Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
05. juuli 2012.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-57875
Tsiviilasi
KÜ Lembitu 16 hagi A J vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA KÜ Lembitu 16, reg.kood 80008079, asukoht Lembitu pst 16, 45106 Tapa, Lääne-Virumaa; seaduslik esindaja Peeter Lauring KOSTJA A J, ik xxxx, elukoht xxxx. Kirjalik menetlus Hagi hind 3 695,80 eurot
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega
Välja mõista A J’lt 4 167,12 /neli tuhat ükssada kuuskümmend seitse 12/ eurot võlgnevuse katteks Korteriühistu Lembitu 16 kasuks. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 570 /viissada seitsekümmend/ eurot. Jätta hageja võimalikud menetluskulud kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded KÜ Lembitu 16 esitas 25.11.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetlus avalduse võlgnikult 4 167,12 euro saamiseks ning menetluskulu 110,87 euro hüvitamiseks. Kohus koostas 14.12.2011 makseettepaneku, mille kohtutäitur 22.04.2012 võlgniku postkasti jättis. Võlgnik A J esitas 26.04.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 04.05.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.05.2012 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavalduse A J vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja Viru Maakohtu kinnistusosakonna Rakvere jaoskonna andmetel KÜ Lembitu 16 korter xxxx omanik ning korteriühistu liige. Vastavalt korteriühistu põhikirja punkt 7 lõikele 3 kohustus korteriühistu liige tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korteri mõõturi näidu järgi, kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri köetava pinna suurusest; korteriühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu teenuse osutaja hinnakirja alusel. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, samuti korterile xxxx, mille omanikuks on kostja, igakuiselt arveid majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 01.10.2007 kuni 01.10.2011 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Kostja võlgnevus on korteriühistu ees kokku 4 847,99 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3 695,80 eurot ja viivisevõlgnevusest 471,32 eurot. Viivis on arvestatud alates 01.01.2008 0,07% päevas. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 543,24 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõiv 110,87 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumendite kostjale kättetoimetamise tasu kohtutäituri kaudu 26,76 eurot.
Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3 695,80 eurot, viivis 471,32 eurot, riigilõiv kokku 654,11 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26,76 eurot ning õigusabikulud. Kostja vastuväited 06.06.2012 on kostja edastatud hagimaterjalid isiklikult kätte saanud. Kirjaliku vastuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 20.06.2012. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks hagiavaldusele vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei tagastanud võlgnevust hagejale ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. TsMS § 395 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 28.05.2012 edastas kohus kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostja on kohtunõude 06.06.2012 isiklikult kätte saanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähteajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 110,87 eurot. TsMS § 147 lg 8 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Seega oleks hageja pidanud tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 432,37 eurot (543,24 – 110,87). Eeltoodust tulenevalt kuulub väljamõistmisele kostja poolt hageja kasuks riigilõivu katteks 543,24 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtuotsus jõustus 03.oktoobril 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Kai Rosar
Kai Rosar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.