Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu mittetäitmisest tekkinud kahju hüvitamist. Punktis 6.1 kohustus müüja andma kinnistu otsese valduse ja selle päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt 15.06.2005.a. 14.06.2005.a sõlmiti poolte vahel Pärnu notar Marje Jürioja juures tõestatud (notari ametitoimingute raamatu registri nr 3529) kokkulepe kinnistu müügilepingu muutmiseks. Lepingu p. 5.4. muudatuse kohaselt täpsustati, et kostja müüs hagejale kinnistu hinnaga 1 225 000 krooni, millest 397 800 kr moodustab krundi hind ja 827 200 kr ehitise hind. Hageja on kogu müügilepingujärgse hinna tasunud. 15.06.2005.a s.o. müügilepingu p. 6.1 kokkulepitud tähtpäeval hageja kinnistu otsest valdust ega päraldistena dokumente ei saanud. Ehitis oli lõpetamata, esines mitmeid vaegtöid, mida kostja lubas oma kuludega likvideerida, suuliselt lepiti kokku, et kostja teostab kompensatsiooniks lepingu rikkumise eest (ehitustähtaja oluline ületamine, vaegtööde rohkus jms) ehitise siseviimistlustööd. 20.11.2005.a käis Xxxxx x elamu ehitust üle vaatamas arhitekt T.K., kes fikseeris kirjalikult mitmete oluliste puuduste olemasolu nagu veekahjustused, põrandate kõrguste erinevused, tasanduspinna puudumine jms. 22.11.2005.a köis hageja kutsel ehitusega tutvumas kostja, kuid keeldus vaegtöid likvideerimast, viidates hageja võlgnevusele, mida tegelikult ei olemas ei olnud. 24.11.2005.a esitas hageja kostjale pretensiooni 26.05.2005.a. sõlmitud müügilepingu täitmiseks ja andis kostjale maja ehituse lõpetamiseks ja vaegtööde likvideerimiseks täiendava tähtaja 31. jaanuarini 2006.a. 06.12.2005.a teostas ehitusjärelvalve insener J.N. elamu ehitustööde ülevaatuse ja koostas selle kohta 09.12.2005.a ülevaatusakti, milles märkis, et ehitaja pooltteostatud töödes esines vaegtöid terve elamu ulatuses nii välis- kui sisetöödes. Ülevaatusel osales kostja töötaja J. K., kes edastas ülevaatuse tulemused kostjale. Kostja ülevaatuse aktile ei reageerinud. Hageja sai kinnistut igakülgselt valdama ja kasutama hakata alles alates 2006.a juunist, kui oma kuludega oli viinud elamu elamiskõlblikku olukorda. Siiski ei väljastatud hagejale elamu kasutusluba seoses kostja poolt kinnistu teenindamiseks mõeldud ja detailplaneeringus märgitud puurkaevu ja vee- ning kanalisatsioonitrasside väljaehitamata jätmisega vaatamata hageja 08.11.2006.a pretensioonile. 13.12.2006.a kirjas kostja jätkuvalt ei tunnista hageja nõuet puuduste kõrvaldamiseks seoses õiguslike aluste puudumisega, mistõttu esitas hageja 17.01.2007.a Lääne Politseiprefektuurile avalduse OÜ ALS poolt varalise kasu saamiseks Xxxxx x kinnistu kohta tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomises ja selle tagajärjel hagejale varalise kahju tekitamises. 22.01.2007.a alustati asjas ka kriminaalmenetlust. Kuni hagi esitamiseni 19.10.2007.a ei ole kostja hagejale kuuluva elamu ehitustöid lõpetanud ega vaegtöid likvideerinud ega ole elamut hagejale seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle andnud.

Hagejal kulus kostja poolt teostatud tööde ümberehitamiseks ja elamu ehituse lõpetamiseks kuni hagi esitamiseni rahalisi vahendeid kokku 150 181 krooni 40 senti. Hageja kulutused on loetletud hagiavalduse lisas nr 10 : 1) elamu peasissepääsu fassaadi ja terrassi puuduste kõrvaldamise kulud summas 11 700.40 kr; 2) katusetööd: pragunenud katusekivide väljavahetamine, korstnaümbruse veekindlaks tegemine jms summas 15 961.80 kr; 3) lagede ja seinte parandustööd summas 12 095.50 kr; 3) põrandate parandustööd – sh laminaadi, parketi ülesvõtmine, tasandustööd ja parketi paigaldus – kulud 38 610.50 kr; 4) projektijärgsete uste, peaukse tihendi, uste kattekorkide, kuuriukse piirdeliistu paigalduse kulud summas 10 747.- kr; 5) elektritööd, s.h. mõõdistused ja liitumine Eesti Energia AS-ga , kulud summas 17 670.50 kr; 6) küttesüsteemi seadistamine, küttetorude vahetus jms summas 15 225.70 kr; 7) ventilatsioonitööde lõpetamine ja teostusjoonised summas 5000.- kr; 7) muu kulu, s.h. elamu küttekulu ehituse ajal s.h. elamu ehitustööde ülevaatus, põrandakütte torustiku kontroll jms kokku 23 170 kr. Hageja on esitanud kulusid tõendavad arved, ostutšekid, teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktid jms. • Lisaks juba tekkinud kahjule lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamise nõudes kahju suurust hindab hageja kogutud hinnapakkumiste võrdluste alusel kaalutud kulutustena summas 154 339.53 kroonile järgmiselt: 1) 150 liitrise boileri ostmine – 4603.13 kr; 2) tsentraalse põrandakütte väljaehitamine ja/või küttesüsteemi täiendamine – 91 211.50 kr; 3) küttesüsteemiprojekti koostamine – 20 000.- kr; 4) ventilatsiooniprojekti koostamine teostusjooniste alusel – 3650.- kr; 5) plaatimistööde ümbertegemine – 34 874.90 kr. Hageja on esitanud tõendamiseks hinnapäringud ja hinnakalkulatsioonid. •

ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid, mille üleandmist hageja kostjalt nõuab. Kostja 26.11.2007.a kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, palus jätta selle täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda järgmistel vastuväidetel: Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selles, et poolte vahel 06.09.2004.a. lihtkirjalikult sõlmitud Protokolliga lepiti kokku OÜ ALS ehitamiskohustuse tingimustes ning sätestati ehitustähtajaks 15.12.2004. Protokolli sisust (eelkõige p. 1 ja 2) nähtuvalt on kostja arvates tegemist pooltevahelise müügilepingu eellepinguga, sest selles on nimetatud müügilepingu olulisemad tingimused (objekt ja hind) ning tahe müügilepingu sõlmimiseks. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud Protokolli ei ole võimalik vaadelda muuna kui xxxxx tn x kinnistu müügilepingu eellepinguna, kuid tulenevalt VÕS §-st 33 lg 2, AÕS §-st 119 lg 1 ja Riigikohtu lahendist (RKL 08.05.2006.a otsus nr. 3-2-1-32-06) pidi protokoll olema sarnaselt kinnisasja müügilepingu vorminõudega notariaalselt tõestatud ning seetõttu on protokoll seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (TsÜS § 83 lg 1). Juhul kui protokoll ei oleks tühine, oleks protokoll kui hageja väidetud võlasuhe tekkimise aluseks olev tehing lõppenud poolte kokkuleppel notariaalse müügilepingu p.4.2 alusel, mille kohaselt lõpetavad pooled Lepinguga kõik nende vahel sõlmitud lepinguobjekti müüki puudutavad kokkulepped, st ka protokolli kui lepinguobjekti müüki puudutav kokkuleppe ja kõik sellega kaasuva. Kostja leiab, et poolte vahel 26.05.2005.a sõlmitud notariaalsest müügilepingust ega selle 14.06.2005.a notariaalsest muudatusest ei nähtu, et notariaalne müügileping oleks sõlmitud ühes ehitamise töövõtukohustusega ega ole lepingus äratoodud ka ehitamistingimusi. Ka ei sisalda müügilepingu p.2.1 hageja jaoks mingeid garantiisid, vaid üksnes kostja kui müüja avaldusi ja kinnitusi, mis ei ole valeks osutunud. Seega hageja pretensioonid ehituse puuduste osas on alusetud, sest hageja ostiski kostjalt kinnistu poolelioleva ehitisega. Ka ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju nõude esitamisel VÕS § 134 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise lubatavuse tingimuste esinemist. Kostja kinnitusel ei ole hageja kunagi avaldanud enne protokolli, lepingu ja kokkuleppe sõlmimist kostjale hageja poolt kellegi hooldamisse puutuvat ega enda heaolu sisulistest ja ajalistest lootustest. Menetluse käik 09.10.2008.a. toimunud eelistungil andis kohus poolte taotlusel pooltele aega kompromissi läbirääkimisteks ja kohustas pooli esitama kõik taotlused ja tõendid, mida soovivad veel esitada hiljemalt 19.12.2008. Samaks ajaks teatada kas on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kuna pooled kokkulepet ei saavutanud, taotlesid mõlemad pooled täiendavate tõendi kogumist ja tunnistajate ülekuulamist. 14.10.2009.a istungil kuulati üle tunnistajatena J.K., A.M., J.N., J.P., E.L.. J.K. ütluste kohaselt viibis ta läbirääkimiste hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste ja oli seotud kinnisasja müügi ja ehitusprotsessi kaudu: sai klientidega kokku, valmistas pabereid ette, s.h. lepinguid seoses maja ehitamisega. Info lepingute ettevalmistamise kohta andis temale A.S., kes ütles, mis juurde on vaja panna ja mis maha võtta. Otseselt hageja ei olnud lepingute koostamise juures. OÜ ALS ja T.Š`i vaheline kokkulepe oli krundi müük ja maja ehitus, mis hõlmas seda, et maja teha väljast valmis ja seest kuni siseviimistluseni (põrandaid ei olnud, seinad värvimata, pahteldus on ka siseviimistlus). Esialgses kirjalikus protokollis andis tingimused ette OÜ ALS. Ehitusega 15.detsembriks 2004a. valmis ei saanud, oli

raskusi. 15. detsembriks oli enamus majast valmis, kuid ehitus viibis ilmastiku tõttu. J. K. tunnistuse kohaselt ehitusega seotud dokumentatsioon oli lohakil, tema polnud nii pädev, et kõike korraldada. Lahkus objektilt 2005.a, koostöö OÜ-ga ALSei laabunud ja lõppes 2005 a mais. Tunnistaja E.L. OÜst Adres Grupp ütluste kohaselt kohtus ta hageja ja kostjaga 2005.a juunis kostja kontoris, kui lepiti kokku maja siseviimistluse osas. Ettepanekud tegi J.K., A.S. oli ka juures. Saadi kokkuleppele, et 280 000 krooni eest tehakse siseviimistlus, tegijaks oli OÜ ALS ja tellijaks oli T.Š, maksmise tähtajaks veebruar 2006 – kuulis seda kõrvaltoast. Tunnistaja pani 2005.a augustis –septembris hageja majas parketi, hiljem kutsuti tagasi, sest töö oli halvasti teostatud. Tunnistaja J. N. ütluste kohaselt diplomeeritud ehitudinsenerina teostas 2005.a detsembris ehituse ülevaatuse, see oli koostatud arhitektuurse projekti järgi. Üldmulje oli selline, et osaliselt puuduse tõttu olid aknalauad ja üks uks loodist väljas ja osa töid oli lõpetamata, s.h. nurgaliistud panemata. Tegemist oli korralise tehnilise ülevaatusega. See tehakse 2-3 nädalat enne valmimist, ja kui esineb puudusi, tuleb need kõrvaldada vähima mõistliku aja jooksul. Sisetööd võivad olla ebakvaliteetsed ka selle tõttu, et alused on ebakvaliteetsed. Tunnistaja A.M. OÜ-st AmixEhitus teostas hageja tellimusel parandustööd objektil. Probleem oli põrandaga, betoon oli laines. Võtsid üles parketi, valasid tasandussegu ja panid parketi tagasi. Veel oli probleeme korstnaga, see oli laotud kärgtellistest ja tekkis kondensvesi. Võtsid lae osad lahti, parandasid ära ja panid lae tagasi. Tunnistaja väitel parketi niiskuskahjustus võis olla seotud betooniga, aga ka korstnaga. Parkettpõranda all tehtud töö ei vastanud ehituse heale tavale. Tunnistaja J.P. ütluste kohasel oli tema töö nõustamine ja ülevaatamine, et oleks õigeid materjale kasutatud. Teostas ülevaatust kuni 2006a. esimeste kuudeni, umbes märtsisaprillini, kui tuli signaal, et mingit raha töö eest ei saa. Ehitusdokumentide puuduvus ilmnes selles, et A.S. ütles ükskord, et peab dokumendid üle andma. See oli 2005a. suvel enne jaanipäeva. Ehitusdokumentatsiooni hulgas võis olla paks kogumik dokumente. Ta nägin seda papkat projektidokumentatsioonis. A.S. ulatas selle T.Š`ile. See võis sisaldada ehituspäevikut. 03.12.2009.a istungil kohus kuulas ära tunnistajad: A.T. ja R.J. ning uuesti J.K.. 26.07.2010.a istungil kohus võttis kostja soovil kostja seaduslikult esindajalt A.S.’lt vande all seletuse, määras asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele aega esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 23.08.2010.a. Mõlemad pooled esitasid määratud kuupäevaks oma seisukohad, milles jäid seni esitatu juurde. Hageja jäi täies ulatuses esitatud hagi juurde ja palud selle esitatud kujul rahuldada, leides, et nii kirjalike tõenditega kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud ehitustöövõtulepingu olemasolu, selle rikkumine ja kahju tekitamine kostja poolt. Kostja jäi samuti seniste vastuväidete juurde ja palus jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja nõuete aluseks olev 06.09.2004.a Protokoll on tühine ja kuna see on tühine, siis ei saa sellest tuleneda pooltele õiguslikult siduvaid kohustusi. Müügilepingu sõlmimisel selle punkti 4.2. kohaselt Protokollis sedastatud kavatsuslikud kokkulepped lõpetati. Hageja ostis 26.05.2005.a kostjalt kinnistu, millel asus poolik majakarp, so. kinnistu ühes poolelioleva ehitisega nagu see tol hetkel oli. Seega sai kostja väitel hoone ehitus toimuda kuni kinnistu müümiseni üksnes kinnistu omanikule, mitte hagejale.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuväidete ja kogutud tõenditega, s.h. ära kuulanud poolte seletused ja tunnistajate ütlused istungil, peab võimalikuks rahuldada hagi selles toodud asjaoludel osaliselt. 1.Vaidlustamata asjaolud: Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 26.05.2005.a sõlmisid müüjana OÜ ALS ning ostjana T.Š kinnistu Xxxxx x (asukohaga Xxxxxxx küla, Xxxxx vald, Pärnumaa, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu maakonna reg.osa nr. xxxxx) ühishüpoteegi osalise kustutamise lepingu, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise ning asjaõiguslepingu ( I toimik, tl 31-40). Nimetatud lepingu 14.06.2005.a notariaalselt sõlmitud muutmise lepingu kohaselt OÜ ALS müüs kinnistu hagejale hinnaga 1 225 000 krooni, kusjuures eraldi väljatooduna krundi hind on 397 800.- kr ja ehitise hind 827 200.- kr (I toimik, tl 41-44) . I.S. kontolt on tasutud OÜ ALS kontole kinnistu Xxxxx x ostmiseks kokku 4 osamaksega kokku 1 225 000.- kr: 14.09.2004.a maksekorraldusega 30 000.- kr, 28.10.2004.a maksekorraldusega 90 000.- kr, 27.05.2005.a maksekorraldustega 700 000.- kr ja 405 000.- kr, s.o. enne müügilepingu sõlmimist 120 000.- kr, ja päev peale müügilepingu sõlmimist 1 105 000.- kr, millega on kogu ostuhind tasutud. Pooled on ka nõus, et hageja tutvus enne notariaalsete lepingute sõlmimist kinnistuga ja elamuga. Samuti pooled nõustuvad, et müügilepingu sõlmimise hetkel asus kinnistul pooleliolev elamu, mille ehituse oli teostanud kostja. Kostja nõustub ka, et teostas 2005.a jooksul elamus siseviimistlustööd eraldi kokkuleppe alusel. Pooltel on vaidlus tööde teostamise aluseks oleva kokkuleppe olemasolu ja ulatuse üle.

iseloomuga ehitustöövõtu kokkuleppega. Sama protokolli punktis 5 on pooled sõnaselgelt avaldanud tahet kokku leppida ehituskohustuse tingmustes ja protokolli Lisas on tingimused ka küllaldase täpsusega fikseeritud, muuhulgas on kokkulepitud majakarbi valmimise tähtaeg 15.12.2004.a ( I toimik, lk 30). Kokkuleppest nähtuvalt, aga ka tunnistajate, muuhulgas kostja vande alla antud seletusest (II toimiku tl 172-178) ilmneb selgesti, et poolte tegutsemine, käitumine, tahe vaidlusaluses võlasuhtes perioodil 2004.a november – 2005.a mai-juuni oli suunatud töövõtulepingu korras elamu ehitamisele Xxxxx x kinnistule vastavalt hageja valitud projektile ning hageja kui tellija soovide järgi. Õige on küll kostja väide, et kinnisasja müügilepingu eellepinguna oleks Protokoll nr 4 VÕS § 33 lg. 1 ning TsÜS § 83 mõttes vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, kuid hageja ei ole ka kordagi tuginenud hagis kahju hüvitamise nõudes müüdud asja puudustele viitamisele VÕS § 217, § 218 mõttes, vaid nõuab kahju hüvitamist tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul on töövõtuleping sõlmitud tingimusliku tehinguna TsÜS § 102 mõttes selliselt, et kinnistu müügilepingu mittetoimumine kui äramuutev tingimus oleks lõpetanud pooltevahelise töövõtu kokkuleppe ning loonud poolte vahel võlasuhte alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1027 jj mõttes. Kuna kinnistu müük hagejale aga toimus, kehtib ka töövõtuleping vastavalt protokollis nr 4 kokkulepitud tingimustele, kaasaarvatud elamu eest kokkulepitud tasu. Seega kohus nõustub täielikult hageja seisukohaga, et kinnistu ostu-müügileping ja töövõtuleping ei välista teineteise olemasolu ja on käesolevas vaidluses eraldiseisvad kokkulepped, olenemata sellest, et kostja ei suutnud kinnistu ostu-müügi ajahetkeks töövõtulepingut kohaselt täita. Samuti kohus nõustub hagejaga, et töövõtulepingule kehtib üldine lepingu sõlmimise vormivabadus, st võlaõigusseadus ega muu seadusakt ei sätesta töövõtulepingu vormile kohustuslikku nõuet.

VÕS § 100 mõttes kohustuse mittekohase täitmise korral on lepingu poolel võimalik kasutada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh.1 ) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles;5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 114 lg. 1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Sama § lõige 4 kohaselt Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja on 24.11.2005.a pretensiooniga teavitanud kostjat elamu Xxxxx x ehituses ilmnenud puudustest ja nõudnud nende kõrvaldamist ja andnud selleks kostjale ka tähtaja 31.01.2006.a, millele kostja ei reageerinud. VÕS § 115 lg.1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega v. selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist v.a. juhul , kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta v. kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel väljamõistmisele. Nii arhitekt T.K. 20.11.2005.a kirjaliku teatega (I toimiku lk 47), Jüri N. poolt 09.12.2005.a koostatud ehituse ülevaatuse aktiga ( I toimiku lk 50), fotomaterjalidega (I toimik, lk. 131164) kui ka tunnistajate J. N., J. K. jt ehitustöödel osalenud isikute ütlustega istungil on tõendamist leidnud, et Xxxxx x elamul esinesid nii välis- kui sisetöödes ilmsed puudused nii vaegtöödena (tuulekast, kõver laudis) kui ka varjatud puudused, millest kostja hagejat ei teavitanud ja mis ilmnesid hiljem – eeskätt puudused katuse- ja korstnaehituses, katlaruumi ukse tuleohutuse nõuetele vastavuses, põrandate kalletes jms. Seega hagejal on õigus nõuda Xxxxx x elamu ehitamisel kostja poolte tehtud vaegtööde parandamise ning tegemata ehitustööde lõpetamiseks tehtud kulutusi vastavalt. Hageja on esitanud kohtule varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise nõude. Seega saab hagejate nõude kvalifitseerida VÕS § 115 lg.1 alusel kohustuse täitmise (s.t. puuduse kõrvaldamise) asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena. VÕS § 127 kohaselt: 1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (2) Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. (3) Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

VÕS § 127 lg.4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutust põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). See tähendab, et põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma isiku väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. (Riigikohtu 03.10..2006.a otsus ts.asjas nr 3-2-1-78-06 ). Hageja sai küll uue, so äsjaehitatud elamuga kinnistu, kuid nii enne kui ka vahetult peale sissekolimist (vähem kui aasta jooksul) tuli ebakvaliteetse ehituse tõttu elamus võtta üles ja uuesti paigaldada põrandad, vahetada kõver laudis, parandada katust ja niiskustkoguvat korstnajalga, vahetada mitmed uksed jne. Teadaolevalt Xxxxx x elamu ehitas kostja ise ja ehitaja peab vastutama enda tehtud töö kvaliteedi eest. Seega kui ehitustööd oleks olnud teostatud kvaliteetselt (erinevalt T. K. ja J. N. ülevaatusega leitust), puudunuks hagejal vajadus valmisoleva elamu parandustöödele kulutuste tegemiseks.

•

2) katusetööd: pragunenud katusekivide väljavahetamine, korstnaümbruse veekindlaks tegemine jms summas 15 961.80 kr – põhjendatud täies ulatuses, kuna kostja poolt rikutud ehitusreegleid (tõendatud ülevaatusaktiga- I toimiku lk.50-51, fotomaterjalidega I toimiku lk 159-165); 3) lagede ja seinte parandustööd summas 12 095.50 kr – kulutused põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele täies mahus. Kohus nõustub täielikult hageja põhjenduste ja tõenditega, ja leiab, et siseviimistlustööde teostamise kokkulepe on tõendatud tunnistaja A.T. ütlustega (toimiku II kd tl 117), mille kohaselt OÜ ALS alustas osaliselt plaatimistöid aprillis 2005.a. Samuti nähtub fotomaterjalist (fotod nr 12.1, nr 12.2 – I kd tl 142 ja nr 15.2 - I kd tl 145), et paigaldatud kipsplaatide pahteldamine oli seisuga 06.05.2005.a juba alanud, mis kinnitab OÜ ALS kavatsust teostada siseviimistlustööd enne 26.05.2005.a notariaalse müügilepingu sõlmimist. Seega tunnistajate ütlused ja kostja seletus siseviimistluse kokkuleppe osas läbirääkimiste kohta alles juunis 2005.a osutuvad paljasõnaliseks. Kohus juhib ka tähelepanu, et siseviimistluse ümbertegemise vajadus on osaliselt tingitud ka kostja poolt nõuetele mittevastavalt (kärgtellistest) ehitatud korstnajala tõttu tekkinud niiskuse kondenseerumisest, mis tõi kaasa siseviimistluse kahjustused, nagu on näha fotodelt (toimiku I kd lk 159-164). 4) põrandate parandustööd – sh laminaadi, parketi ülesvõtmine, tasandustööd ja parketi paigaldus – kulud 38 610.50 kr – põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele, kuna kulutused olid põhjustatud eeskätt kostja poolt teostatud alusbetooni ebakvaliteetsest valamisest (tunnistaja A. M.’e ütlused – II toimiku 100); 5) projektijärgsete uste, peaukse tihendi, uste kattekorkide, kuuriukse piirdeliistu paigalduse kulud summas 10 747.- kr – põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele täies ulatuses, kuna kostja poolt rikutud ehitusreegleid (tõendatud nii T.K. 20.11.2005.a kirjaliku teatega (I toimiku lk 47) kui ka J. N. ülevaatusaktiga- I toimiku lk.50-51); 6) elektritööd, s.h. mõõdistused ja liitumine Eesti Energia AS-ga, kulud summas 17 670.50 kr – põhjendamata, ei kuulu hüvitamisele; 7) küttesüsteemi seadistamine, küttetorude vahetus jms summas 15 225.70 kr - ei pea põhjendatuks, kuivõrd ei ole küllaldaselt tõendatud, mis tingimustele pidi põrandaküte vastama, kuidas kostja on rikkunud küttesüsteemi ehitamise tingimusi ning tunnistaja R. J.ütlustest (I toimiku lk 114-119) kui ka R. J. kirjalikust selgitusest ilmneb, et hageja ei ole küttesüsteemi käidelnud nõuetekohaselt ega konsulteerinud probleemide ilmnemisel ka garantii andnud paigaldajaga, millega kahju eest vastutav pool on muutunud ebaselgeks.; 8) ventilatsioonitööde lõpetamine ja teostusjoonised summas 5000.- kr - ei ole leidnud tõendamist ja ei kuulu hüvitamisele; 9) muu kulu, s.h. elamu küttekulu ehituse ajal s.h. elamu ehitustööde ülevaatus, põrandakütte torustiku kontroll jms kokku 23 170 kr – kostja poolse ehitusjärelvalve nõuete eiramise ja ülevaate puudumise tõttu on mõistlik ja põhjendatud hüvitada hageja kulutused elamu ehitusliku seisukorra kindlakstegemiseks, s.o. ehitustööde ülevaatuse kulu 2500.- krooni ja põrandakütte torustiku kontroll 2950.- kr, kokku summas 5450 krooni, s.h. Muus osas, s.h. küttekulu ehituse ajal ei ole hageja poolt piisavalt põhjendatud. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamise nõudest summas 154 339.53 krooni vastavalt hageja loetelule (hagiavalduse lisa nr 11, I toimik lk. 120) kuulub hüvitamisele kokku summa 4603.13 kr. ulatuses järgmiselt: 1) 150 liitrise boileri ostmine – 4603.13 kr. Põhjendatud ja kuulub hüvitamisele, kuivõrd poolte vahel oli protokolli nr 4 lisas kokkulepe selle kohta (I toimiku lk. 30); 2) tsentraalse põrandakütte väljaehitamine ja/või küttesüsteemi täiendamine summas 91 211.50 kr, küttesüsteemiprojekti koostamist summas 20 000 kr – ei ole põhjendatud samadel alustel, mistõttu ka senise küttesüsteemi kulutused jäävad hüvitamata.

•

4) ventilatsiooniprojekti koostamine teostusjooniste alusel – 3650.- kr – hageja poolt kulutuse vajadus põhjendamata; 5) plaatimistööde ümbertegemine – 34 874.90 kr – kostja plaatimistööde ümbertegemise vajadus ei ole küllaldaselt põhjendatud ega tõendatud, ei kuulu hüvitamisele.

Ehitusseaduse § 48 p –de 2 ja 3 kohaselt ehitusettevõtja on kohustatud tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise ning säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. Kostja ei ole suutnud ära tõendada, et Xxxxx x elamu ehitusdokumentatsiooni peeti nõuetekohaselt ning anti ka hagejale üle. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et tunnistaja

J.P.u ütlus, mille kohaselt 2005.a suvel enne jaanipäeva viis kostja seaduslik esindaja hagejale ehitusdokumentatsiooni (II toimiku kd tl 102) ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlus ei haaku dokumentaalse tõendiga (I toimiku kd tl 48-49). Dokumentaalselt on tõendatud, et 24.11.2005.a , st mitu kuud peale kostja väidetud dokumentide üleandmist 2005.a juunis, on hageja kostjalt jätkuvalt ehitusdokumente nõudnud ning on need 27.01.2006.a osaliselt ka kätte saanud, mida nii hageja kui kostja seaduslik esindaja oma allkirjaga kinnitas (I toimiku kd lk 48-49). Kohus nõustub ka, et tunnistaja J. P.ja kostja seadusliku esindaja A. S.väited kõigi ehitustööde päevikute tellijale korraga allkirjastamisele esitamisest ei ole veenvad töövõtja puhul, kellel peaksid eeldatavalt olema kogemused ja teadmised ehitusdokumentatsiooni pidamiseks ja koostamiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat välja andma hagejale kõik Xxxxx x elamu ehitusega seotud dokumendid koos kirjaliku aktiga üleantud dokumentide kohta ning dokumentide üleandmise võimatuse korral esitama kirjaliku aruande üleandmata jätmise põhjuste kohta.

Anu Tammeniit Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2011 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.