Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

23.10.2010 tungiti hageja abikaasa VL kallale. Mees tuli verisena koju. Fuajeest suurde trepikotta tulles puutus mees käega korraks seina ning I korruse pimedasse koridori tulles riivas jope verise varrukaga seina ja elektrikilbi ust, mõned veretilgad olid ka põrandal. Korteriühistu esimees AK kutsus kohe politsei. Politseinike juuresolekul pühkis hageja verega määrdunud kohad põrandal ja elektrikilbil. Kilbi uks oli terve ja lukul kate peal ning midagi ei olnud lõhutud, mistõttu politseinikud väärteoprotokolli ei kirjutanud ja korteriühistu esimees ei ole ka hiljem politseile avaldust teinud. Vaatamata sellele hakkasid ühistu esimees ja raamatupidaja hagejalt hiljem kilbi ja luku parandamise raha nõudma, nagu oleks hageja pere kilbi ja luku lõhkunud. Hageja väidab, et tema mees ei ole elektrikilpi ja lukku lõhkunud, mille kohta ei ole ka korteriühistu otsust vastu võtnud, mistõttu pöördus hageja kohtusse ja palub tuvastada tema õigus mitte tasuda nõutavat summat 132,06 eurot. Samuti ei soovi hageja maksta 07.12.2010 arvel märgitud 32 krooni ehk 2,05 eurot tähtkirja saatmise eest. Tähtkirjas oli hoiatus, mille saatmine tähtkirjaga ei ole põhjendatud ja hageja maksab ühistule niigi 8,48 eurot halduskulude eest. Hageja palub temale tagastada maamaks 0,37 eurot, mille ta tasus ekslikult 26.05.2011 tagantjärele 09.05.2011 saadud aprillikuu arve alusel. Korteriomanikud, kelle maamaks on alla 5 euro aastas, ei pea maamaksu maksma. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista. Korteriühistu juhatus otsustas, et lõhutud elektrikilbi paranduse kulud tuleb kanda korteriomanikul, kes kahju põhjustas. Ühistu maksis hagejale 0,37 eurot tagasi. Tähitud kirja saatmine oli vajalik, sest TL keeldus ust avama ning hoiatust vastu võtma. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kõigepealt käsitleb kohus hagejale esitatud kahju hüvitamis nõuet summas 132,06 eurot. KÜ XXX juhatus otsustas 30.12.2010, et 23.10.2010 lõhutud elektrikilbi parandustöödega kaasnevad kulud kannavad korter 5 kaasomanikud, so V ja TL. Nimetatud juhatuse otsuse on hageja kätte saanud. Hageja ise väidab, et ta on saanud kätte 30.12.2010 juhatuse koosoleku protokolli. Tegemist on protokollilise otsusega (t. lk 13, 99), millele on hageja märkinud „saadud 29.03.2011“. 30.12.2010 korteriühistu juhatuse otsust hageja ega tema abikaasa seaduses ettenähtud tähtajal vaidlustanud ei ole. KÜ XXX põhikirja punkt 3.2.1 kohaselt peavad ühistu liikmed täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast, mille on kinnitanud ühistu üldkoosolek. Seega on hageja, kui korteriühistu liige kohustatud täitma juhatuse 30.12.2010 otsust. Kuna on olemas seaduse jõus korteriühistu juhatuse otsus, siis ei pea kohus antud asjas kahju hüvitamise nõude sisulist põhjendatust täiendavalt käsitlema. Samas on kohtule esitatud tõendite (t. lk 13, 104-106, 204) ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega tõendatud, et 23.10.2010 toimus elamus XXX elektrikilbi lõhkumine. Nimetatud tõendid lükkavad ümber tunnistaja NJ ütluse, et 24.10.2010 oli kilp terve.

Andrus Kaasiku seletuse kohaselt nägi ta ise kuidas VL toetas vasaku käega seina ja parema käega lõi kolm korda elektrikilpi. AK kutsus välja politsei. Patrullteenistus käis kohapeal, nende ettekande kohaselt olid osapooled (KÜ XXXja proua L ) omavahel kokkuleppele jõudnud ning süüteomenetlust asja rikkumise osas ei alustatud (t. lk 204). Kahju suurus on tõendatud kostja poolt esitatud tšekkide, pangakonto väljavõtte, raamatupidamise tõendi ja töövõtulepinguga (t. lk 100-106). Järgnevalt käsitleb kohus maamaksuga seonduvat nõuet. Maksu- ja Tolliamet saatis korteriühistule 07.02.2011 maksuteate 2011 maamaksu kohta, mille kohaselt kohustus korteriühistu tasuma maamaksu 120,50 eurot (t. lk 202-203). Korteriühistu esitas elanikele märtsikuus arve, mis sisaldas ka maamaksu. 23.03.2011 teavitas Maksu- ja Tolliamet väljastatud maksuteate tühistamisest (t. lk 201). Korteriühistu tegi T ja VL 09.05.2011 väljastatud arves tasaarvestuse (t. lk 77). Korteriühistu on tasaarvestanud ka 07.06.2011 esitatud arves TL poolt 26.05.2011 ekslikult makstud 0,37 eurot. 2011 juunikuu arves on hageja võlgnevuse suurust vähendanud 0,37 euro võrra. Kohus leiab, et KÜ XXX nõue tähtkirja maksumuse hüvitamiseks summas 2,05 eurot ei ole põhjendatud. Korteriühistu juhtorgan ei ole vastu võtnud otsust, et ühistu liikmetele saadetud tähtkirja kulud peavad kandma täiendavalt ühistu liikmed. Korteriühistu liikmed tasuvad igakuiselt halduskulu, mis tõenäoliselt peab katma ka postikulu. Samuti ei saa lugeda antud juhul tähtkirja saatmist põhjendatuks. Tähtkirjaga saadeti hagejale 20.11.2010 koostatud hoiatus, milles anti tähtaeg vabatahtlikult elektrikilbi ja selle luku parandamiseks. Korteriühistul oli võimalik kasutada ka muid viise hoiatuse edastamiseks, näiteks hoiatuse postkasti panek või selle ettelugemine, mida on ka hiljem tehtud (t. lk 97). Seega asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tähtkirja maksumuse 2,05 euro mittetasumise õiguse tuvastamise nõudes. Ülejäänud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 2 % ulatuses.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.