2-10-65925/20 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 27.12.2010 esitas AS SEB Pank maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule Igor Borisovilt ja Ksenia Germanilt võla väljamõistmiseks. 19.01.2011 määrusega jättis kohus nõude I. Borisovi osas läbi vaatamata seoses võlgniku surmaga. Ksenia German esitas makseettepanekule vastuväite. 06.09.2011 esitas AS SEB Pank hagi Harju Maakohtusse Ksenia Germani vastu põhivõla 560,44 eurot, intressi 215,84 eurot ja viivise 0,58 eurot väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ning Igor Borisov 03.05.2006 soovilaenu laenulepingu nr L060015578 laenusummale 30 000 krooni. Tulenevalt lepingu p-st 4 oli laenu intressimäär 14% aastas. 03.05.2006 allkirjastasid hageja ja Ksenia German käenduslepingu nr 2006 009854, mille kohaselt käendas kostja lepingust nr L060015578 tulenevaid Igor Borisovi kohustusi. Käenduslepingu p-s 5 sätestati käendaja vastutuse maksimumsummaks 45 000 krooni, s.o 2 876,02 eurot. Põhivõlgnik oma kohustust ei täitnud. 15.09.2008 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles teavitas kostjat võlgnevusest ning käendatava lepingu ülesütlemisest. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles hageja lepingu üles alates 14.10.2008. Kostja andis teada, et võttis ühendust Igor Borisovi pärijatega, kes lubasid tasuda võlgnevuse hiljemalt 09.01.2009. Võlgnevust täies ulatuses ei tasutud. Hagejal endal ei ole teada põhivõlgniku pärijad ning tal puudub nendega kontakt. Pärast lepingu ülesütlemist on tasutud võlgnevust põhiosa katteks alljärgnevalt: 30.01.2009 3 000 krooni ja 5 000 krooni, 23.03.2009 2 000 krooni, 26.05.2009 2 000 krooni. Lepingust tulenev võlgnevus koos kõrvalnõuetega on 06.09.2011 seisuga kokku 776,86 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et Igor Borisov jättis oma kohustused hageja ees täitmata mitte hooletuse või maksejõuetuse tõttu, vaid põhivõlgniku surma tõttu ning surma ei saa arvestada kohustuse rikkumisena. Hageja ei olnud teadlik põhivõlgniku surmast, mida näitab esimene maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mis oli esitatud kostja ja põhivõlgniku Igor Borisovi vastu. Võlasuhe lõpeb füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. Vastavalt pärimisseadusele on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega peab hageja esitama oma nõuded põhivõlgniku pärijale. Harju Maakohus rahuldas 20.03.2012 otsusega hagi. Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping on kooskõlas VÕS § 65 lg-ga 1, mis sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kooskõlas VÕS §-ga 153 ei mõjuta põhivõlgniku surm käenduse kehtivust. Põhivõlgniku surm ei välista nõuet solidaarvõlgniku ehk käendaja vastu. 03.07.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Ksenia Germani apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.03.2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-65925. Kostja vaidlustas maakohtu

otsuse täies ulatuses ja leidis, et pärijad peavad jätkama pärandaja kohustuste täitmist. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude põhivõlgniku pärijate vastu. Pank ei teinud mitte midagi selleks, et informeerida pärijaid laenulepingust, kogu situatsioon on tekkinud vastustaja töötajate hooletuse tõttu, kes ei kontrollinud, et isik, kellega oli laenuleping sõlmitud, oli surnud. Apellant leiab, et tema vastutab käendajana vaid juhul, kui põhivõlgnik ei täida võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Põhivõlgniku surm ei ole kohustuse rikkumine. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 776,86 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.