Swedbank AS hagi LG, MVvastu võla nõudes / Swedbank AS-i põhivõla 31 955 eurot ja viivise tasumise solidaarkohustuse täitmise nõue LGi ja MVvastu
Tsiviilasja hind
31 955 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ja tema esindaja
Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Lepinguline esindaja Elis V (XXX)
Kostjad
LG (isikukood XXX aadress XXX) MV(isikukood XXX, aadress XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
21. juuni 2012.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista solidaarselt LG (G , isikukood XXX) ja MV(V , isikukood XXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks 31 955 (kolmkümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend viis) eurot.
3.Välja mõista solidaarselt LG (G , isikukood XXX) ja MV(V , isikukood XXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks viivis põhinõudelt (31 955 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 29.09.2011.a (kahekümne üheksandast septembrist kahe tuhande üheteistkümnendal aastal) alates kuni põhinõude täitmiseni.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud solidaarselt LG (G , isikukood XXX) ja MV(isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista solidaarselt LG (G , isikukood XXX) ja MV(V , isikukood XXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks menetluskulud 3195,58 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis koma viiskümmend kaheksa) eurot.
7.Välja mõista solidaarselt LG (G , isikukood XXX) ja MV(V , isikukood XXX) Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks viivis menetluskuludelt (3195,58 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011(AS SEB Pank) või pangakontole nr 221023778606 (Swedbank AS) või pangakontole nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.1.Swedbank AS (hageja) esitas 29.09.2011 kohtule hagiavalduse LG ja MV(kostjad) vastu (tl-d 1-25). Kohus võttis hagiavalduse 09.11.2011 kohtumäärusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile vastama 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 28). Kostja MV sai hagiavalduse koos lisadega ja 09.11.2011 kohtumääruse kätte 14.11.2011 (tl 31). Kostja MV kohtule hagi vastust tähtaegselt ei esitanud. Kostja LG sai hagiavalduse koos lisadega ja 09.11.2011 kohtumääruse kätte 25.11.2011 (tl 30). Kostja LG vastas hagile kirjalikult 19.12.2011 (tl 33). 08.05.2012 toimus korraldav kohtuistung eelistungina, millel kohus määras kõigi menetlusosalistega kooskõlastades uueks kohtuistungi ajaks 21.06.2012 kell 15:00 (tl 61). Kohus selgitas kohtuistungil menetlusosalistele istungilt puudumise tagajärgi, mida menetlusosalised kinnitasid oma allkirjaga (tl 64). Kostja LG saatis 18.06.2012 kohtule elektronkirja, milles palus kohtuistungi edasi lükata (tl 68). Kohus jättis kostja LG taotluse rahuldamata (tl 69). 21.06.2012 kohtuistungile kostjad kohale ei ilmunud (tl 74). Hageja palus kohtult asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 74). Kohus määras hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 27.06.2012 (tl 75). Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 21.06.2012 (tl 76, 77). 2 (6)
1.2.Hagiavalduse kohaselt olid hagi aluseks olevad asjaolud järgmised. Hageja ja kostjad sõlmisid 03.02.2010 laenulepingu nr XXX(leping), mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 124 707 eurot. Lepingu punkti 4.3 järgi kohustusid kostjad tasuma hagejale igakuiselt intressi lepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu punktile 3.8 on intressimäär kuue kuu Euribor + 4,000% aastas. Lepingu punkti 3.6 kohaselt kohustusid kostjad laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 19. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 3.5 19.01.2015. Lepingu punkti 4.5 kohaselt kohustusid kostjad tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu lepingu punktis 3.14 toodud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjatel hageja ees võlgnevus. Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 10.1.2 on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda tagastamata laenusumma, tasumata intressi, lepingutasu, viiviste, trahvide ja teiste laenulepingu ja tüüptingimustest tulenevate nõuete täitmist kostjatelt 20 pangapäeva jooksul pärast hagejalt vastavasisulise teate saamist, kui kostjad ei täida kohaselt lepingust tulenevaid maksekohustusi (sh on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma osamaksega) ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 08.09.2010 kostjatele teatised lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, paludes kostjatel hagejale võlgnetavad summad tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja kuni 23.09.2010. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning palub tagastada kostja kasutuses oleva laenujäägi (lisaks intresside ja viiviste võlgnevused). Hageja teavitas kostjaid ka asjaolust, et võlgnevuste mittetasumisel ning võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel pöördub hageja võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostjad tähtaegselt võlgnevusi ja hageja ütles lepingu ühepoolselt 27.09.2010 üles. Kostjad ei tasunud kohaselt mitte ühtegi tasumisele kuuluvat laenu osamakset. Kostjatel on tänaseni hagejale tasumata lepingu laenujääk summas 123 975,70 eurot. Lisaks ei täitnud kostjad ja intressi tasumise kohustust. 28.09.2010 saatis hageja kostjatele teatised, milles teavitas kostjaid lepingu ülesütlemisest 27.09.2010 ning palus tekkinud võlgnevused tasuda hiljemalt 27.10.2010. Kostjad võlgnevusi hoolimata hageja meeldetuletustest tasunud ei ole. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu nõuab hageja käesoleval hetkel kostjatelt põhiosa võlgnevuse summas 31 955 euro tasumist.
1.3.Hagi ese on hagiavalduse kohaselt järgmine. Hageja palub kohtul:
1.3.1.mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 31 955 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 31 955 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni;
1.3.3.mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl 5).
1.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetlusega seoses kulusid 3195,58 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust (tl 77).
Kohtuotsuse põhjendav osa
Esmalt lahendab kohus tagaseljaotsuse tegemise lubatavuse küsimuse (punkt 2.1), seejärel selgitab kohus välja hageja esitatud faktilised väited, millised loetakse kostjate poolt omaksvõetuks (punkt 2.2), seejärel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ning kas hagi kuulub rahuldamisele (punkt 2.3). Lõpuks määrab kohus asjas kindlaks menetluskulude jaotuse (punkt 2.4).
2.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab: „Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab
asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.“ TsMS § 413 lg 3 sätestab: „Kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.“ Kostjad ei ilmunud 21.06.2012 toimunud kohtuistungile (tl 74). Hageja taotles kohtuistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 74). Eeltoodust tulenevalt on kohtul vastavalt TsMS § 413 lg 3 õigus lahendada asi tagaseljaotsusega, kui ei esine tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kostjad kutsuti kohtuistungile nendega kohtuistungi toimumise aega kooskõlastades 08.05.2012 kohtuistungil, kus neile selgitati ka istungilt puudumise tagajärgi (tl-d 61, 64). Kostjad ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Kostjad ei ole avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või asja lahendamiseks ilma nende osavõtuta. Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Seetõttu on kohtul õigus lahendada asi tagaseljaotsusega.
2.2.TsMS § 413 lg 1 sätestab: „Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.“ TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 413 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 tulenevalt vabaneb hageja tõendamiskoormisest hagi aluseks olevate asjaolude osas ja need loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab välja selgitama, millised faktiväited on hageja esitanud, et kohus saaks kindlaks teha, kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised hagi aluseks olevad väited: 1) hageja ja kostjad on sõlminud 03.02.2010 laenulepingu nr XXX, mille alusel on hageja andnud kostjatele laenu 124 707 eurot. 2) laenulepingust tulenevad järgmised kostjate kohustused: - tasuda hagejale igakuiselt intressi lepingus ja laenulepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu punktile 3.8 on intressimäär kuue kuu Euribor + 4,000% aastas. - tagastada hagejale laenusumma osade kaupa iga kuu 19. kuupäeval tagastamise lõpptähtpäevaga 19.01.2015. - tagada igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu kokkulepitud arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. 3) kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis hageja 08.09.2010 kostjatele teatised lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, paludes kostjatel hagejale võlgnetavad summad tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja kuni 23.09.2010. 4) kostjad ei tasunud kohaselt mitte ühtegi tasumisele kuuluvat laenu osamakset. 5) hageja ütles laenulepingu ühepoolselt 27.09.2010 üles. 6) hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostjad võlgnevust hagejale tasunud. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 ja § 231 lg-le 2 loeb kohus eelnimetatud faktiväited kostjate poolt omaksvõetuks ja faktiväidetes välja toodud asjaolud kohtu poolt tuvastatuks. 4 (6)
2.3.Hageja ja kostjad on sõlminud krediidilepingu, mille hageja on erakorraliselt üles öelnud. Hageja nõuab kostjatelt laenusumma osalist tagastamist ja viivise tasumist.
2.3.1.Lepingu ülesütlemise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 sätestab: Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; 3) laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostjad ei ole täitnud lepingust tulenevaid osamaksete tegemise kohustusi. Hageja on kostjatele andnud edutult täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks ning lepingu üles öelnud. Eeltoodust tulenevalt on vastavalt VÕS § 399 lg-le 1 hagejal õigus nõuda kostjatelt laenu kohest tagastamist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjad ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust tagastada laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel koheselt saadud laenusumma. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad ei ole täitnud laenusumma tagastamise kohustust. Seega on võlausaldajal vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 õigus nõuda laenusumma tagastamise, s.t raha tasumise kohustuse täitmist. VÕS § 65 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjatelt solidaarselt. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus tuleb laenusumma tagastamise nõudes rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja tagastamata laenusumma 31 955 eurot.
2.3.2.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Kostjad on viivitanud laenusumma tagastamise kohustuse täitmisega.
Kuivõrd laenusumma tagastamise kohustus on rahaline kohustus, on hagejal õigus nõuda selle kohustuse täitmisega viivitamise korral kostjatelt viivist. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb viivise tasumise nõudes rahuldada ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise põhinõudelt 31 955 eurot VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagi esitamise päevast 29.09.2011 alates kuni põhinõude täitmiseni.
2.4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus rahuldas hagiavalduse kõigi hageja esitatud nõuete osas. Eeltoodust tulenevalt tehti otsus kostjate kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on menetluskulude suuruseks 3195,58 eurot, mis on hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3195,58 eurot ja mõistab hüvitatavad menetluskulud kostjatelt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjatelt hageja kasuks välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulud hüvitamise nõude täitmiseni.
Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.