Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-30827/44
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.08.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1027

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 42 korteriühistu80243981(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-11-30827

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2012. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Ele Liiv ja Ande Tänav

Kohtuasi

T Li hagi korteriühistu Rae 42 vastu õiguse tuvastamiseks mitte täita korteriühistu rahalist nõuet

Tsiviilasja hind

134, 48 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. juuli 2012. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T Li apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja T L (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx xx x) Kostja Korteriühistu Rae 42 (registrikood 80243981, Rae 42, Paldiski), seaduslik esindaja Andrus Kaasik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda T Li apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see pärast määruse jõustumist esitajale.

2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused:

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud T L esitas 1. juulil 2011. a. Harju Maakohtusse korteriühistu Rae 42 vastu hagi, milles palus tuvastada hageja õigus mitte täita korteriühistu rahalist nõuet tekitatud kahju hüvitamiseks summas 132, 06 eurot, tähtkirja maksumuse hüvitamiseks summas 2, 05 eurot ja enamtasutud maamaksu tagastamiseks summas 0, 37 eurot. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Korteriühistu juhatus otsustas, et lõhutud elektrikilbi paranduse kulud tuleb kanda korteriomanikul, kes kahju põhjustas. Ühistu maksis hagejale 0, 37 eurot tagasi. Tähitud kirja saatmine oli vajalik, sest hageja keeldus ust avamast ning hoiatust vastu võtmast. Maakohtu otsus Maakohus menetles vaidlust kirjalikult lihtmenetluses. 3. juuli 2012. a. otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja tuvastas, et hagejal puudub kohustus maksta kostjale tähtkirja kulu summas 2, 05 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus võrdeliselt hagi rahuldamisega, s. o. 2% ulatuses kostja kanda. Kostja juhatus otsustas 30. detsembril 2010. a., et 23. oktoobril 2010. a. lõhutud elektrikilbi parandustöödega kaasnevad kulud kannavad korteri 5 kaasomanikud Vja T L. Nimetatud juhatuse otsuse on hageja kätte saanud ning seda ei ole hageja ega tema abikaasa seaduses ettenähtud tähtajal vaidlustanud. Kostja põhikirja punkti 3. 2. 1 kohaselt on hageja kui korteriühistu liige kohustatud täitma juhatuse 30. detsembri 2010. a. otsust. Kuna on olemas seadusjõus korteriühistu juhatuse otsus, ei pea kohus antud asjas kahju hüvitamise nõude sisulist põhjendatust täiendavalt käsitlema. Samas on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et 23. oktoobril 2010. a. toimus Rae 42 asuvas elamus elektrikilbi lõhkumine ning et VL oli see, kes lõi käega kolm korda elektrikilpi. Kohapeal käis politsei, kuid et osapooled (korteriühistu ja proua L) olid kokkuleppele jõudnud, siis süüteomenetlust ei alustatud. Kahju suurus on tõendatud kostja poolt esitatud tšekkide, pangakonto väljavõtte, raamatupidamise tõendi ja töövõtulepinguga. Maksu- ja Tolliamet saatis korteriühistule 7. veebruaril 2011. a. maksuteate 2011. a. maamaksu kohta summas 120, 50 eurot. Korteriühistu esitas elanikele märtsikuus arve, mis sisaldas ka maamaksu. 23. märtsil 2011. a. teavitas Maksu- ja Tolliamet väljastatud maksuteate tühistamisest. Korteriühistu tegi T ja V Lile 9. mail 2011. a. väljastatud arves tasaarvestuse. Korteriühistu on tasaarvestanud ka 7. juunil 2011. a. esitatud arves hageja poolt

Kostja nõue tähtkirja maksumuse hüvitamiseks summas 2, 05 eurot ei ole põhjendatud. Korteriühistu juhtorgan ei ole vastu võtnud otsust, et ühistu liikmetele saadetud tähtkirja kulud peavad kandma täiendavalt ühistu liikmed. Korteriühistu liikmed tasuvad igakuiselt halduskulu, mis tõenäoliselt peab katma ka postikulu. Samuti ei saa lugeda antud juhul tähtkirja saatmist põhjendatuks. Tähtkirjaga saadeti hagejale 20. novembril 2010. a. koostatud hoiatus, milles anti tähtaeg vabatahtlikult elektrikilbi ja selle luku parandamiseks. Korteriühistul oli võimalik kasutada ka muid viise hoiatuse edastamiseks, näiteks hoiatuse postkasti panek või selle ettelugemine, mida on ka hiljem tehtud. Edasine menetlus Hageja ei nõustunud maakohtu otsusega osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse 132,43 euro osas ja samuti menetluskulude osas. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 21 tähenduses. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi osaliselt rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse hagi rahalise kohustuse täitmisest vabastamiseks, paludes tuvastada hageja õigus mitte täita korteriühistu rahalist nõuet tekitatud kahju summas 132, 06 euro hüvitamiseks, tähtkirja maksumuse hüvitamiseks summas 2, 05 eurot ja enamtasutud maamaksu tagastamiseks summas 0, 37 eurot. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega osaliselt ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Et ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei kerki riigilõivu tasumise küsimust ja apellandi menetlusabi taotluse lahendamiseks puudub vajadus.