lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-63038/20

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-63038/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1275
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Julianus Inkasso OÜ10686553(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

04.07.2012, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-63038

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi Olle Niimanni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

357,98 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olle Niimanni apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), esindaja Külliki Tammik; Kostja Olle Niimann (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), esindaja Ivo Kaurit.

Harju Maakohtu 17.05.2012 otsus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda Olle Niimanni apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1.21.12.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mõista

kostjalt välja põhivõlg 357,98 eurot ja viivis 357,93 eurot. Kuivõrd kostja esitas makseettepanekule õigeaegselt vastuväite, jätkati avalduse menetlust hagimenetluses. AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid lepingud, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste ja kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arved märgitud tähtajaks. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu põhisummas 357,98 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõuded (tlk 29). Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenused lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kostja ei ole kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud.

2.Kostja ei tunnistanud hagi ja esitas hagile aegumise vastuväite. Kuna arved muutusid sissenõutavaks juba 2008.a, siis on enamus neist 2011.a lõpu poole aegunud. Kostjale ei ole täpselt teada, millal hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas. Lisaks on hageja poolt esitatud viivisenõue ülemäärane ja ebamõistlik. Väljamõistetavat viivist tuleks vähendada tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1. Seejuures tuleks arvestada poolte majanduslikku ebavõrdsust ning seda, et enne hagi aluseks olevaid arveid, ei ole kostja oma maksekohustusi rikkunud. Maakohtu otsus ja apellatsioonkaebus
3.17.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 357,98 eurot ja viivise 357,93 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu 76,69 eurot ja õigusabi kulud 166,17 eurot). Kohus tuvastas, et hageja AS Elisa Mobiilsideteenused sõlmis kostjaga perioodil 08.02.200211.08.2008 kokku 6 liitumislepingut, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista liitumislepingu(te) alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 357,97 eurot ja viivis 357,93 eurot perioodi eest 18.12.2008-16.02.2012. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagi on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Vastvalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p 3 hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu 2(4)

kiirmenetluse avalduse kohtusse 21.12.2011. Esitatud arvetest tlk 36 jj nähtub, et arved on esitatud kostjale maksetähtajaga 18.09.2008 – 19.12.2008. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 algas nõuete aegumine seega 01.01.2009 ning aegumistähtaeg oleks saabunud 01.01.2012. Seega ei ole esitatud hagi aegunud. Muid vastuväiteid kostja hagile esitatud ei ole, seega luges kohus TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võetuks asjaolu, et kostja on hagiavalduses kirjeldatud mahus mobiilsideteenuseid kasutanud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 tuleb põhivõlgnevus 357,97 eurot kostjalt välja mõista. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 kohaselt on viivise määraks 0,15 % tasumata summalt päevas. Kohus leidis, et viivise arvestus vastab VÕS §-le 113 lg 1 ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.13 ja et kostjalt tuleb välja mõista viivisena 357,93 eurot. Kohus leiab, et viiviste suurus ei ole ebamõistlik. Hageja ei ole nõudnud viivist põhivõlga ületavas määras ning väikestel nõuetel on eelduslikult maksmata jätmisest tekkinud kahju proportsioon põhivõla suhtes oluliselt suurem. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kasuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis Vastavalt TsMS § 138 lg 2 Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv 76,69 eurot ning lepingulise esindaja OÜ Julianus Õigusbüroo õigusabikulud 166,17 eurot. Kohus leidis, et õigusabikulud on põhinõude suurusega võrreldes mõistlikud ja kohased.

4.06.03.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus on menetlenud tsiviilasja lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Asjaolu, et maakohus on viidanud ekslikult valele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile (maakohus on viidanud punktile 5.13, kuigi õige on 7.9. (tlk 52)), ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks, kuivõrd tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et

3(4)

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok

Tiit Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja