli ise karjääris lõhkamise juures. Kõik andmed märgiti üles ja kontrolliti kõike. Kui küsis, miks ei võeta kõike lõhatud kivi, siis öeldi, et autojuhid ei ole nõus vette sõitma, kuna suured kivid vees lõhuvad rehve. Kaevandusse jäi materjali järgi, oli palju raiskamist. Masinad, mis kaevandasid, jätsid saarekesed ja ei võtnud maksimumi. OÜ E esindaja ütles, et tuleb käituda heaperemehelikult ja võtta maksimum. Keegi ei hakka hiljem vee alt kaevandama ja lõhkama. Esindaja küsis markšeidermõõdistusi, kuid öeldi, et on kiire ja on vaja teha tööd ja mõõdistusi ei ole võimalik teostada. Kui veetase tõusis, pumbati vett välja ja sai töid teostada. Puudus tööde tegemise metoodika. Alguses ei ole mõõdistamisakti, kuigi OÜ I esindaja seda küsis. Kui esindaja ütles, et põhjast on vaja võtta materjali, siis öeldi, et hiljem võetakse see välja. Puudub võrdlus, et mõõta, kui palju materjali on välja võetud. Kolmanda isiku OÜ E seisukoht OÜ E e leidis, et tema töötaja Vello Kruusi ja OÜ IS markšeideri mõõtmised ühtisid (t.lk 220 pöördel). Väikesed erinevused olid, võib-olla kuni 5%. Lõhatud materjali ei võetud välja sajaprotsendiliselt. Nii nagu lõhkaja pakkus, siis 0-1,2 m ulatuses võib kaevanduses olla materjali alles. Kokku on kaevandatud maht 4,3 ha. OÜ E esindaja ei osanud öelda, kui palju materjali põhja jäi – suurusjärku ei oska öelda. Pindala on teada, kuid paksus ei ole teada (t.lk 253). Esindaja seletuste kohaselt otsustati, et allapoole veetaset ei lähe. Autojuhid ei tahtnud sõita vette, et mitte lõhkuda rehve (t.lk 253 pöördel). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega hagile, ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et N AS hagi BKOÜ vastu tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • 02.01.2008 sõlmis kostja OÜ E paekivi müügilepingu (OÜ E müüs kostjale paekivi kaevandamisõiguse), kelle omandis oli karjääri kaevandamisluba ja maavara kaevandamisluba; • 15.04.2008 sõlmisid AS A ja kostja paekivi müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale 100 000 kuni 300 000 m3 materjali, mida AS A pidi enda kulul töötlema ja välja vedama karjäärist 15.04.2008 kuni 31.12.2009 (t.lk 9-15); • Lõhkamistöid teostas OÜ I (t.lk 13); • Kostja esitas AS A igakuiselt arve arvestuslike andmete põhjal (t.lk 38-74); • AS A tasus kostjale esitatud arved (t.lk 75-77); • hageja N AS on AS A õigusjärglane (AS A muutis ärinime 2009. aastal AS N I . AS N I ühendati 2010. aastal hagejaga); • Kaks korda aastas pidi kostja teostama karjääris markšeidermõõdistamise, millega tuvastada täpne kaevandatud materjali kogus; Pooled vaidlevad selle üle, kas: • hageja tasus kostjale ~ 50 000 m3 materjali ja lõhkamistööde eest enam, kui tegelikult sai;

•

kas kostja oli kohustatud teostama markšeidermõõdistamisi.

Lepingu alusel tagastamisele kuuluva tasu 270 858 euro nõue Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 15.04.2008 lepingu järgi kuulub lepingu alusel tagastamisele 270 858 eurot, millest 198 888 eurot on väidetavalt liigselt makstud materjali müügihind ja 71 970 eurot liigselt tasutud puur- ja lõhkamistööde tasu. Hageja on tuginenud nõude alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lõikele 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 15.04.2008 sõlmitud lepingu (t.lk 11-12) punkti 3.1 kohaselt määratakse kaevandatud paekivi kogus kuupmeetrites markšeideri mõõdistamise alusel. Vastavalt punktile 3.2 esitab müüja (kostja) paekivi koguse määramiseks teostatud mõõdistamiseandmed enne lõhkamistööde alustamist, seejärel teostab müüja mõõdistamisi kaks korda aastas kaevandatud mahtude korrigeerimiseks. Kooskõlas punktiga 3.3 esitab müüja ostjale mõõdistamise andmed esimese poolaasta kohta IV kvartalis, hiljemalt 20.12.2008 samuti kaevandatud paekivi kohta aastaaruande. Ostja (hageja) kohustub kinnitama nimetatud aruande hiljemalt 7 tööpäeva jooksul esitamisest või esitama sama tähtaja jooksul põhjendatud vastuväited mõõdistamistulemuste erinevuste kohta. Punktist 3.6 tulenevalt kohustub ostja tegema kõik võimaliku selleks, et mahtude kohta koostatavad aruanded ning mõõdistamised saaksid tehtud õigeaegselt. Hageja väidab, et kostja ei ole teostanud markšeidermõõdistamisi, mis olid lepingu punkti 3.2 ja 3.3 alusel kostja kohustus. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole ühtegi korda lepingu kehtivuse ajal nõudnud kostjalt markšeidermõõdistamise andmete esitamist, kuid vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule pidi kostja hagejale mõõdistamise andmed esitama 2008. aasta kohta hiljemalt 20.12.2008 ning 2009. aasta mahtude osas hiljemalt 25.12.2009. Lepingu kehtivuse jooksul sai kostja hageja käitumisest aru, et maavara koguste arvestamine toimub lõhkaja poolt esitatud andmete alusel Seega pooltevaheline praktika oli selline, et hageja ei soovinud kostjalt mõõdistamise andmeid. Kohus nõustub hagejaga selles, et 15.04.2008 sõlmitud lepingu punktidest 3.2 ja 3.3 tuleneb kostja kohustus esitada mõõdistamiseandmed enne lõhkamistööde alustamist, seejärel teostada mõõdistamisi kaks korda aastas kaevandatud mahtude korrigeerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et poolte praktikaks kujunes, et markšeidermõõdistamisi ei tehtud. Asjas on tõendatud, et hageja ei nõudnud lepingu kehtivuse ajal kostjalt markšeidermõõdistamiste teostamist. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, et OÜ I esindaja küsis markšeidermõõdistamisi nii hagejalt kui ka kostjalt (t.lk 253), kuid kumbki mõõdistamisi ei teinud. OÜ I ei olnud õigustatud isikuks kostjalt markšeidermõõdistamiste nõudmiseks. Õigustatud isikuks oli 15.04.2008 lepingu alusel hageja, kuid hageja nimetatud mõõdistamisi ei nõudnud. Esmakordselt nõudis hageja kostjalt mõõdistamisi 08.03.2010 (t.lk 16-17; 254) st peale kaevandamistööde lõppu. Kostja selgituste kohaselt tekkis poolte vahel vaidlus markšeidermõõdistamiste ja mahtude üle alles siis, kui hageja jäi kostjale 42 000 krooni võlgu (t.lk 254). Kostja väidete kohaselt hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal markšeidermõõdistamist ei nõudnud. Enne 08.03.2010 hageja kostjalt markšeidermõõdistamisi ei nõudnud (t.lk 254). Lepingu punktist 3.6 tulenevalt kohustus hageja tegema kõik võimaliku selleks, et mahtude kohta koostatavad aruanded ning mõõdistamised saaksid tehtud õigeaegselt. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja ei võimaldanud markšeidermõõdistamiste

teostamist. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kostja nõudis peale tööde lõpetamist (esmakordselt 08.03.2010) mõõdistamiste tegemist, kuna lepingu kohaselt tuli mõõdistamisi teostada enne lõhkamistööde alustamist. Enne lõhkamistööde alustamist mõõdistamistööde tegemine võimaldanuks pooltele hilisemate mõõdistamiste jaoks võrdlusmaterjali. OÜ IS seletuskirja punktist 3.1 (t.lk 84) nähtub, et 2010 ja 2011 kaevandamistegevust toimunud ei ole ja mõõdistamise tulemused on võrreldavad 2009 lõpu andmetega. Kohus ei nõustu seletuskirjas märgitud andmetega materjali välja kaevamise ja lõhketööde osas, kuna puuduvad objektiivsed andmed karjääri kohta enne kaevandamist. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et täitis lepingu punkti 3.6 ning tegi kõik võimaliku selleks, et mahtude kohta koostatavad aruanded ning mõõdistamised saaksid tehtud õigeaegselt. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal nõuda koheselt kostjalt lepingu punktis 3.2 sätestatud mõõdistamisi, mitte alustama kaevetöödega. Lepingu (t.lk 12) punkti 5.3 kohaselt esitab müüja ostjale arveid igakuiselt (v.a 100 000 m3 materjali eest, mille tasumine toimub ettemaksuna lepingu punktis 5.2 sätestatud viisil), vastavalt lõhatud ja kaevandatud materjali mahule kuupmeetrites. Ostja esitab hiljemalt iga kuu lõpus müüjale andmed lõhatud ja kaevandatud materjali koguse kohta, lähtudes lõhkajalt saadudhinnangulistest mahtudest. Täpne tasaarvestus toimub 2008 aasta kohta hiljemalt 20.12.2008 ja 2009 mahtude osas hiljemalt 25.12.2009 lähtudes mäemassiivi geodeetilise mõõdistuse andmetest. Vastavalt punktile 5.4 tasaarvestatakse tegelikult kaevandatud koguste erinevused vastavalt lepingu punkti 3.3 koostatavate aruannete ja mõõdistustulemuste alusel. Kostja on esitanud hagejale arved ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (t.lk 38-74) ning hageja on nimetatud arved tasunud ja üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastanud (t.lk 7577). Lõhkamistöid teostas karjääris OÜ I . Hageja leiab, et kostja on esitanud enam arveid materjali ja lõhkamistööde eest 270 858 euro ulatuses. Kostja leiab vastuses (t.lk 135), et hageja ise otsustas ja kooskõlastas OÜ I lõhkamistööde mahud ja lõhkamistööde teostamise kuupäevad (lepingu punkt 7.1). 15.04.2008 lepingu punkti 7.1 (t.lk 14) kohaselt on pooled kokku leppinud, et peale lõhkamistööde teostamist lõhkamistööde koostaja ja ostja allkirjastavad akti(d), mis on igakuiste aruande koostamise aluseks. Pärast iga akti allkirjastamist poolte poolt läheb aktis fikseeritud mahu valdus üle ostjale. 15.04.2008 lepingu punkti 2.2.3 (t.lk 11) järgi kohustub ostja (hageja) korraldama ja teostama kõik lepingu järgsed tööd omal kulul ja omal riisikol, palgates selleks vajalikud töötajad, soetades vajaliku inventari ja tehnika ning vastutab müüja ees täielikult nende tegevuse eest. Tunnistaja AS A töödejuhataja TT ütluste (t.lk 250 pöördel) kohaselt on tuli talle tellimus vastavale kogusele. Tellimuse andis otsene ülemus AS A . Vastavalt tunnistaja ütlustele tellis ta OÜ I lõhkamise selle koguse peale, mida tal kuupmeetrites vaja oli. Andmed koguse kohta sai ta OÜ I selle kohta, kui palju ta lõhkas ning võrdles seda kaalumise tulemustega. Kaalumaja oli AS A oma ja töid teostati AS A ekskavaatoritega. Materjali kaaluti, kuid mitte algusest peale, kaal tuli umbes juunis 2008. Tunnistaja BKOÜ tööde juhataja ütluste kohaselt (t.lk 251) luges ta autosid AS A esindaja jaoks, kuna AS A soovis endale selgeks teha, kui palju ta materjali välja viib. Tunnistaja sõnul arvestasid nad, et auto vedas välja 28 tonni. Kui pandi paika kaalud, siis selgus, et auto viis välja keskmiselt 35 tonni. OÜ I seadusliku esindaja, kes viibis ise karjääris lõhkamiste juures, seletuste kohaselt jäi kaevandusse materjali järgi, oli palju raiskamist. Masinad, mis kaevandasid, jätsid saarekesed ja ei võtnud maksimumi. OÜ E esindaja ütles, et tuleb käituda heaperemehelikult ja võtta

maksimum. Keegi ei hakka hiljem vee alt kaevandama ja lõhkama. Puudus tööde tegemise metoodika. Tulenevalt lepingu punktist 2.2.3 ja tuginedes tunnistajate ütlustele ning OÜ I seadusliku esindaja selgitustele saab lugeda tuvastatuks, et hageja korraldas ise karjääris töid ning omas töödest ka täielikku ülevaadet. Hageja oli nõus alustama tööde teostamisega enne, kui kostja oli teinud markšeidermõõdistamised. Tunnistajate ütluste järgi teostas hageja töid ka enne kaalu paigaldamist. Töid korraldas hageja enda esindaja ning hageja kaalus materjali enda karjääri paigutatud kaaluga. Kohus leiab, et viidatud tõenditest tuleneb, et hageja usaldas lõhkaja ja enda töötaja poolt esitatud andmeid, mille põhjal koostati arved ja üleandmisevastuvõtmise aktid. Kohus on seisukohal, et hageja alustas materjali väljavedu ise enne mõõdistamisi või kaalu paigaldamist. Kohus leiab, et asjakohatu on hageja esindaja hilisemad etteheited, et koguseid arvutati tonnides, kuid oleks tulnud arvutada kantides. Tunnistaja TT ütlustega, kes oli hageja töödejuhataja karjääris, ja OÜ I esindaja selgitustega on tõendatud, et hagejal oli endal vaja materjali kiiresti kaevata ja välja vedada ning materjali kaaluti enda karjääri toodud kaaluga. Hageja ei ole tõendanud, et oli vastu materjali kaalumisele ning selle ümberarvutamisega kantideks. Kostja on seisukohal, et osa OÜ I poolt välja lõhutud materjalist asub veel täna kaevanduses ning seda ei ole hageja ära viinud (t.lk 220 pöördel). Kohus leiab, et asjas on tõendatud, et vaidlusaluses kaevanduses on materjali, mida hageja ei ole kaevandusest välja viinud ning nimetatud materjali kogust ei ole kindlaks tehtud. Seega ei ole hageja tõendanud, et on saanud vähem materjali ~ 50 000 m3 ja tasunud enam lõhkamistööde eest. 15.04.2008 lepingu punktist 2.2.3 (t.lk 11) tulenevalt oli hageja ise kohustatud OÜ I poolt lõhutud materjali kaevandusest välja viima. Nimetatud asjaolu ei ole hageja ka vaidlustanud. Asjaolu, et kaevanduses on veel välja viimata materjali, on tõendatud järgmiste asjas kogutud tõenditega: • kolmanda isiku OÜ E esindaja poolt 13.06.2012 kohtuistungil antud selgitustega, mille kohaselt lõhatud materjali ei võetud välja sajaprotsendiliselt. Nii nagu lõhkaja pakkus, siis 0-1,2 m ulatuses võib kaevanduses olla materjali alles. E esindaja ei osanud öelda, kui palju materjali põhja jäi – suurusjärku ei oska öelda. Pindala on teada, kuid paksus ei ole teada (t.lk 253); • kolmanda isiku OÜ I esindaja poolt 13.06.2012 kohtuistungil antud selgitustega, mille kohaselt kui OÜ I esindaja küsis, miks ei võeta kõike lõhatud kivi, siis öeldi, et autojuhid ei ole nõus vette sõitma, kuna suured kivid vees lõhuvad rehve. Kaevandusse jäi materjali järgi, oli palju raiskamist. Masinad, mis kaevandasid, jätsid saarekesed ja ei võtnud maksimumi. Alguses ei ole mõõdistamisakti, kuigi OÜ I esindaja seda küsis. Kui esindaja ütles, et põhjast on vaja võtta materjali, siis öeldi, et hiljem võetakse see välja. Puudub võrdlus, et mõõta, kui palju materjali on välja võetud; • OÜ IS seletuskirjaga, mille punkti 3.2 (t.lk 84-85) kohaselt asub antud töö mõõdistamise hetkel endise lubjakivi karjääri alal, kus ajavahemikul 15.04.200831.12.2009 toimus kaevandamine puistangutes purustamata lubjakivi kokku ~ 1,5 tuh m3 ; • tunnistaja OÜ IS markšeideri 13.06.2012 kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt (t.lk 251 pöördel, 252) on raske välja tuua mahtu, mis on lõhatult vee all. Saab hinnata mahtu, mis on välja võetud. Keeruline on hinnata mahtu, mis on looduslikust olekust

•

välja viidud. Raske on hinnata kogust, mis on lõhatud, aga kobestatult pinna peal. Mõõtmisel võeti alumiseks pinnaks pind, mis on osaliselt kobestatud. Seaduse mõistes on see kaevandatud, aga tegelikult jäi see karjääri. Kuna vee alt on lõhatud ja sealt on materjali välja võetud, siis kindlasti jääb mingi kogus põhja, mis on lõhatud, aga ei ole välja võetud. Kogus, mis on põhja jäänud ei kajastu seletuskirjas kaevandatud mahus. Veealuses osas saab kindlasti materjali kasutada ja välja võtta. See, mis on karjääri põhjas karjääri põhjas pandud hunnikutesse on ka kasutatav tunnistaja KK13.06.2012 kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt (t.lk 251) jäi karjääri veel palju materjali. Materjali pole karjäärist välja viidud. See on lõhatud materjal. Esialgu oli vaja kiiresti lõhata, AS A oli vaja palju materjali. Hiljem veepind tõusis. Seetõttu ei tahetud materjali välja viia, et autod saaksid karjääris sõita. Pärast veepind langes, kuid materjal jäi sinna. Arvan, et umbes 70 cm jäi materjali välja võtmata. Võib-olla mõnes kohas ka rohkem (t.lk 251 pöördel)

Kohus leiab, et nimetatud tõendeid kogumis hinnates saab jõuda järeldusele, et vaidlusaluse karjääri jäi kaevandatud (lõhutud), kuid karjäärist välja viimata materjali. Lepingu punkti 7.1 alusel on nimetatud materjali valdus üle läinud hagejale. Kohus leiab, et samuti on I OÜ poolt esitatud arvetega (t.lk 151-171) tõendatud, et kostja on hagejale esitanud arved vastavalt I OÜ poolt teostatud tööde mahule. Kui suur on lõhatud, kuid kaevanduses olev materjali kogus ei ole asjas tõendamist leidnud. Hageja seletuste kohaselt on OÜ IS seletuskiri põhiliseks tõendiks, mis tõendab hagiavalduses toodud asjaolusid. Kohus leiab, et ainuüksi nimetatud tõendiga ei saa tõendada, et hageja on saanud vähem materjali ~ 50 000 m3 ja tasunud enam nimetatud materjali ja teostatud lõhkamistööde eest. OÜ IS seletuskirjaga, mille punkti 3.2 (t.lk 84-85) kohaselt asub antud töö mõõdistamise hetkel endise lubjakivi karjääri alal, kus ajavahemikul 15.04.200831.12.2009 toimus kaevandamine puistangutes purustamata lubjakivi kokku ~ 1,5 tuh m3. Samas on seletuskirja koostanud markšeider kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt (t.lk 251 pöördel) on raske välja tuua mahtu, mis on lõhatult vee all. Saab hinnata mahtu, mis on välja võetud. Keeruline on hinnata mahtu, mis on looduslikust olekust välja viidud. Raske on hinnata kogust, mis on lõhatud, aga kobestatult pinna peal. Mõõtmisel võeti alumiseks pinnaks pind, mis on osaliselt kobestatud. Seaduse mõistes on see kaevandatud, aga tegelikult jäi see karjääri. Samuti leiab kohus, et OÜ IS markšeideri mõõdistustööd ei saa olla aluseks hindamaks kui palju materjali hageja kaevandusest välja viis ja kui palju lõhkamistöid teostati, kuna puudusid markšeidermõõdistuste andmed enne hageja poolt kaevandusest materjali välja viimist. OÜ IS seletuskirja kohaselt (t.lk 84) lähtuti AS A mõõdistamistest. Kolmanda isiku OÜ I seadusliku esindaja selgituste kohaselt puudub võrdlus, et mõõta, kui palju materjali on välja võetud (t.lk 253). OÜ E esindaja on andnud menetluses vastuolulisi selgitusi leides, et tema töötaja Vello Kruusi ja OÜ IS markšeideri mõõtmised ühtisid (t.lk 220 pöördel). Samas on OÜ E esindaja märkinud, et lõhatud materjali ei võetud välja sajaprotsendiliselt. Nii nagu lõhkaja pakkus, siis 0-1,2 m ulatuses võib kaevanduses olla materjali alles. Kokku on kaevandatud maht 4,3 ha. OÜ E esindaja ei osanud öelda, kui palju materjali põhja jäi – suurusjärku ei oska öelda. Pindala on teada, kuid paksus ei ole teada (t.lk 253). Kohus leiab, et hageja ei ole asjas tõendanud objektiivsete alusandmete olemasolu (markšeidermõõdistamise andmete olemasolu enne kaevandamise algust), mis annaks aluse väita, et hageja on tasunud enama materjali eest, kui ta on saanud.

Eeltoodust tulenevalt, tõendeid kogumis hinnates, tuleb hageja nõue kostja vastu lepingu alusel tagastamisele kuuluva tasu väljamõistmiseks 270 858 euro ulatuses, jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on saanud enam tasu. Alternatiivne alusetu rikastumise nõue Alternatiivselt märgib hageja 02.11.2011 hagiavalduses, et kui kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue ei ole käsitletav lepingu täitmise nõudena, nõuab hageja alternatiivselt kostjalt sama summa tasumist hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel (alusetu rikastumine). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et hageja on tasunud kostjale materjali ja lõhkamistööde eest tasu enam kui tegelikult sai, siis tuleb ka alternatiivne alusetu rikastumise nõue jätta rahuldamata ning ei analüüsi seda pikemalt.

Kahju 1839,60 euro nõue Vastavalt VÕS § 115 lõikele 2 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Vastavalt punktile 3.2 esitab müüja (kostja) paekivi koguse määramiseks teostatud mõõdistamiseandmed enne lõhkamistööde alustamist, seejärel teostab müüja mõõdistamisi kaks korda aastas kaevandatud mahtude korrigeerimiseks. Kooskõlas punktiga 3.3 esitab müüja ostjale mõõdistamise andmed esimese poolaasta kohta IV kvartalis, hiljemalt 20.12.2008 samuti kaevandatud paekivi kohta aastaaruande. Ostja (hageja) kohustub kinnitama nimetatud aruande hiljemalt 7 tööpäeva jooksul esitamisest või esitama sama tähtaja jooksul põhjendatud vastuväited mõõdistamistulemuste erinevuste kohta. Kohus nõustus eespool, et kostjal oli lepingu punktidest 3.2 ja 3.3 tulenevalt mõõdistamise teostamise kohustus. Samas leidis kohus, et hageja alustas kaevetöödega, kostjalt mõõdistamisi nõudmata. Kostja väidab, et hageja ei teavitanud õigeaegselt kaevetööde algusest ning seetõttu ei olnud kostjal võimalik mõõtmisi teostada. Kohus leiab, et nimetatud väidet ei ole kostja tõendanud. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et hageja alustas kaevetöid oleks kostja olnud kohustatud markšeidermõõdistamisi teostama ning vajadusel esitama hagejale nõudmise kaevetööde peatamiseks ja mõõdistamistööde võimaldamiseks. Hageja on mõõdistamistööd tellinud ja tasunud mõõdistamise eest koos käibemaksuga 1 839,60 eurot. Kohus nõustub hagejaga selles, et selles ulatuses tekkis hagejale kostja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju ning seetõttu on põhjendatud kahju kostja poolt hagejale hüvitamine VÕS § 115 lg 2 alusel. Samas rõhutab kohus, et nimetatud mõõtmistööde tellimine ei andnud hagejale objektiivseid andmeid teostatud tööde ja välja veetud materjali mahu kohta ning hageja on alustanud kaevetöid enne kostja poolt mõõtmiste teostamist.

Viivise nõue Kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud nõude kostjalt hageja kasuks poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tagastamisele kuuluvalt summalt 270 858 eurolt viivise 15.07.2011 kuni 01.11.2011 summas 6 734 eurot ja alates 02.11.2011 kuni võla tasumiseni VÕS § 94 g 1 ja § 113 lg 1 sätestatud määras väljanõudmiseks. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude lepingu alusel tagastamisele kuuluva tasu 270 858 euro väljamõistmiseks. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka nimetatud summalt viivisenõue.

Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi 99,33% ulatuses rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.