Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 1.Hageja esitas 30.01.2011.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhinõudena kokku 1 199,74 eurot ja kõrvalnõuetena kokku 353,07 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, anti 29.03.2011.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohtule 04.07.2011.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.11.2006.a. ja 03.11.2008.a laenulepingud, mille lisadena olnud Laenulepingu Üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas 6 000,00 krooni (383,47 eurot) ning 14 500,00 krooni (926,72 eurot), mille laenusaaja kohustub Laenuandjale koos intressidega tagastama Laenulepingu Üldtingimustes toodud tingimustel. Hageja andis vastavalt laenulepingule laenusumma 6 000,00 krooni kostja kasutusse ja käsutusse 05.12.2006.a. ning laenusumma 14 500,00 krooni kostja kasutusse ja käsutusse 07.11.2007.a. Pooled leppisid lepingus kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr. 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja on tasunud laenu tagastamise ja laenu intressi makseid kokku summas 1 092,17 eurot, millest laenu põhisumma tagastamiseks on hageja arvestatud 154,50 eurot, summa 788,02 eurot on arvestatud laenu intressi tasumiseks, summa 29,08 eurot on arvestatud meeldetuletusteadete katteks ning summa 120,57 eurot on arvestatud sissenõudekulude katteks. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Samuti ei tasunud kostja võlgnevust ka inkassomenetluse raames ning seetõttu on hageja sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagiavalduse. Hageja arvestab viiviseid viivisemääraga 0,075 % päevas alates 23.01.2010.a. vastavalt Laenu põhinõude jäägile kuni hagi esitamise päevani, s.o. 04.07.2011.a. Pooled leppisid Laenulepingu punktis „Kulud“ kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 2,0 % kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Seoses intressimäärade tõusuga rahvusvahelistel rahaturgudel tõstis hageja kostjale väljastatud laenusumma kuu intressimäära 2,46 % tagastamata laenusummalt. Hageja arvestab kostjale intresse 06.12.2006.a. kuni 07.11.2007.a. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised summad: laenusumma 1 155,69 eurot, intressid summas 771,98 eurot ja viivised summas 454,53 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise põhinõudelt 0,075 % päevas. 26.09.2011.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 36,37 euro võrra. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista ühtegi hageja poolt esitatud nõuet peale 2010. aasta eest tasumisele kuuluva intressi summas 3,76 eurot. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga sõlmitud lepinguid rikkunud ning et hagejapoolne

õiguskaitsevahendite kasutamine on põhjendamatu. Kostja ei vaidlusta, et on sõlminud hagejaga kaks tarbijakrediidilepingut. Esimene neist, laenusummaga 6 000,00 krooni, sõlmiti hagiavaldusele lisatud 27.11.2006.a. laenutaotluse alusel ning maksti kostjale välja 05.12. 2006.a. ja teise lepingu, mille summaks oli 14 500,00 krooni, laenusumma maksti kostjale välja 07.11.2007.a. Kokku sai kostja hagejalt 20 500,00 krooni tarbijakrediiti. Pooled ei ole kummagi laenulepingu kohta ühist lepingudokumenti allkirjastanud ning et vastastikuste tahteavalduste tegemise ja kättesaamise asjaolud on segased, tuleb laenulepingud sõlmituks lugeda hiljemalt päeval, mil kostja laenusummad hagejalt kätte sai. Mõlema lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingute kehtivust tuleb seega hinnata võlaõigusseaduse perioodil 01.01.2006.a. – 12.12.2007.a. kehtinud redaktsiooni (edaspidi VÕS) kohaselt. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kohtule esitatud «eralaenu tingimuste» (alates 22.06.2006.a. kehtinud redaktsioonis) on osaks pooltevahelisest kokkuleppest. Alusetu on nõuda kostjalt üldtingimustes ettenähtud „inkassomeetmete kulude“ hüvitamist, „meeldetuletuse eest võetava tasu“ maksmist või mis tahes muid üldtingimustes nimetatud summasid. Tõele ei vasta ka hagiavalduses toodud väide, et pooled on sõlminud laenu tagastamise graafikut sisaldava laenulepingu «lisa nr 1». Ühtegi niisugust lisa poolte vahel ei eksisteeri ning ainus viide laenu tagastamise viisile ja tähtajale sisaldub kostja 27.11.2006.a. laenutaotluse 4. real, kus kostja on teinud märke selle kohta, et ta soovib laenu tagastada kolme aasta jooksul. Kostja 03.11.2007.a. kinnituskiri ei sisalda laenu tagastamise kohta aga sõnagi. Kuna maksegraafikut, millele hageja oma nõuetes tugineb, ei eksisteeri, pole põhjendatud ka hageja väide, et kostja on seda maksegraafikut rikkunud. Ühegi muu maksetähtaja rikkumist pole hageja samuti tõendanud. Just nimelt «tagasimaksegraafikust mittekinnipidamist» hageja aga kostjapoolseks lepingurikkumiseks peab. Kostja leiab, et ta ei ole oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud ning et hagejal pole õigust tema vastu ühtegi õiguskaitsevahendit kasutada. Hageja on eksinud ka kostja poolt tehtud tagasimaksete summaga ning sellega, milliseid kostja kohustusi sellest summast katta tuleb. Kostja on hagejale tagastanud ühtekokku 17 658,00 krooni (1 128,55 eurot), kusjuures kostja arvestuse kohaselt on suurem osa sellest summast tasutud põhivõla katteks. 2006. aastal võetud 6 000,00 kroonise laenu on kostja täies ulatuses ja tähtaegselt tagastanud. 2007. aastal võetud 14 500,00 kroonist laenu pole kostja veel täielikult tagastada jõudnud, kuid hageja pole ka tõendanud, et selle laenu tagastamistähtpäev oli hagi esitamise hetkeks saabunud. Kohtuistungil tunnistas kostja hageja nõuet summas 7,46 eurot. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused 3.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

27.11.2006.a. ja 01.11.2007.a. laenutaotlused (t/l 21-22) ning kandnud 05.12.2006.a. kostja kontole 6 000,00 krooni (383,47 eurot) ja 07.11.2007.a. 14 500,00 krooni (926,72 eurot) (t/l 23). Sellega sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingud. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu sõlmimisel on täidetud tarbijakrediidilepingule seatud kohustuslikud tingimused ning kas sellest lähtuvalt on kostjal võlgnevus hageja ees.

juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega kehtib pooltevahelises laenusuhtes seaduses sätestatud intressimäär, ka ei pea kostja tasuma muid talle avaldamata kulusid.

rahulda, ei rahulda kohus ka hageja nõuet täiendava viivise 0,075 % päevas põhinõudelt väljamõistmiseks.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.