Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.07.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-15481
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi N L vastu võlgnevuse võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Hageja AS SEB Pank (reg.-kood 10004252), Tornimäe 2, Tallinn; volitatud esindaja Kaidi Hinno; e-post: [email protected] Kostja: N L (ik xxxx), elukoht: xxxx 239.14 eurot (põhinõue)
Hagihind Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista N L’lt L’lt (ik xxxx) xxxx) ASAS-i SEB Pank (reg.kood 10004252) kasuks Magnet krediitkaardilepingust tuleneva võlgnevuse katteks kokku summas 273.11 eurot /kakssada seitsekümmend kolm eurot ja 11 senti/, (sellest põhiosa võlgnevus – 239.14 eurot). Välja mõista N L’lt L’lt põhiosa võlgnevuselt (239.14 eurolt) eurolt) AS –i SEB Pank kasuks TsMS § 367 alusel alates 12.06.2012 viivis 14 % aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt N L’lt L’lt hageja ASAS-i SEB Pank kasuks välja menetluskulude katteks kokku summas 63.91 eurot. Kostja kulud asjas jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.04.2012 esitas AS SEB Pank Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse N L vastu võlgnevuse 401,81 euro saamiseks. Makseettepaneku kättesaamise järel on võlgnikult tähtaegselt laekunud vastuväide, milles võlgnik väitis, et on tasunud võlga suulise kokkuleppe alusel igakuuliselt ning soovib ka käesoleval ajal avaldajaga kokkuleppe sõlmimist. Võlgnikult vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetluses avalduse menetlemine ja avaldus edastati Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras. TsMS § 487 lg 1 tulenevalt pidas kohus vajalikuks, et hageja esitaks põhjendatud nõudega hagiavalduse, milline on kohtule laekunud 12.06.2012; täiendavalt on tasutud ka ettenähtud ulatuses riigilõivu. 15.06.2012 korraldava määrusega võttis maakohus hagiavalduse menetlusse.
Hagiavalduses esitatud asjaolud 19.05.2006 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksetega krediitkaardi lepingu nr A060011520, mille alusel väljastas hageja kostjale Magnet krediitkaardi ja võimaldas krediidilimiiti 383.47 eurot kuus. Lepingu punkti 5.9 kohaselt kohustus kostja tagama, et Magnet krediitkaardiga seotud arvelduskontol on maksepäeval piisavad vahendid kohustusliku tagasimakse summa, intresside ning Magnet krediitkaardi kasutamisega seotud hinnakirjakohaste teenustasude tasumiseks. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 06.kuupäev ning intressimääraks 16% aastas. Hageja on arvestanud kostjale soodsama intressi määraga 14% aastas. Alates 07.11.2011 ei täitnud kostja lepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut, jäädes kasutatud krediidilimiidi tagasimaksetega võlgnevusse. Sellest tulenevalt blokeeris hageja kostja kaardi ning saatis 09.01.2012 teate lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse tasumist. Kostja oma võlgnevust hageja ees ei tasunud, mistõttu ütles hageja 02.03.2012 lepingu üles. 02.03.2012 seisuga polnud kostja endiselt oma võlgnevust hageja ees tasunud, mistõttu saatis hageja kostjale nõude lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Täiendav tasumise tähtaeg oli antud kuni 17.04.2012. Kostja sai nimetatud teatise kätte 23.03.2012. Kostja sellele nõudele ei reageerinud, mistõttu hageja esitas 19.04.2012 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks.
14.05.2012 esitas kostja vastuväite põhjendusega, et temal oli sõlmitud hagejaga suuline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, mistõttu on hageja käitunud tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades ebaausalt. Hageja selgitab, et nimetatud kokkulepet pole kostjaga tehtud. Kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni oli kostja tasunud suvalisi makseid, mida ei saanud samuti lugeda kokkuleppeks kuna need ei toimunud regulaarselt. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kohtusse pöördumise vajaduse on kostja ise põhjustanud. Peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on tulnud kostjalt kaks makset – 20.04.2012 summas 30 eurot ning 05.05.2012 summas 50 eurot. 12.06.2012 seisuga on hageja nõue kostja vastu järgmine: põhiosa 239.14 eurot, intressid 21.43 eurot, põhiosa viivised 12.54 eurot, seega kokku 273.11 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse §-dele 82 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 397 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 363 lg 1 p 4; 407 lg 1. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõuet tõendavad dokumendid: laenuleping, laenumaksete aruanne, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade koos tõlkega, nõue võlgnevuse tasumiseks, menetlusdokumendi väljastusteade, viivise arvestus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus on väljastanud hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 19.06.2012 Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 09.07.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagile vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.
Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi laekumisest kohtule – 12.06.2012 - määras 14% tagastamata põhinõudest aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 47.93 eurot (20.04.2012). Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 15.98 eurot (maksekorraldus nr 31511, 12.06.2012). Seega kokku on hageja riigilõivu tasunud 63.91 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 14. augustil 2012. a. Nooremreferent
Irma Külavee Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.