Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17.05.2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-63038
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi ONvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso (registrikood 10686553; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja esindaja: Silver E (XXX) Kostja: ON(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja esindaja: Ivo K ( XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
03.05.2012
viivised summas 357,93 eurot.
hageja Julianus Inkasso OÜ poolt tasutud riigilõiv summas 76,69 eurot ja hageja esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo makstud tasu õigusabi eest 166,17 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
1 (3)
AS EM ja kostja sõlmisid lepingud, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. EM esitas kostjale osutatud teenuste ja kaupade eest arved, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS EM loovutas 30.09.2010 nõude kostja vastu põhisummas 357,98 eurot OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Vastavalt AS EM lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja esitab hagile aegumise vastuväite. Kuna arved muutusid sissenõutavaks juba 2008.a, siis enamus neist oli 2011.a lõpu poole aegunud. Kostjale ei ole täpselt teada, millal hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõue on ülemäärane ja ebamõistlik. Kostja leiab, et väljamõistetavat viivist tuleks vähendada tulenevalt VÕS §-st 113 lg 8 ja § 162 lg 1. Seejuures tuleks kostja meelest arvestada poolte majanduslikku ebavõrdsust ning seda, et enne hagi aluseks olevaid arveid, ei ole kostja oma maksekohustusi rikkunud.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja AS E sõlmis kostjaga perioodil 08.02.2002-11.08.2008 kokku 6 liitumislepingut, mille alusel hageja kohutus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Hageja palub kostalt hageja kasuks välja mõista liitumislepingu(te) alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tellinud võlgnevus 357,97 eurot ja viivised summas 357,93 eurot perioodi eest 18.12.2008-16.02.2012. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagi on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Vastvalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt TsÜS 2 (3)
§ 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p 3 hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 21.12.2011. Esitatud arvetest tl 36 jj nähtub, et arved on esitatud kostjale maksetähtajaga 18.09.2008 – 19.12.2008. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 algas nõuete aegumine seega 01.01.2009 ning aegumistähtaeg oleks saabunud 01.01.2012. Seega ei ole esitatud hagi aegunud. Muid vastuväiteid kostja hagile esitatud ei ole, seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võetuks asjaolu, et kostja on hagiavalduses kirjeldatud mahus mobiilsideteenuseid kasutanud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 tuleb põhivõlgnevus 357,97 eurot kostjalt välja mõista. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. E teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 kohaselt on viivise määraks 0,15 % tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et viivise arvestus vastab VÕS §-le 113 lg 1 ja E teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.13 ja et kostjalt tuleb välja mõista viivistena 357,93 eurot. Kohus leiab, et viiviste suurus ei ole ebamõistlik. Hageja ei ole nõudnud viivist põhivõlga ületavas määras ning väikeste nõuetel on eelduslikult maksmata jätmisest tekkinud kahju proportsioon põhivõla suhtes oluliselt suurem. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kasuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis Vastavalt TsMS § 138 lg 2 Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv 76,69 eurot ning lepingulise esindaja OÜ Julianus Õigusbüroo õigusabikulud 166,17 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhinõude suurusega võrreldes mõistlikud ja kohased.
Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.