Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65925
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.03.2012., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS SEB Pank väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010)) Hageja esindaja Merilin M Kostja : KG (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hagi
KG
vastu
776,86
560,44 eurot Hagihind Kohtuistungi toimumise kuupäev
11.01.2012.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadi Kark hageja esindaja Merilin Malmet kostja KG
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista KG AS SEB Pank kasuks 560,44 põhivõlga, 215,84 eurot intressi ja 0,58 eurot viivist, kokku 776,86 eurot
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostja kanda Välja mõista KG AS SEB Pank kasuks riigilõiv 115,04 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
euro
03.mail 2006.a. sõlmisid AS SEB Pank (endine AS SEB Eesti Ühispank) ning IB(edaspidi nimetatud põhivõlgnik, surnud XXX.a.) soovilaenu laenulepingu nr XXX (edaspidi Leping). Lepingu kohaselt väljastas hageja põhivõlgnikule laenusumma 30 000 krooni ning põhivõlgnik kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel perioodiga 03.juunist 2006.a. kuni 10.maini 2010.a. Maksepäevaks lepiti kokku iga kalendrikuu 10. kuupäev. Tulenevalt Lepingu p-st 4 oli oli laenu intressimäär 14% aastas. Põhivõlgnik oma kohustust ei täitnud ning rikkus maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumise kokkulepet, jättes tasumata intressimaksed ja laenumaksed alates 10. detsembrist 2007.a. 03.mail 2006.a. allkirjastasid hageja ja KG käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt käendas kostja Lepingust nr XXX tulenevaid IB kohustusi. Käenduslepingu p.5 sätestati käendaja vastutuse maksimumsummaks 45000,00 Eesti krooni, s.o. 2 876,02 eurot. 15.septembril 2008.a. saatis hageja kostjale Lepingu ülesütlemise teate, milles teavitas kostjat võlgnevusest ning käendatava lepingu ülesütlemisest alates 14.oktoobrist 2008.a. juhul, kui võlgnevust ei kustutata hiljemalt 13. oktoobriks 2008.a. Kostja võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles hageja lepingu üles alates 14.oktoobrist 2008.a. Detsembris 2008.a. võttis hageja veelkord ühendust kostjaga e-kirja teel, teavitades võlgnevusest ning paludes see likvideerida. Kostja andis teada, et võttis ühendust IB pärijatega, kes lubasid tasuda võlgnevuse hiljemalt 09.jaanuariks 2009.a. Võlgnevust täies ulatuses ei likvideeritud. Hagejal endal ei ole teada põhivõlgniku pärijad ning tal puudub nendega kontakt. Pärast lepingu ülesütlemist on tasutud võlgnevust põhiosa katteks alljärgnevalt: 30.jaanuaril 2009.a. 3 000 krooni, 30.jaanuaril 2009.a. 5 000,00 krooni, 23.märtsil 2009.a. 2 000,00 krooni, 26.mail 2009.a. 2 000,00 krooni. Lepingust tulenev võlgnevus 06.septembri 2011.a. seisuga on kokku 776,86 eurot, millest 560,44 eurot moodustab põhiosa võlgnevus, 215,84 eurot intressivõlgnevus ning 0,58 eurot viiviste võlgnevus. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 776,86 eurot ja menetluskulud, s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 115,04 eurot.
Kostja hagi ei tunnista. Käenduslepingus nr XXX p.4.4. on määratud, et pangal on õigus esitada lepingu alusel nõue käendaja vastu, sh. esitada käendaja vastu kohtusse hagi, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja arvamusel vastutas ta ainult mittekohase kohustuse täitmise eest. Antud juhul IB ei täitnud oma kohustusi hageja ees mitte hooletuse või maksejõuetuse tõttu, vaid põhivõlgniku surma tõttu ning surma ei saa arvestada kohustuse rikkumisena. VÕS § 103.2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Hageja ei olnud teadlik põhivõlgniku surmast, mida näitab esimene maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mis oli esitatud kostja ja põhivõlgniku IB vastu. Võlasuhe lõpeb füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. Vastavalt Pärimisseaduse art. 130.3 pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Seega peab hageja esitama oma nõuded põhivõlgniku pärijale.
Poolte vahel puudub vaidlus , et 03.mail 2006.a. sõlmisid hageja ja IB laenulepingu nr XXX, Nimetatud Laenulepingu alusel väljastas hageja IB 30 000 Eesti krooni ning IB kohustus selle tagastama maksegraafiku alusel perioodiga 03.juunist 2006 kuni 10.maini 2010. Tulenevalt lepingust oli laenu intressimäär 14 % aastas ning põhivõlgnik kohustus tasuma intressi igakuiselt alates 10.juunist 2006.a. 03.mail 2006.a. allkirjastasid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt käendas kostja Lepingust nr XXX tulenevaid põhivõlgniku kohustusi. IB oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja ütles lepingu üles 14.10.2008.a., teatades sellest ka kostjale (toimiku lk.36). VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud , et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldatud Poolte vahel sõlmitus käenduslepingu punktis 4.4. leppisid pooled kokku, et käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt Põhivõlgnikuga ja tagab kõiki Panga nõudeid Põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud Võlaõigusliku lepingu alusel. Käenduslepingu p. 4.6. kohaselt on käenduslepinguga tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti Võlaõigusliku lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, Võlaõigusliku lepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustused. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 4.7. kohaselt on pangal õigus esitada Lepingu alusel nõue Käendaja vastu, sh esitada Käendaja vastu kohtusse hagi, kui Põhivõlgnik ei täida kohaselt Võlaõiguslikust lepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel sõlmitud leping on kooskõlas VÕS § 65 lg1, mis sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 153 näeb ette käenduse lõppemise alused. Kooskõlas VÕS § 153 ei mõjuta põhivõlgniku surm käenduse kehtivust. Põhivõlgniku surm ei välista nõuet solidaarvõlgniku ehk käendaja vastu. VÕS § 186 lg 7 kohaselt lõpeb võlasuhe füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. Käesoleval juhul on põhileping tagatud käenduslepinguga. Seega on hagejal õigus esitada nõue kostja kui solidaarvõlgniku vastu . Lepingu sõlmimisel kandis hageja põhivõlgnikule üle laenusumma 30 000 Eesti krooni, mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku alusel. Laenumaksete tasumisega jäi põhivõlgnik võlgnevusse ning pärast Lepingu ennetähtaegset ülesütlemist ning osalist tasumist pärast lepingu ülesütlemist jäi põhivõlgniku võlgnevuseks põhimaksete osas 560,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingus oli fikseeritud intressimääraks 14 % aastas. Intressivõlgnevuseks on 215,84 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 annavad hagejale õiguse taotleda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Lepingus on määratud intressimääraks 14 % aastas, millele vastavalt nõuab hageja kostjalt viivist 14 % aastas. Alates ajast, millal hageja sai teada põhivõlgniku surmast, on viivisearvestus peatatud. Viivis summas 0,58 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, kannab menetluskulud kostja. Menetluskuludeks on käesolevas asjas riigilõiv 115,04 eurot, mida hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.