Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetlusabi

taotletakse,

eelkõige

esitama

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja väited, tõendid ja nõuded Kohtule esitatud hagiavalduse (I kd tl 1-10), teiste menetlusdokumentide (II kd tl 15-18, 39-41 ja 134-136, III kd tl 141-142 ja 173-175) ja kohtuistungeil selgitatu kohaselt soovis hageja T.Š. ehitada maja ning 2004.a mais leidis ta Pindi Kinnisvara maakleri vahendusel kostjale OÜ ALS kuuluva X kinnistu ja valis välja krundi Xxxxx x. Kostja tutvustas kinnistu detailplaneeringut ja pakkus maja ehitamiseks erinevaid projekte, millest hageja valis välja arhitekt Tiiu Keskküla poolt projekteeritud elamu ehitusprojekti (I kd tl 11-27). 06.09.2004 sõlmiti OÜ ALS kui müüja ja T.Š.i kui ostja vahel kinnistu müügilepingu sõlmimiseks lepingueelsete kavatsuste protokoll nr 4 (I kd tl 28-30, edaspidi protokoll), milles pooled fikseerisid kirjalikult läbirääkimiste tulemused ja kavatsused seoses tulevase notariaalse müügilepinguga, sh hoonestatud kinnistu müügihinna ja ehituskohustuse tingimused, protokolli lisa kohaselt krundi kommunikatsioonid, sh tuli kostjal välja ehitada joogiveetrass ja kanalisatsioon tulevase tsentraaltrassini, majakarbi ehitustähtajaks lepiti kokku 15.12.2004. Kirjalikku töövõtulepingut elamu ehitamiseks ei sõlmitud, kuna kostja ei näinud selleks vajadust. Suulise kokkuleppe tõendamiseks on hageja esitanud ajalehes „Pärnu Börs“ xx xx xxxx.a ilmunud reklaamkuulutused ja kostja enda xx xx xxxx.a poolt ajalehes kuulutatu (II kd tl 42-43), millest nähtuvalt oli müügilepingu (vt allpool) järgne maa müügihind ligemale 2 korda kõrgem tegelikust, majakarbi standardpaketi hind aga ligilähedane kostja enda müügipakkumistega. Hageja leidis, et protokolli nr 4 ja selle lisa alusel tekkis poolte vahel võlasuhe, kostja kohustus ehitustöövõtu teostamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes protokollis nr 4 ja selle lisas kokkulepitud tingimustel. Kokkulepitud tähtajaks majakarp selle kokkulepitud mahus valmis ei olnud, mida hageja tõendab fototabelite (I kd tl 131-136) ning tunnistajate J. K., A. T. ja A. M.e ütlustega. Hageja taotlusel on OÜ-lt Arenato välja nõutud hageja majas teostatud kes- ja põrandakütte paigaldamist puudutavad dokumendi (II kd tl 141, 143, 145, 148, 151-152, 154 ja 156). 26.05.2005.a sõlmiti poolte vahel notariaalselt ühishüpoteegi osalise kustutamise leping, kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise ning asjaõigusleping (I kd tl 31-40, edaspidi leping). Lepinguga ostis hageja kostjalt 1 225 000 krooni eest x vallas x külas asuva Xxxxx x kinnistu (registriosa nr x, pindalaga 1564 m2, sihtotstarve elamumaa) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu p 2.1 kohaselt on kinnistu hoonestatud ja kinnistul ei ole varjatud puudusi ega vigu, millest müüja oleks teadlik. Lepingu p-s 4.3 lepiti kokku, et kui mõni müüja poolt lepingu p-s 2.1 esitatud garantiidest ja kohustustest osutub valeks või jääb täitmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu mittetäitmisest tekkinud kahju hüvitamist. Lepingu p-s 6.1 kohustus müüja andma kinnistu otsese valduse ja selle päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt 15.06.2005.a. Hageja väitel pidi lepingu allkirjastamise ajaks kinnistul asuma kasutusloaga kaetud lõplikult valmis ja sise- ning välisviimistletud elamu, mille juurest on välja ehitatud joogivee- ja kanalisatsioonitrass. Arvestades asjaolu, et kostjal väidetavalt puudus elamu ehitus- ja viimistlustööde jätkamiseks vajalik raha, sõlmiti ikkagi nimetatud kinnistu müügileping, millel asus lõpetamata elamu, tingimusel, et kõik „võtmed kätte“ paketis ettenähtud, kuid teostamata tööd lõpetab kostja kinnisasja omandi üleandmise ajaks, st 15.06.2005.a. Kostja pidi pärast lepingu sõlmimist teostama elamu täieliku ja lõpliku siseviimistluse, sh kõigi tehnosüsteemide (sh vesi, kanalisatsioon ,küte) lõpliku paigalduse ning sellega seonduvate viimistlustööde (sh liistud, katted, plaadid ,parkett, piirded, vuugid, veeboiler jne) lõpule viimise, elamu välisviimistluse, sh vihmaveerennid, piirded, katted, korsten ja sellega kaasnevad katted ning tõkked jne, lõpule viimise ning elamu ja selle ümbruse 2 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 üldkoristuse, elamu projektdokumentatsiooni ning muude oluliste dokumentide (sh. kasutusjuhendid) komplekti koostamise ja hagejale koos valmis elamu üleandmise ning elamu kasutusloa hankimisega. 14.06.2005.a sõlmiti Pärnu notar Marje Jürioja juures tõestatud (notari ametitoimingute raamatu registri nr x) kokkulepe kinnistu müügilepingu muutmiseks (I kd tl 41-44). Lepingu p 5.4 muudatuse kohaselt täpsustati, et kostja müüs hagejale kinnistu hinnaga 1 225 000 krooni, millest 397 800 krooni moodustab krundi hind ja 827 200 krooni ehitise hind. Hageja on kogu müügihinna tasunud (I kd tl 45-46). Müügilepingu p-s 6.1 kokkulepitud tähtpäeval, 15.06.2005.a hageja kinnistu otsest valdust ega dokumente ei saanud. Ehitis oli lõpetamata, esines mitmeid vaegtöid, mida kostja lubas oma kuludega likvideerida. Suuliselt lepiti kokku, et kostja teostab kompensatsiooniks lepingu rikkumise eest (ehitustähtaja oluline ületamine, vaegtööde rohkus jms) ehitise siseviimistlustööd, millega kostja ka tegeles. Poolte vahel tekkisid aga lahkhelid seoses töö ebakvaliteetsuse ja kostja keeldumisega vaegtöid likvideerimast. Kostja tehtu kvaliteet ei vasta heale ehitustavale ja kvaliteediklassile, mida sarnaste ehitiste puhul tavaliselt kasutatakse. 20.11.2005.a Xxxxx x elamu ehitust üle vaatamas käinud arhitekt Tiiu Keskküla fikseeris kirjalikult mitmete oluliste puuduste olemasolu nagu veekahjustused, põrandate kõrguste erinevused, tasanduspinna puudumine jms (I kd tl 47, fotod I kd tl 149, 151 ja 152). 22.11.2005.a käis hageja kutsel ehitusega tutvumas kostja, kuid keeldus vaegtöid likvideerimast, viidates hageja võlgnevusele, mida tegelikult ei olnud. 24.11.2005.a esitas hageja kostjale pretensiooni 26.05.2005.a sõlmitud müügilepingu täitmiseks ja andis kostjale maja ehituse lõpetamiseks ja vaegtööde likvideerimiseks täiendava tähtaja 31.01.2006.a (I kd tl 48-49). 06.12.2005.a teostas ehitusjärelvalve insener J. N. elamu ehitustööde ülevaatuse ja koostas 09.12.2005.a ülevaatusakti (I kd tl 50-53), milles märkis, et ehitaja poolt teostatud töödes esines vaegtöid kogu elamu ulatuses nii välis- kui sisetöödes (fotod I kd tl 147-153). Ülevaatusel osalenud kostja töötaja J. K. edastas ülevaatuse tulemused kostjale, kes ülevaatuse aktile ei reageerinud. Seejärel otsustas hageja ise likvideerida ehituses esinevad vaegtööd ja lõpetas elamu ehitustööd omal kulul (fotod I kd tl 154-165). Tööde ja materjalide nimekiri koos arvete ja tšekkidega, millised pidid kostja poolt olema teostatud seisuga 15.06.2005.a, kuid millised teostas hiljem hageja ise, on lisatud hagiavaldusele (I kd tl 73-119) summas 150 181.40 krooni ning tööde kohta, millised tuleb hagejal teostada veel tulevikus, on esitatud nimekiri ja hinnapakkumised (I kd tl 120-130) summas 154 339.53 krooni. Hageja hakkas kinnistut valdama ja kasutama alates 2006.a juunist, kui oli oma kuludega viinud elamu elamiskõlblikku olukorda. Hagejale ei väljastatud elamu kasutusluba seoses kostja poolt kinnistu teenindamiseks mõeldud ja detailplaneeringus märgitud puurkaevu ja veening kanalisatsioonitrasside väljaehitamata jätmisega, vaatamata hageja 08.11.2006.a pretensioonile (I kd tl 166-171). Kostja oli maja ehitades teadlik, et puuduvad detailplaneeringus märgitud tehnorajatised, mis on ehitisele kasutusloa andmise eelduseks (I kd tl 189-194). Hagi koostamiseni ei ole x Vallavalitsuse poolt x tänava kinnistule (registriosa nr x) väljastatud tehnovõrkude projekteerimistingimusi ega ehituslube (I kd tl 188). Kostjal puudus ehitamise ajal majandustegevuse registri registreering (I kd tl 195) ning seega võib tema tegevust hageja hinnangul käsitleda ebaseadusliku ehitamisena, mille tulemusena on ta tekitanud hagejale kahju. Kui hageja oleks seda asjaolu protokolli sõlmimisel teadnud, ei ole ta ehituskohustuse tingimustes poolte vahel kokku leppinud ega oleks ka sõlminud hilisemaid notariaalseid lepinguid kostjaga nende märgitud tingimustel. Poolte kirjavahetus jätkus veel 2006.aasta lõpus – 23.11.2006.a kostja päring, 27.11.2006.a hageja vastus, 14.12.2006.a kostja vastus (I kd tl 172-177). Kuna kostja ei tunnistanud oma viimases vastuses hageja nõuet puuduste kõrvaldamiseks seoses õiguslike aluste puudumisega, esitas hageja 17.01.2007.a Lääne Politseiprefektuurile avalduse OÜ ALS osas kriminaalasja algatamiseks (avaldus koos teatisega menetluse alustamise kohta I kd tl 178-183). Kuni hagi esitamiseni 19.10.2007.a ei ole kostja hagejale kuuluva elamu ehitustöid lõpetanud, vaegtöid likvideerinud ega elamut 3 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 hagejale seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle andnud. Kõigi teostatud tööde ja kokkulepete osas on kohtuistungil üle kuulatud tunnistajana ka hageja abikaasa I. Š.. Eeltoodu põhjal on hageja hinnangul temale kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalist kahju summas 304 520.93 krooni (19 462.38 eurot), millise summa palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti palub hageja kohustada kostjat üle andma kogu ehitusdokumentatsioon, millisteks on ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosoleku protokollid, tööde teostusjoonised, kasutatud ehitustoodete vastavussertifikaadid ja elamu kasutusluba. Neid dokumente ei ole hagejale kostja poolt üle antud, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks need esitanud kolmandatele isikutele. Kohus märgib siinkohal, et hagiavalduses on hageja nõudnud ka mittevaralise kahju hüvitamist (summas 50 000 krooni), ent selles osas on hagi jäetud Pärnu Maakohtu 04.10.2010.a otsusega rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2011.a otsusega muutmata, mistõttu kohus mittevaralise kahju nõuet käesolevas otsuses ei käsitle. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja ei tunnista oma kirjalikus vastuses (II kd tl 7-11), teistes menetlusdokumentides (II kd tl 36-38 ja III kd tl 154-155) ja kohtuistungeil hagi. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte vahel 06.09.2004.a lihtkirjalikult sõlmitud protokolliga lepiti kokku OÜ ALS ehitamiskohustuse tingimustes ning sätestati ehitustähtajaks 15.12.2004.a. Protokolli sisust (eelkõige p 1 ja 2) nähtuvalt oli tegemist pooltevahelise müügilepingu eellepinguga, sest selles olid nimetatud müügilepingu olulisemad tingimused (objekt ja hind) ning tahe müügilepingu sõlmimiseks. Protokolli ei ole võimalik vaadelda teisiti kui Xxxxx x kinnistu müügilepingu eellepingut, kuid tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg-st 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-st 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-32-06 pidi protokoll olema sarnaselt kinnisasja müügilepingu vorminõudega notariaalselt tõestatud ning seetõttu on protokoll seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Juhul kui protokoll ei oleks tühine, oleks protokoll kui hageja väidetud võlasuhte tekkimise aluseks olev tehing lõppenud poolte kokkuleppel notariaalse müügilepingu p 4.2 alusel, mille kohaselt lõpetavad pooled lepinguga kõik nende vahel sõlmitud lepinguobjekti müüki puudutavad kokkulepped, s.t ka protokolli kui lepinguobjekti müüki puudutava kokkuleppe ja kõik sellega kaasneva. Protokoll ei sisaldanud siseviimistlust ega liitumist kanalisatsiooni ja veetrassiga. Poolte vahel 26.05.2005.a sõlmitud notariaalsest müügilepingust ega selle 14.06.2005.a notariaalsest muudatusest ei nähtu, et notariaalne müügileping oleks sõlmitud ühes ehitamise töövõtukohustusega ja lepingus ei ole toodud ehitamistingimusi (nt et müügihind sisaldab vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamist ja liitumistasusid). Ka ei sisalda müügilepingu p 2.1 hageja jaoks mingeid garantiisid, üksnes kostja kui müüja avaldusi ja kinnitusi, mis ei ole valeks osutunud. Hageja pretensioonid ehituse puuduste osas on alusetud, sest hageja ostis kostjalt kinnistu poolelioleva ehitisega. Hageja ei osanud eeldada, et kuigi kostja jätkab pärast notariaalsete lepingute sõlmimist ehitustöid, puudub poolte vahel töövõtuleping. Sellisel juhul oleks kostja pidanud hagejat sellest informeerima. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei sätesta mingit „võtmed kätte“ paketti ning sellist kokkulepet ei ole poolte vahel kunagi olnud. 26.05.2005.a lepingu p 2.2 kohaselt kinnitas ostja, et ostis kinnistu seisundis, millises see oli lepingu sõlmimise päeval. Mingeid lisalepingud „võtmed kätte“ hageja ja kostja vahel ei sõlmitud või muutusid need tühiseks vorminõuete rikkumise tõttu. Lepingus on märgitud, et hageja ja tema abikaasa ei valda piisavalt eesti keelt ning notar on neile selgitanud õigust nõuda kirjalikku tõlget, kuid sellest on hageja ja tema abikaasa loobunud. 4 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 Kostja ei mõista, milline on seos tema majandustegevuse registri registreeringu puudumisel kõnealuse ehitise ja selle seisundiga, sest see väidetav asjaolu ei saa olla kahju hüvitamise nõude aluseks. Hageja väide lepinguobjekti otsese valduse ja selle päraldiseks olevate dokumentide üleandmata jätmise kohta ei ole õige. Dokumentide väljanõue on alusetu põhjusel, et kostja on need hagejale üle andnud suvel 2005.a. Antud fakti osas on kostja esitanud tõendina tunnistaja J.P. ütlused, kes juhtis hageja elamukarbi ehitust enne protokolli ja notariaalsete lepingute sõlmimist ning seda tõendit pole mingi muu tõendiga kahtluse alla seatud. Hageja kinnitab, et töid juhtis kostja töötaja J. K., seda ka pärast notariaalsete lepingute sõlmimist. Kostja väitel (tõenditeks tunnistajate J. P., R. J. ja E. L. ütlused) sõlmiti poolte vahel pärast 14.06.2005.a eraldi kokkulepe elamus sisetööde tegemiseks, sest hageja ei leidnud ühtki teist rahuldavat sisetööde teostajat. Kostja teostas sisetöid alltöövõtjate abiga 2006.a kevadeni, hageja nende tööde eest ei maksnud ja on kostjale võlgu tänaseni. Sisetööde lõplik valmimata jäämine oli tingitud hageja enda käitumisest (tegevusetusest), jättes elamu kaitsmata kahjulike loodusmõjude eest, mistõttu ei saanud kostja oma võetud kohustusi sisetööde tegemiseks täita. Hageja esitatud 09.12.2005.a ülevaatusakti osas (mis põhjustas aktis nimetatud puudused) on kostja taotlusel tunnistajana üle kuulatud akti koostaja J. N., kõigi kostja vastuväidete osas on vande all seletuse andnud kostja seaduslik esindaja Allan Savi. Hageja algatatud kriminaalasi kostja suhtes on lõpetatud 29.06.2010.a määrusega (II kd tl 180189). Seega puudub hagejal õiguslik alus varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning dokumentide väljanõudmiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Õiguslik hinnang protokollile. Vastavalt protokolli allkirjastamise ajal kehtinud AÕS § 119 lg 1 sätetele pidi kinnisasja omandamisele suunatud tehing olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 2 kinnitab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 punktis 15 selgesõnaliselt märkinud, et kinnisasja omandamisele suunatud lepingu eellepingu puhul notariaalse vorminõude järgimata jätmine toob kaasa eellepingu tühisuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 alusel. Riigikohus on samas otsuses (p 16) selgitanud, et AÕS § 119 lõiget 1 ja VÕS § 33 lõiget 2 tuleb kohaldada just selliselt põhjusel, et need kaitseksid nii kinnisasja ostjat kui ka müüjat järelemõtlematult ja notari selgitusteta korteri omandamisega või võõrandamisega seotud siduvate kohustuste võtmise eest. Seega on sellises olukorras seadusandja eesmärk eellepingu tühisuse kaasatoomine. Protokoll, mille pealkirjas ja sisus (pooli käsitletakse ostja ja müüjana, samuti vt sissejuhatuse p 1 ja 3. osa) viidatakse selgelt soovile hageja poolt kostjalt vaidlusalune kinnisasi omandada, pidanuks nimetatud sätete järgi olema notariaalselt tõestatud. Järelikult saab kohus üksnes nõustuda kostja seisukohaga, et protokoll on seadusest tuleneva notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning sellest ei saa tuleneda mingeid õiguslikke tagajärgi ega nõudeid pooltel teineteise vastu. 5 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 Tehingu tühisus kehtib antud protokolli puhul nii protokolli enda kui selle lisa kohta, sest lisas nimetatud summa ühtib protokolli müügihinnaga – seega lepiti kokku mitte ehitamise maksumuses, vaid kinnistu müügihinnas. Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus oma 03.05.2011.a otsuses (millega tühistati maakohtu 04.10.2010.a otsus hagi osalise rahuldamise kohta) selgesõnaliselt viidanud lepingu punktidele 1.2. ja 2.2. ning märkinud, et protokollis kinnistu müügilepingu sõlmimiseks märgitud ehitustähtaeg majakarbi ehituseks ehk 15.12.2004.a, ei oma käesolevas vaidluses mingit tähendust. Tõepoolest on lepingu järgne ostja/omanik (käesolevas asjas hageja T.Š.) lepingu allkirjastamisega avaldanud ja kinnitanud (lepingu p 2.2.), et ta on kinnistu üle vaadanud ning on teadlik selle suurusest, piiridest ja ehitise ehituslikust seisukorrast ning ei oma selles osas müüjale (kostja) mingeid pretensioone ja ostab kinnistu seisundis, millises need tänasel, lepingu sõlmimise päeval on. Seega ei oma kohtu arvates ka mingit tähendust pooltevahelised varasemad kokkulepped (sh protokoll), sõltumata nende tühisusest või nendes märgitud/kokkulepitud tähtaegadest, pealegi need lõpetati kõik lepingu p 4.2. sätestamisega. Eelnevast tulenevalt saavad hageja varalised nõuded (dokumentatsiooni üleandmise nõuet käsitleb kohus hiljem) rajaneda üksnes pärast kinnistu müüki ehk pärast 26.05.2005.a lepingu sõlmimist asetleidnule, millised asjas esitatud tõenditest nähtuvalt said olla kas: 1) müügilepingust tulenevad nõuded, s.t pärast seda tähtpäeva ilmnenud varjatud puudused ehitises, mis on kinnistu kui müügiobjekti oluliseks osaks vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 sätetele. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, peab ostja müüjale mõistliku aja jooksul sellest teadasaamisest või teada saama pidamisest teatama, vastasel korral kaotab ostja õiguse asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 1 ja 3). Muu hulgas ei vasta asi lepingutingimustele, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2). Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt (VÕS § 222 lg 1). Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 222 lg 5). Ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 222 lg 6). või 2) pärast 26.05.2005.a siseviimistluse tegemiseks kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevad nõuded. Sisuliselt ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja korraldas kas vahetult oma töölistega või alltöövõtu korras siseviimistlustööde tegemist hageja elamus pärast müügilepingu sõlmimist. Seda asjaolu kinnitavad nii kostja seadusliku esindaja A. S. seletus vande all kui tunnistajate J. K., E. L., R. J. ja I. Š.i ütlused. Töövõtulepingu järgi tehtud töö mittevastavusel lepingutingimustele on tellijal (antud juhul hageja) sarnased õiguskaitsevahendid ja puudustest teatamiskohustused nagu müügilepingugi puhul (VÕS § 644 lg 1 ja 3 on sisult samad § 220 lõigetega 1 ja 3, sama ka võrdluses VÕS § 646 lg 1, 5 ja 6 ning § 222 lg 1, 5 ja 6 vahel). Ka töö lepingule mittevastavuse osas on VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 sarnased VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 sätetega. 6 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 Nagu kohus märkis, on mõlemate nõuete puhul oluline see, et hageja ostja (müügileping) ja tellijana (töövõtuleping) pidi kostjale kui müüjale ja töövõtjale teatama puudustest õigeaegselt. Nii müügilepingu kui töövõtulepingu puhul on esmaseks õiguskaitsevahendiks asjal/tööl avastatud puuduste kõrvaldamise võimaluse pakkumine müüjale/töövõtjale. Sisuliselt ainus selgemapiiriline tõend, mille põhjal saab kostjale puudustest teatamist ja nende kõrvaldamise nõudmist järeldada, on kohtu hinnangul hageja 24.11.2005.a pretensioon. Tunnistajad I. Š., E. L., R. J. ning kostja seaduslik esindaja A. S. on kõik oma ütlustes kinnitanud, et hageja (ka I. Š. hageja abikaasana) tegid kostja poolt hageja elamusse kutsutud ja/või töötavaile isikutele etteheiteid tööde venimise ja (eelkõige) kvaliteedi osas, kuid ühtki konkreetset pretensiooni konkreetse töö osas koos antud puuduste kõrvaldamise tähtajaga kohtumenetluses tuvastatud ei ole. Tegelikult on ka eelmärgitud pretensioon äärmiselt üldsõnaline ja ütleb vaid seda, et:

Tsiviilasi nr 2-07-44324 sõlmimist elamus töid mitte teinud (J. P. nõustas materjalide osas, hageja sellest ei teadnud) spetsialistide ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Selles osas ei pea kohus I. Š.i ütlusi tasuta siseviimistlustööde tegemise kokkuleppe (millised tööd tõepoolest 06.09.2004.a protokollis ehitustööna ei sisaldunud) osas usaldusväärseks, pealegi on tegemist hageja abikaasaga. Vaadates J. N. aktis esiletoodud puudusi (nt põrandate ebatasasus, põrandakütte ebaühtlus, uksepaku viimistlusvead, aknaraamipraod jms), on esitatud nõuded sedavõrd kõrged, et muudavad hageja väite „võtmed-kätte“ paketist usutavaks – kui kostja kõrvaldanuks kõik nimetatud aktis esiletoodud puudused, oleks majja võimalik oma mööbli, tehnika ja valgustitega ilmselt olnud võimalik elama asuda, mis kohtu hinnangul tähendabki „võtmedkätte“ mõiste tähendust. Samas on oluline lisada, et kostja ei saanud esitatud pretensiooni ja ülevaatuse akti kogumis vaadeldes keelduda puuduste kõrvaldamisest põhjusel, et hagejal on kokkulepitud summa siseviimistlustööde eest tasumata. Õiguslikult annaks selleks aluse VÕS § 111 lg 1, mille järgi võib vastastikuste lepingute puhul (mõlemal poolel on kohustused töövõtulepingu puhul on tellijal raha tasumise kohustus, töövõtjal töö valmistamise kohustus) üks lepingupool oma kohustuste täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Nimelt on kostja seaduslik esindaja ise vande all kinnitanud, et hageja pidi nimetatud summa tasuma 2006.a veebruariks ja kuna hageja andis 24.11.2005.a tähtajaks puuduste likvideerimiseks jaanuari lõpu 2006.a, ei saa kostja sellele tugineda. Lähtuvalt eelpool tuvastatust ja asjaolust, et hageja tugineb oma kahjunõude arvutustes muuhulgas hagi lisas nr 10 äratoodud kulutustele koos lisatud arvete/tšekkide/kviitungitega (tulevikus kantavad kulud vt allpool), ei saa mingil juhul pidada hagi põhjendatuks osas, mis tugineb hageja poolt kantud kulutustele, mis on tehtud enne 31.01.2006.a. Seega ei käsitle kohus neid summasid ja tõendeid allpool. Hageja oli ise andnud nimetatud tähtaja, mida kohus peab seadust kohaldades mõistlikuks tähtajaks VÕS § 222 lg 5 ja § 646 lg 5 mõttes ning seega pidi hageja ootama ära tähtaja möödumise, et õigustada ise vastavate vajalike kulutuste tegemist ja nende hilisemat sissenõudmist kostjalt. Õiguslikult tuleb hageja kahju hüvitamise nõude käsitlemisel arvestada järgmiste VÕS 7. peatüki sätetega: § 127 lg 1: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. § 127 lg 3: Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. § 127 lg 4: Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 127 lg 6: Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. § 128 lg 3: Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. § 139 lg 1: Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lähtudes hagi lisa nr 10 nimekirjast käsitleb kohus hageja nõudeid alljärgnevalt:

8 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 1) Peasissepääsu fassaad ja terrass. Sõltumata tehtud kulutuste ajast on tegemist töödega, mis on kirjeldatud J. N. ülevaatuse aktis välistööde all ja need puudused pidid olema näha juba kinnistu ostmisel. Seega ei kuulu tehtud kulutused kostjalt väljanõudmisele; 2) Katus. Selles osas saavad kõne alla tulla OÜ Aegarendus esitatud arved nr 609 summale 5203.80 krooni (13.02.2006.a, I kd tl 81-82) ja nr 53 summale 9450 krooni (10.04.2006.a, I kd tl 83-84). On iseenesestmõistetav, et elamuga kinnistu müügi puhul peab müüja (antud juhul kostja) mõistma, et elamut soovitakse kasutada elamiseks, liiatigi veel antud juhul olukorras, kus kostja ise elamukarbi püstitanud oli. Ahju ja korstnaga elamus peaks tavaarusaama järgi olema võimalik ahju tubade soojendamise eesmärgil kütta ja korsten peaks tavapärase ehituskvaliteedi juures olema selline, mis ei võimalda vee läbijooksu vm probleeme. Hageja on kohtule piisavalt veenvalt tõendanud, et korstnajala osas avastati alles 2006.a jaanuari lõpus (J. N. aktis seda ei nimetata) probleemid liigniiskusega seoses selle ehitusel kärgtelliste kasutamisega. Seda kinnitavad nimelt fotod nr 29.1, 30.1, 30.2, 31.1, 31.2, 32.1, 32.2, 33.1, 33.2, 34.1 ja 34.2 – I kd tl 159-164 ja nendel nähtavaga kokkulangevad tunnistaja A. M.e ütlused, kes kirjeldas OÜ Aegarenduse tehtud vastavaid parandustöid, hageja poolt märgitud arvete sularahas tasumist ja kes on ka ise nimetatud arved väljastanud. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja ostjana sellist puudust müügilepingu sõlmimisel teadma ja avastama (katust või korstnaümbrust avama), seega oli tegemist varjatud puudusega, mille eest kostja võiks vastutada. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjat korstna ja korstnajala osas avastatud puudustest teavitanud vastavalt VÕS § 220 lg 1 sätetele ja/või nende parandamiseks tähtaega vastavalt VÕS § 222 lg 1 sätetele andnud. Seega ei saa hageja ka tugineda nimetatud puuduste olemasolule tugineda ja on selle nõudeõiguse VÕS § 220 lg 3 alusel kaotanud; 3) Laed ja seinad. Nende puuduste osas on hageja pärast kostjale antud tähtaja lõppu kandnud kulutusi 04.02.2006.a arvega nr 92519 summas 75.30 krooni (I kd tl 86, osteti 2,5 l värvi) ja 05.02.2006.a arvega nr 101702 summas 43.70 krooni (I kd tl 88, osteti laeliiste). Lagedes pragude esinemisele ja ebaühtlasele värvile juhitakse tähelepanu J. N. ülevaatuse aktis tubade nr 1 ja 2 puhul, parandustööde tegemist ja vajadust võib tuvastada hagi lisaks oleval fotodel nr 18.2, 19.1 ja 29.2 (I kd tl 148, 149 ja 159). Kohus leiab, et korrektne siseviimistlus peaks tähendama pragudeta ja värvikõikumisteta lagesid, mistõttu nende nõuete osas on hageja kahju hüvitamise nõude eeldused (puudustest teavitamine, tähtaja andmine, hiljem ise nende likvideerimine) täidetud ja nõue summas 119 krooni ehk 7.61 eurot tuleb VÕS § 646 lg 5 ja § 128 lg 3 alusel rahuldada; 4) Põrandad. Siinkohal on pärast kostjale antud puuduste kõrvaldamise tähtaja lõppu hageja teinud kulutusi nurga-, vuugi- ja nivooliistude ostuks summas 508 krooni (kviitung nr 105827, I kd tl 99) ja silikooni ning vuugisegu ostuks summas 127 krooni (kviitung nr 114402, I kd tl 95). Probleemidest põrandaaluse betoonkihi ebatasasusega ja seeläbi kogu parketiga on kõnelnud tunnistajad A. M., J. P. ja I. Š., samas on tunnistaja E. L. kinnitanud vastupidist, ka tunnistaja A. T. on selgitanud, et põrandad valati tasapinnalised ja projekti järgi. Hinnates nimetatud tunnistajate ütlusi kogumis, arvestades lisaks J. N. ülevaatuse aktis viidatud puudusi põranda osas (toad nr 2, 7 ja 8, katlaruum, garaaž ja panipaik), arhitekt T. Keskküla 20.11.2005.a kirjeldust põrandate kõrguste erisuste osas ja fotosid nr 17.1, 17.2, 18.1, 19.2, 20.1, 20.2, 21.1, 21.2, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24.2, 25.1, 25.2, 26.1, 26.2, 27.1 ja 27.2 (I kd tl 147-157) leiab kohus, et on leidnud piisavat tõendamist põranda paigaldamise ebakvaliteetsus. Kostja etteheide põrandakahjustuste tekkimisele hageja süül on küll õige (tunnistajad R. J., J. P. ja E. L. kinnitavad, et terrassi ukse avatuse tõttu sai kahjustada põrand), kuid seda saab kohus arvestada vaid väga vähesel määral, sest vahetamist/parandamist ei vajanud mitte ainult terrassi kõrval asuva elutoa nr 7 (vt ehitusprojekti lehe A-2 – I kd tl 21) põrand, vaid kahjustusi ja põrandapindade kõrguste erinevusi oli paljudes ruumides. Oma osa kahjustustes oli kindlasti ka eelmärgitud niiskuse läbijooksul korstnajala juures ja selles, et kostja esiletoodud terrassi uks ise oli uksealuse osas korralikult lõpetamata (hagi lisaks olev foto nr 26.2 – I kd tl 156). Seega 9 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 arvestab kohus hageja võimaliku nõude 508 + 127= 635 krooni ehk 40.58 eurot osas hageja enda süüd VÕS § 139 lg 1 kohaselt minimaalselt ja peab selles nõudes osas põhjendatuks välja mõista 35 eurot. Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused (puudustest teavitamine, tähtaja andmine, hiljem ise nende likvideerimine) on täidetud. 5) Uksed. Kuigi kõik kulutused on esitatud dokumentide kohaselt uste osas tehtud pärast kostjale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, ei saa päris kõiki nõudeid selles osas põhjendatuks pidada. J. N. ülevaatuse aktis on uste osas märgitud, et - peauksel puudub alumine tihend, uksepakk ei ole loodis ja kogu hoone ulatuses tuleb paigaldada ukselengi kinnitusavadele kattekorgid ja - toas nr 2 ei ole ukseleng ukselehe suhtes loodis, vahed ebaühtlased ja - katlaruumis on projektijärgsed metalluksed asendatud puitustega, mis on tellijaga kooskõlastamata. Selle nõude lahendamisel saab kohus lähtuda esitatud dokumentaalsetest tõenditest, fotodest ja tunnistaja J. N. ütlustest, kuivõrd teised tunnistajad ei ole selle kohta ütlusi andnud. Kohus nõustub hagejaga, et tulekindlad uksed EI-30 (garaažist muudesse ruumidesse viivad uksed) pidid projektijärgselt elamus olema, seda kinnitab projekti seletuskirja p 1.6. alapunkt 2. Kuna asjas puudub sisuline vaidlus selles, et maja ehitus pidi vastama projektile ja sellest lähtus ka J. N. ülevaatuse akti koostamisel, tuleb pidada põhjendatuks hageja nõuet 25.02.2006.a ostetud just sellistele ustele tehtud kulutuste osas summas 7140 krooni ehk 456.33 eurot (osa arvest nr 800325, I kd tl 101). Kuivõrd hagile lisatud fotolt nr 20.1 (I kd tl 150) nähtub peauksel alumise tihendi puudumine ja uksepaku viltusus, samuti on igati mõistliku siseviimistluse juurde käiv ukselengi ja uksehingede kinnitusavade kaetus, tuleb põhjendatuks pidada ka uksetihendi ja hingekatete soetamist 20.04.2006.a summas 410 krooni ehk 26.20 eurot (kviitung I kd tl 102). Kuna J. N. ülevaatuse aktis ei viidata puudusena ukseliistude paigaldamise vajadusele, ei saa ka hageja nõuda R. L.-le makstud summa 1900 krooni (I kd tl 103) ja ebaselgete arvete (I kd tl 100, arvetelt ei ole võimalik aru saada, mida on ostetud) summas 997 krooni tasumist. Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused uste osas kohtu poolt põhjendatuks peetud nõuete osas (puudustest teavitamine, tähtaja andmine, hiljem ise nende likvideerimine) on täidetud. 6) Elekter. Selles osas ei saa kohus pidada hageja nõudeid kostja vastu õigustatuks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pärast kinnistu ostmist omaniku poolt liitumistasu ja elektrimõõtmiste eest (I kd tl 104, 107-109) pidanuks maksma kostja. Ühelegi puudusele elektrisüsteemis või vajadusele kaablite vedamiseks, antenni keskplaadi paigaldamiseks, pistikupesa paigaldamiseks vms (vt I kd rtl 105-106 arved, millele hageja tugineb) J. N. ülevaatuse aktis ei viidata. Ka hageja esitatud elamu ehitusprojekti punktis 1.7. (I kd tl 16) viidatakse sellele, et elektriga varustamise projekt on eraldiseisev dokument ega kuulu ehitusprojekti koosseisu. 7) Küttesüsteem. Ka küttesüsteemi osas ei ole hageja nõue õigustatud. Pretensioonis ja J. N. ülevaatuse aktis viidatakse rohketele puudustele põrandaküttesüsteemis, aga mitte maja enda keskküttesüsteemis, mis projektijärgselt oli mõeldud kütmiseks kaminahjuga (projekti p 1.8.). Tunnistaja R. J. on andnud ütlusi ja esitanud ka tõendid (arved ja maksekorraldused) selle kohta, et keskküttesüsteem ehitati elamusse enne selle müüki hagejale ja seega ostis hageja elamu juba koos väljaehitatud küttesüsteemiga. Tunnistaja ei osanud kinnitada, kes ja millal oli tema ettevõtte (OÜ Arenato) tehtud tööd rikkunud, puurides suitsutoru sisse lisaaugu ja rikkudes katla, selle kohta ei ole kohtul muid tõendeid. Seega ei ole võimalik tuvastada OÜ ALS süüd tekkinud võimaliku kahju osas küttesüsteemi puutuvalt ning haginõue ei ole põhjendatud. 8) Ventilatsioon. Kuivõrd tööde lõpetamine ja teostusjoonised telliti FIE Ville Siniveelt (I kd tl 115) enne kostjale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja lõppemist ja sellele puudusele ei viidata J. N. koostatud aktis, ei ole võimalik nõuet rahuldada. 9) Muu kulu. Selle nõude osas on hageja esitanud muuhulgas kaks arvet elamu kütmiseks ostetud kütuse kohta – 29.12.2005.a on ostetud kütust 1000 liitrit väärtuses 8650 krooni ning 10 (13)

Tsiviilasi nr 2-07-44324 06.03.2006.a on ostetud kütust 986 liitrit väärtuses 9070 krooni, kokku seega summas 17 720 krooni ehk 1132.51 eurot. Iseenesest on eelnevates punktides leidnud tõendamist, et elamus tehti kostja poolt tähtajaks likvideerimata puuduste osas parendustöid ning on ilmne, et talveperioodil oli selliste tööde tegemiseks vajalik ka maja kütta. Samas tuleb arvestada asjaoludega, et - kui kostja oleks siseviimistlustööd teinud korrektselt, puudunuks vajadus parandustööde tegemiseks ja hageja asunuks majja elama (tunnistaja I. Š. kinnitas hageja pere soovi majja võimalikult kiiresti elama asuda), mis tähendab regulaarset küttekulu - suur osa parandustöödest siseviimistluse osas tehti vastavalt esitatud maksedokumentidele ja fotodele juba enne kostjale antud tähtaja möödumist (põrandatööd, laed ja seinad, küttesüsteemi parandustööd), muuhulgas jaanuaris 2006.a, mille osas haginõudeid ei rahuldatud ja mis kindlasti tingis täiendava kütmisvajaduse. Seega ei ole võimalik täpselt öelda, milline oli just kostja tegematajätmisest põhjustatud täiendav küttekulu ja kohus määrab selle VÕS § 127 lg 6 alusel ise, eelnevaid kaalutlusi arvestades, summale 300 eurot. Kohus leiab, et selline summa on õiglane ja suuremal määral ei olnud vaja kostja tegematajätmisest tingitud parandustöödeks (mida tehti pärast 31.01.2006.a) elamut kütta, mida tulnuks elamus elades teha nagunii. Mis puutub J. N. ülevaatuse akti maksumuse hüvitamisse summas 2500 krooni ehk 159.78 eurot, siis leiab kohus, et see nõue on igati põhjendatud. Hageja, nähes siseviimistlustööde venimist ja mittekorrektsust, ning olles esitanud (tõsi küll, ebatäpse) pretensiooni puuduste kõrvaldamiseks, lasi vastava eriala spetsialistil täpsustada olemasolevad puudused ja informeeris sellest ka kostjat. Kuivõrd osad puuduste kõrvaldamise nõuded olid kohtu poolt eelnevalt antud hinnangu kohaselt põhjendatud ja neid ka ei kõrvaldatud, samuti puudusid hagejal endal vastavad teadmised ja oskused puuduste väljatoomiseks, tuleb nimetatud aktile tehtud kulutusi pidada kahju kindlakstegemise kulutusteks VÕS § 128 lg 3 mõttes ja need ka kostjalt välja mõista. Muu kulu all märgitud põrandakütte torustiku kontrolli arvet summas 2950 krooni käsitleb kohus alljärgnevas osas, mis puudutab tulevikus kantavaid kulutusi. Hagi lisa nr 11 käsitleb hageja kahjudena võimalikke tulevikus kantavaid kulutusi (VÕS § 128 lg 3) seoses väidetavalt puudustega müüdud asjaga. Kohus lähtuv hageja esitatud nimekirja järjestusest:

Tsiviilasi nr 2-07-44324 paigaldussüsteem, materjali sertifikaadid on üle antud tellijale, s.t kostjale. Eelneva põhjal leiab kohus, et nõudeid saaks hageja kostjale esitada üksnes vannitoa põranda osas, mille puudustele on J. N. aktis ka tähelepanu juhitud. Kuivõrd ühes ruumis põrandakütte taastamine/väljaehitus on siiski võimalik, leiab kohus, et arvestades OÜ Termopilt ja Hotluxor OÜ hinnapakkumiste keskmist ehk 91 211.50 krooni kogu süsteemi väljaehitamiseks ning vannitoa (projekti plaanil A-2 ruum nr 9, pind 6,7 m2) pinna suuruse suhet I korruse eluruumide (toad, esik, köök, garderoob kokku 97,1 m2) kogupinda on õige ebakvaliteetseks osutunud põrandakütte taastamiseks vannitoas mõista hageja kasuks tulevikus vajalike tehtavate kulutustena välja 400 eurot. Kuna ebakvaliteetselt funktsioneeriva põrandakütte kontrollimiseks oli vajalik OÜ Termopilt poolt teostada vastav termograafiline uuring ning osaliselt (ca 7% osas) vastutab selle asjaolu eest eelnevast lähtuvalt ka kostja, siis tuleb osa hageja poolt tasutud arvest (I kd tl 119) kostjalt välja mõista – summas 13 eurot (ca 7% arve maksumusest).

Tsiviilasi nr 2-07-44324 ka hagejale üle (kuna välistöid pärast müügilepingu sõlmimist ei tehtud, pidi nende osas olemasolev dokumentatsioon olema kinnisasja päraldiseks olevate dokumentide hulgas lepingu p 6.1. mõttes ja olema üle antud hiljemalt 15.06.2005.a). Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et tunnistaja J. P.u ütlus, mille kohaselt 2005.a suvel enne jaanipäeva viis kostja seaduslik esindaja hagejale ehitusdokumentatsiooni (II kd tl 102) ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused ei haaku dokumentaalse tõendiga (I kd tl 49). Dokumentaalselt on tõendatud, et 24.11.2005.a, s.t mitu kuud peale kostja väidetud dokumentide üleandmist 2005.a juunis, on hageja kostjalt jätkuvalt ehitusdokumente nõudnud ning on need 27.01.2006.a osaliselt ka kätte saanud, mida nii hageja kui kostja seaduslik esindaja oma allkirjaga kinnitas. Kohus nõustub, et tunnistaja J. P.u ja kostja seadusliku esindaja A.S. väited kõigi ehitustööde päevikute tellijale korraga allkirjastamisele esitamisest ei ole veenvad töövõtja puhul, kellel peaksid eeldatavalt olema kogemused ja teadmised ehitusdokumentatsiooni pidamiseks ja koostamiseks. Seega kohustab kohus kostjat andma hagejale välja kogu Xxxxx x kinnistul asuva elamuga seonduva EhS § 31 lg 2 kohase dokumentatsiooni – ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, tööde teostusjoonised ja kasutatud ehitustoodete vastavussertifikaadid. Kasutusloa väljaandmise nõuet kohus ei rahulda, seda saab hagejale anda vaid kohalik omavalitsus tulenevalt EhS § 33 sätetele. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt – varaliste nõuete (kahju hüvitamise osas) summas 2665.57 eurot (7.61 + 35 + 456.33 + 26.20 + 300 + 159.78 + 400 + 13 + 1267.65) ning dokumentatsiooni väljanõudes samuti osaliselt, jättes nõudest välja kasutusloa. Kohus leiab, et menetluskulude osas on nõude äärmiselt pikka menetlust (ligemale 5 aastat) ja selle sisu ja osalist rahuldamist arvestades õiglane jätta need tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, vaatamata sellele, et kohus rahuldas varalise nõude osas hagi vaid ca 15% ulatuses. Hageja on kohtusse hagi esitanud oma kodusse puutuva ehituse, remondi ja korrektse dokumentatsiooni huvides ning oleks ebaõiglane panna neile veel täiendavaid kohustusi.

Toomas Talviste Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.