Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.04.2011.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 17.05.2010.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja tegema XXX Depoo kontorihoone trepikoja renoveerimistööd. Tööde teostamise tähtajaks oli neli nädalat alates lepingu sõlmimisest. Nimetatud tähtajaks kostja töid üle ei andnud. 16.08.2010.a keeldus hageja viimast kostja esitatud akti aktsepteerimast, kuna tööd ei olnud tehtud nõutava kvaliteediga. 25.08.2010.a avaldusega ütles hageja lepingu üles alates 09.09.2010.a. Töös olnud puudused kõrvaldas OÜ S , kes esitas hagejale arve summas 65 580 krooni. Arve on hageja poolt 28.01.2011.a tasutud. Arvestades, et hageja on jätnud kostjale lepingu järgi tasumata 2410 eurot, siis on hagejale tekkinud kahju suuruseks 1797,73 eurot. Kahju hüvitamisega viivitamise tõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda ka seaduses sätestatud viivist. Perioodi 28.01.2011.a - 30.04.2012.a eest võlgneb kostja viivist 182,65 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.3 kohaselt on hagejal, tööde üleandmise tähtaja rikkumisel, õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % päevas lepingus sätestatud hinnast. Seda tuleb käsitleda leppetrahvina. Hageja arvestab leppetrahvi alates 14.06.2010.a – 08.09.2010.a summas 13 592,19 krooni (868,70 eurot).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1797,73 eurot, seaduses sätestatud viivise 30.04.2012.a seisuga 182,65 eurot ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi 868,70 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Leping allkirjastati 19.05.2010.a. Hagejast tulenevatel põhjustel ei saanud kostja töödega alustada koheselt. Kostja lõpetas tööd 06.08.2010.a. Kostja tunnistab, et soojustustööd ei tulnud tal välja. Muude puuduste olemasolu ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole esitanud pretensioone õigel ajal. Lisaks on hageja jätnud kostjale maksmata 2410 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 17.05.2010.a töövõtulepingu, mille alusel pidi kostja tegema XXX Depoo kontorihoone trepikoja renoveerimistööd. Kostja väited, et leping sõlmiti tegelikult 19.05.2010.a, on tõendamata. 08.06.2010.a kokkuleppega tehti töövõtulepingusse muudatusi. Töövõtulepingu punkti 4.1.2 järgi kohustus kostja tegema tööd nelja nädala jooksul lepingu sõlmimisest. 25.08.2010.a avaldusega ütles hageja lepingu üles alates 09.09.2010.a, kuna kostja ei ole kõrvaldanud vaegtöid. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist seoses puudustega töös. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja esindaja selgitas 11.06.2012.a istungil, et kostjal jäi tegemata 09.08.2010.a pretensioonis märgitud tööd. 09.08.2010.a pretensioonis oli märgitud järgmised puudused: põrandad puhastamata, trepp puhastamata, trepi ääred lohakalt silutud, torude soojustus ei vasta nõuetele, trepiääred värvitud laiguliselt, trepikäsipuud lõpetamata, uksepealne soojustamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et need puudused oleksid kõrvaldatud. Kostja on esitanud küll 12.08.2010.a akti nende puuduste (v.a torude soojustus) kõrvaldamise kohta, kuid sellel puudub hageja allkiri. Hageja esindaja selgituste kohaselt kõrvaldas puudused OÜ S . Tööde teostamise aktist nähtuvalt teostas OÜ S järgmised tööd: trepikoja keraamiliste põrandaplaatide värvist ja pahtlist puhastamine + keemiline pesu, trepiplatvormi läbiva soojustrassi soojustuse uue katte ehitamine, trepi käsipuude korrastamine, pakettakende aknalaudade puhastamine ja aknapalede värvimine, seinte ja lagede viimistluse korrigeerimine, trepi külgede kinniehitamine, seinte alumise osa ülevärvimine. OÜ S on esitanud tehtud tööde eest hagejale 31.12.2010.a arve summas 65 850 krooni. OÜ S tööde teostamise aktist nähtuvalt sisaldasid OÜ S poolt tehtud tööd ka töid, mida 09.08.2010.a pretensioonis ei ole märgitud. Nendeks on pakettakende aknalaudade puhastamine ja aknapalede värvimine ning lagede viimistluse korrigeerimine. Kuna hageja esindaja selgituste kohaselt loetleti puudused 09.08.2010.a pretensioonis, siis on tõendamata, et tööde teostamise aktis märgitud täiendavad tööd oleks tehtud kostja vaegtööde kõrvaldamiseks. OÜ S hinnapakkumises ega tööde teostamise aktis ei ole iga konkreetse töö maksumust eraldi välja toodud. Seega ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, milline on kostja vaegtööde kõrvaldamise maksumus ja milline täiendavate tööde maksumus. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus hindab 09.08.2010.a pretensioonis loetletud vaegtööde

kõrvaldamise põhjendatud maksumuseks 3000 eurot. Arvestades, et hageja on jätnud kostjale lepingu järgi tasumata 2410 eurot, siis on hageja kandnud vaegtööde tõttu reaalselt kahju 590 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 590 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis ajavahemiku 28.01.2011.a - 30.04.2012.a eest summas 54,16 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhuvõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2012.a kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka leppetrahvi tööde tegemisega viivitamise eest. Töövõtulepingu p 9.3 sätestab, et kui töövõtja viivitab töö teostamisega üle kokkulepitud tähtaja, tasub töövõtja viivist 0,1 % lepingus fikseeritud töö maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % töö maksumusest. Kohus leiab, et kuna viivist saab nõuda üksnes rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, siis tuleb seda käsitleda leppetrahvi tasumise kokkuleppena. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlus puudub, et nelja nädala jooksul lepingu sõlmimisest kostja töid ei lõpetanud. Kostja väited, et ta ei saanud hagejast tulenevatel põhjustel koheselt töödega alustada, on paljasõnalised. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegi kostja objektil töid veel 2010.a augustis. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud tööde tähtaegset üleandmist ning teinud kostjale etteheiteid töödega viivitamise pärast. Kohtu arvates järeldub poolte käitumisest, et tegelikult pooled pikendasid tööde üleandmise tähtaega. Ka 09.08.2010.a pretensioonis on märgitud viimaseks tööde üleandmise tähtajaks 18.08.2010.a. Kohtu hinnangul võibki asuda seisukohale, et tööde üleandmise lõplik tähtaeg oli 18.08.2010.a. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tööd 18. augustiks 2010.a hagejale üle andnud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi alates 19.08.2010.a. Hageja on arvestanud leppetrahvi kuni 08.09.2010.a. Lepingujärgne töö maksumus oli 158 048,75 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 212,12 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 70 % ulatuses hageja kanda ja 30 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.