Võlaõigus › Võõrandamislepingud

25. juuni 2012.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

viivitamise

eest

kogusummas

260,78

eurot

(üks

2-11-17581 tuhat kakssada

kuuskümmend eurot ja 78 senti).

kohtuotsuse

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29. juunil 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2-11-17581 solidaarselt. Käendus ei ole piiratud tähtaja ega rahasummaga. Poolte läbirääkimised nõuete vabatahtlikuks rahuldamiseks on luhtunud ning kostjad ei ole täitnud kokkuleppeid tasumise tähtaegade edasilükkamiseks. Arvestades eeltoodut, nõuab hageja kostjatelt kostjale II esitatud arvetel kajastatud raha maksmise kohustuse täitmist ning lisaks viivise tasumist seadusjärgses määras. Hageja märgib, et kostja I oli käenduslepingu sõlmimise ajal kostja II juhatuse liige ning oli ka osaühingu osanik. Seetõttu tuleb teda eelduslikult pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Nimetatud eelduse ümberlükkamise kohustus lasub praegusel juhul kostjal I.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-11-17581 Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

2-11-17581 koormis lasus äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel (vt nt: Riigikohtu 8. detsembri 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-09, p 12 ja 21. detsembri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-10, p 11). Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laienenud võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt nt: Riigikohtu 23. märtsi 2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06, p 15). Kohtu hinnangul võib ka praegusel juhul kinnitust leidnud asjaolude põhjal järeldada, et kostjal I kui kostja II ainuosanikul oli käenduslepingu sõlmimisel eeldatavalt vahetu isiklik huvi kostja II majandustegevuse ja -tulemuste vastu. Sisuliselt kinnitavad seda ka kostjate enda menetluses esitatud väited käenduslepingu sõlmimise asjaolude ja eesmärkide kohta. Seega ei saa käenduslepingut pidada VÕS § 143 lg 2 alusel tühiseks. Kostja I väide, et ta allkirjastas käenduslepingu n-ö eraisikuna, ei ole eeltoodut arvestades kohtu jaoks veenev.

2-11-17581

2-11-17581 käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest üksnes juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Taoliste kulutuste hüvitamist hageja kostjatelt hagis ei nõua. VÕS § 146 lg 1 järgi on võlausaldaja kohustatud käendaja nõudel andma viimasele teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et kui võlausaldaja jätab esimeses lõikes nimetatud kohustuse täitmata, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kostja I ei ole käesolevas menetluses väitnud, et ta oleks nõudnud hagejalt teavet kostja II kohustuste täitmise kohta, seega puudub alus ka VÕS § 146 lg 3 kohaldamiseks. Tuleb samuti silmas pidada, et kostja I oli vähemalt kuni 25. veebruarini 2012.a kostja II juhatuse liige, seejuures ainus juhatuse liige. Seetõttu ei ole eluliselt usutavad väited, et kostja I ei olnud teadlik kostja II täitmata kohustustest hageja ees. Liiatigi olid käenduslepingu sõlmimise ajaks hageja põhinõude esemeks olevad tagatavad kohustused poolte esitatust lähtuvalt juba sissenõutavaks muutnud.

Indrek Parrest kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.