LAOÜ taotlus AT’i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina ja AT’i hagi LAOÜ saamata jäänud töötasu summas 479,34 euro (7500 krooni), töölähetuskulude summas 313,17 euro (4900 krooni) ja tööajaga seotud kulutuste summas 229,89 euro (3596,10 krooni väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
Kohtuistung
1 022,34 eurot Hageja AT (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo, Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve, e-post [email protected]) Kostja LAOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja JK 23.04.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja AT Hageja lepinguline esindaja Maksim Fedotov
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AT’i (isikukood XXX) hagi LAOÜ-lt (registrikood XXX) vastu saamata töötasu, päevaraha ja osaliselt tööajaga seotud kulutuste nõudes.
2.Välja mõista LAOÜ-lt saamata töötasu summas 479,34 euro (7500 krooni) (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 34 senti), saamata päevaraha 313,17 eurot (4900 krooni) (kolmsada kolmteist eurot ja 17 senti) ja tööajaga seotud kulutuste katteks 181,76 eurot (2844 krooni)(ükssada kaheksakümmend üks eurot ja 76 senti) AT’i kasuks Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta LAOÜ kanda.. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja AT esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja LAOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töötasu, päevarahade, lähetuskulude, hüvitise ja töö-ajaga seotud kulutuste kulude saamiseks.
2.TVK 15.11.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2477/10 rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis LAOÜ-lt välja töötasu 4 550 krooni ning jättis ülejäänud osas avalduse rahuldamata.
3.LAOÜ ei nõustunud TVK 15.11.2010 otsusega ja esitas kohtule 14.12.2010 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (tsiviilasi nr 2-10-62796).
4.AT ei nõustunud TVK 15.11.2010 otsusega ja esitas kohtule 27.12.2010 hagiavalduse LAOÜ vastu töötasu, lähetuskulude ja tööga seotud muude kulude saamiseks (tsiviilasi nr 2-10-65974).
5.31.08.2011 kohtumäärusega liitis kohus tsiviilasjad nr 2-10-65974 ja nr 2-10-62796 ühte menetlusse ning luges tsiviilasja numbriks 2-10-62796. Hageja nõue ja selle põhjendused
6.AT ei nõustunud TVK 15.11.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2477/10 ja esitas 27.12.2010 kohtule hagiavalduse LAOÜ vastu töötasu, lähetuskulude ja tööga seotud muude kulude saamiseks Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 20.04.2010-03.05.2010 eest summas 7 500 krooni ehk 479,34 eurot, lähetuskulud perioodi 20.04.2010-03.05.2010 (kokku 14 tööpäeva) eest summas 4 900 krooni ehk 313,17 eurot, tööga seotud kulud (kütus, parkimine ja mobiil) kokku 3 596,10 krooni ehk 229,83 eurot.
7.Hageja asus suulise töölepingu alusel kostja juures tööle alates 20.04.2010 veoautojuhina, nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal. Kostja kohustus andma hagejale tööks vajaliku sõiduki ja maksma 2 500 krooni ühe välisreisi kohta, millele pidi lisanduma töölähetuse päevarahad 350 krooni päevas. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale kütte- ja parkimiskulud. Töösuhe kestis kuni 03.05.2010, millise aja jooksul hageja tegi 14 töölähetuse päeva jooksul kolm välisreisi, mille kohta hageja esitas kostjale aruanded ja tšekid ning kviitungid. Perioodil 22.04.2010-02.05.2010 on hagejale kantud kostja poolt 21 250 krooni kütusekuludeks ja lisaks 7 650 krooni, mis oli ilma selgituseta, mida hageja kasutas auto remondiks, kütuse eest tasumiseks. Kui hageja nõudis kirjaliku töölepingu vormistamist ja töötasu maksmist, ütles kostja suuliselt lepingu üles. Töölt kõrvaldamise palus hageja tunnistada töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma mõjuva põhjuseta. Kostja jättis tasumata töötasu ning viimase reisi osas tehtud kulutused 3596,10 krooni (2184.- krooni kütuse ostmine, 160.- krooni sõiduki parkimine parklas ja töö ajal tehtud telefonikõned 1252,10 krooni). Kostja vastuväited ja nende põhjendused
8.Kostja ei nõustunud TVK 15.11.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2477/10 ja esitas 14.12.2010 kohtule taotluse AT’i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina ja palus avalduse läbivaatamisel jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.
9.Töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidete kohaselt kostja ei tunnista hagi. Pooled sõlmisid suulise tähtajalise töövõtulepingu kolme kaubaveoreisi tegemiseks. Hagejale kanti regulaarselt üle lähetuskulud, töötasu ja kütusekulu. Maakohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on ja tuleb alljärgnevatel põhjendustel.
11.TVK 15.11.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2477/10 rahuldas TVK AT’i avalduse osaliselt ja mõistis LAOÜ-lt välja AT’i kasuks töötasu 4 550 krooni ning jättis ülejäänud osas avalduse rahuldamata.
12.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. AT ei nõustunud TVK 15.11.2010 otsusega ja esitas 27.12.2010 kohtule hagiavalduse LAOÜ vastu saamata jäänud töötasu perioodi 20.04.2010-03.05.2010 eest summas 7 500 krooni ehk 479,34 eurot, lähetuskulud perioodi 20.04.2010-03.05.2010 (kokku 14 tööpäeva) eest summas 4 900 krooni ehk 313,17 eurot, tööga seotud kulud (kütus, parkimine ja mobiil) kokku 3 596,10 krooni ehk 229,83 eurot.
13.ITVS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud poolt. LAOÜ ei nõustunud TVK 15.11.2010 otsusega ja esitas 14.12.2010 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi-vaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
14.ITVS § 24 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud juhul hagiavalduseks ja avalduses esitatud nõuded ja asjaolud ka hagiavalduse nõueteks ja asjaoludeks. Seega ITVS §-st 24 lg 4 tuleneb, et kohus ei kontrolli mitte töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab LAOÜ taotlusel töövaidlus-komisjonile esitatud avaldust hagimenetluses algusest peale.
15.AT palus 09.08.2010 esitatud ja 18.10.2010 täiendatud avalduses TVK-le LAOÜ vastu välja mõista LAOÜ-lt töötasu 7500 krooni, töölähetuse päevarahad 4900 krooni, tunnistada talle LAOÜ poolt töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg. 2 alusel töövaidluskomisjonis ja välja mõista LAOÜ-lt tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 22 500 krooni ning seoses tööülesannete täitmisega kantud kütuse- ja autoparkimise kulude hüvitamiseks 2344 krooni. Täiendavas avalduses palus AT tema õigusabikulutuste hüvitamist summas 1500 krooni ja mobiil-telefoniside kulude hüvitamist summas 1252,10 krooni.
16.Hageja asus suulise töölepingu alusel kostja juures tööle alates 20.04.2010 veoautojuhina. Suuliselt lepiti kokku, et tööd tehakse nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal. Kostja kohustus andma hagejale tööks vajaliku sõiduki ja lubas maksta 2 500 krooni ühe välisreisi kohta, millele pidi lisanduma töölähetuse päevarahad 350 krooni päevas. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale kütte- ja parkimiskulud. Töösuhe kestis kuni 03.05.2010, millise aja jooksul hageja tegi kolm välisreisi, mille kohta hageja esitas kostjale aruanded ja tšekid ning kviitungid. Kogu selle perioodi jooksul ei maksnud kostja hagejale ühegi reisi eest, samuti ei maksnud lähetuskulusid. Hageja täitis kohusetundlikult kostja antud tööülesanded, kandes seejuures isiklikest vahenditest kulusid tasu parkimise eest, Kui hageja soovis sõlmida kirjaliku töölepingu ja väljateenitud tasu maksmist, teatas kostja, et hageja on alates 03. maist 2010 vallandatud ja peab lahkuma oma töökohalt. Tööandja jättis tasumata töötasu ning viimase reisi osas tehtud kulutused.
17.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et antud juhul oli tegemist tähtajalise töövõtulepinguga teatud ülesande täitmiseks, mille kohaselt AT pidi tegema tasu eest kolm kauba-veoreisi, mistõttu antud vaidluse puhul ei kuulu kohaldamisele töölepingu seaduse sätted.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Vaidlus puudub selles, et AT ja LAOÜ sõlmisid 20.04.2010 suulise lepingu, mille alusel AT kohustus töötama LAOÜ-s veoautojuhina. AT töötas kuni 03.05.2010.a.
20.Töölepingu seadus (TLS) § 1 lg. 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 järgi tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Kui ei ole tegemist töölepingu alusel tehtava tööga, siis peab seda tõendama asjast huvitatud pool, seega tõendamis-kohustus lasub tööandjal, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping. Töövõtulepingu puhul toimub töö teostamine üldjuhul töövõtja kulul ja tal on õigus saada tasu lepingu täitmise eest. Kostja on hagejale (hageja abikaasa kontole abikaasa nõusolekul, tlk 40,I kd) üle kandnud rahalisi vahendeid kütuse ostmiseks ja teinud rahalisi ülekandeid (tlk 37-39, I kd). Käesoleval juhul on lepingu täitmine toimunud kostja arvelt. Hageja ei ole tegev ettevõtlusega, mis annaks alust arvata, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu. Kohtule esitatud rahvusvaheliste kaubaveo saatekirjadest (TVK t lk 15-22) ja sõidumeerikute väljavõtetest (TVK t lk 23-31) nähtub, et hageja on märgitud veoauto juhiks, vedajaks aga kostja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tööleping.
21.Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab ülesütlemise tühisuse, loetakse vastavalt TLS § 107 lg.1, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõike alusel lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 ettenähtud juhul maksab tööandja töötajale vastavalt TLS § 109 lg. 1 hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööleping lõpeb kokkuleppel (TLS § 79), tähtaja möödumisel (TLS § 80) ja ülesütlemisega (TLS § 83). Kohus on tuvastanud, et AT tööleping LAOÜ-ga ei lõppenud ülesütlemisega ega ka muul seaduses sätestatud alusel. Vastavalt TLS § 95 lg. 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisvaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemine on tühine. Samuti TsÜS § 83 lg 2 sätestab, et kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. Vorminõuete mitte järgimise tõttu tühine tehing aga vastavalt TsÜS § 84 lg 1 õiguslikke tagajärgi ei oma. Hageja kinnitusel ei ole kostja talle töölepingut üles öelnud TLS § 95 sätestatud kirjaliku dokumendiga ega esitanud tõendeid ka ülesütlemise kohta muus vormis. Samuti ei tunnista hageja, et tööleping oli sõlmitud tähtajaliselt. Kostja ei ole tõendanud hagejaga töölepingu ülesütlemist. Seega leiab kohus, et hageja tööleping ei lõppenud kostja poolt ülesütlemisega ega ka tähtaja möödumisel ning on õiguslikult kehtiv käesoleva ajani. Kehtivat töölepingut kohtus TLS § 107 lg. 2 alusel ei ole võimalik lõpetada, mistõttu sellest tulenevalt ei ole põhjust ka TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks.
22.TLS § 5 lg 3 kohaselt lasub töölepingu andmete, sealhulgas töö eest makstava tasu suuruse teatamise kohustus tööandjal. TLS § 28 lg p 1 ja 2 järgi tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tasu eest töö tegemisel on eest kokku lepitud ka töötasus. Hageja väitel lubati talle töölepingu sõlmimisel maksta töötasu arvestusega 2500 krooni reisi eest. Nimetatud asjaolu kostja ei eitanud. Vaidlus puudub selles, et hageja tegi ajavahemikus 20.04.2010 kuni 03.05.2010 kolm reisi, seega pidanuks hageja saama nende eest töötasu 7500.- krooni. Hageja ei ole töötasu 7500.- krooni
saanud. Hageja esitas peale iga reisi kostjale aruande reisi kohta koos kuludokumentidega. Kostja väitel kandis kostja talle osutatud pangakontole regulaarselt hagejale üle raha kütuse eest, töötasu ja lähetuskulud, mida tõendab panga väljavõte (TVK t lk. 51-53). Sama pangakonto väljavõttega ( tlk. 37-39, I kd ja TVK t lk. 51-53) on hageja tõendanud, et kostja on temale perioodil 22.04.2010- 02.05.2010 üle kandnud raha kütuse kuludeks 21 250.- krooni ja muude ülekannetena kokku 7650.- krooni, nii on kostja poolt 22.04.2010 üle kantud 2 950.- krooni eest ostetud kütust ja varuosi, 26.04.2010 ülekantud 2500.- krooni kasutatud sõiduki remondiks ja selle töökorda viimiseks, 30.04.2010 üle kantud 2 200.- krooni kulus kraana töö eest tasumisele, et reisi ajal oli vaja laadida koorem ühelt veoautolt teisele. Hageja on kõikide tehtud kulutuste ja ostetud kütuse kohta esitanud kostjale aruanded koos kuludokumentidega. Hageja taotles kohtu kaudu nende väljanõudmist kostjalt (tlk. 76-77, I kd), kuid mida kostja, vaatamata kohtu korraldusele (tlk.79, I kd), ei ole esitanud. Seega tuginedes eeltoodule, kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hagejale töötasu maksmist ja hagejal on saamata töötasu ajavahemiku 20.04.2010 kuni 03.05.2010 eest summas 7 500.- krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks saamata töötasu summas 7 500.- krooni ehk 479,34 eurot.
23.TLS § 40 lg 1 sätestab, et töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. TLS § 40 lg. 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude, sealhulgas päevaraha hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr. 110 § 3 sätestatu kohaselt on välislähetuse päevarahade suurus vähemalt 350 krooni päevas. Hageja väitel oli ta töötamise ajal välislähetuses 14 päeva. Kostja vastupidist tõendanud ei ole, seda enam, et kõik hageja välislähetuste aruanded ja kuludokumendid on kostja käes ja kohtule neid ta ka kohtu nõudel esitanud ei ole. Kohtule esitatud kauba saatelehtedest ja sõidumeerikute väljavõtetest nähtub, et hageja tegi ajavahemikul 20.04.2010 kuni 03.05.2010 kolm välisreisi kogupikkusega 14 päeva Hageja on õigustatud saama välislähetuses viibitud aja eest päevaraha TLS § 21 lg. 1 ja VV 25.06.2009 määruse nr 110 § 3 alusel kogusummas 4900 krooni (350 krooni päevas) ehk 313,17 eurot. Kostja väited lepingu rikkumise kohta hageja poolt on paljasõnalised ja tõendamata, samuti ei ole tõendatud kahju tekitamist hageja poolt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista välislähetuses viibitud aja eest päevaraha 4900 krooni ehk 313,17 eurot.
24.Vastavalt TLS § 1 lg 3 kohaldatakse võlaõiguses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui töölepingu seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 40 lg. 1kohaselt töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lõigetele 2-4. VÕS § 628 lg 2 mõttes peab tööandja hüvitama töötajale töö tegemisel kantud mõistlikud, vastavalt asjaoludele vajalikud kulud. Hageja väitel on ta täiendavas avalduses (TVK t lk. 33-34) ja hagis avaldanud, et lisaks kostja makstud kütuserahale (21 250 krooni) tegi ta täiendavaid kulutusi kütuse ostmiseks 2184 krooni ulatuses ja maksis parkimise eest 160 krooni. Hagejal puudus võimalus tõendada eelnimetatud kulutusi, kuna esitas kõik kuludokumendid kostjale. Kostja ei ole vaatamata hageja taotlusele ja kohtu nõudmisele hageja taotletud kuludokumente kohtule esitanud, mistõttu leiab kohus, et hagejal puudub võimalus eelnimetatud kulutusi tõendada kostja tegevusetuse tõttu. Seega asub kohus seisukohale, et hageja eelnimetatud kulutused tuleb lugeda vajalikeks kulutusteks tööülesannete täitmisel ja kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vajalikud töö alased kulutused summas 2344.- krooni ehk149,81 eurot.
25.Hageja väitel kasutas ta isiklikku mobiili tööalasteks kõnedeks 1252,10 krooni ulatuses Telefonikõnede maksumuse tõendamiseks esitas hageja kõnede eristuse ajavahemikus 20.04.2010 - 08.05.2010 (TVK t lk 35-50), kui samas hageja väitis, et tööülesandeid täitis ta kuni 03.05.2010. Kohus on veendumusel, et tööalasel välislähetusel on vajalik pooltel tööalaselt suhelda, kuid keeruline on hinnata, millised kõned on tööalased ja millised muud kõned. Kohus
peab mõistlikuks välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja mobiilside kulud summas 500 krooni ehk 31,96 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 124 lg 1 on antud asja tsiviilasja hinnaks 1 022,34 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.