J K avaldus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 29.01.2020 otsuse tühistamiseks täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741, 035/2012/2087
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: J K (isikukood xxx, elukoht xxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (isikukood xxxx, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (büroo asukoht Ravala pst 5, 10143 Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isik II: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, asukoht Lõkke 4, 10122 Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isik III: R N (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta J K avaldus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 29.01.2020 otsuse tühistamiseks täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741, 035/2012/2087 rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata puudutatud isiku I taotlus avalduse läbivaatamata jätmiseks.
3.Jätta rahuldamata puudutatud isiku I taotlus tsiviilasjade liitmiseks.
4.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
5.Puudutatud isikutel tuleb esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord
6.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on J K avaldus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 29.01.2020 otsuse tühistamiseks täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741, 035/2012/2087.
2.Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Hille Kudu võlgniku J K suhtes täitemenetluse täiteasjades nr 035/2011/111; 035/2011/534; 035/2011/535; 035/2011/781; 035/2011/1050; 035/2011/1318; 035/2011/1741; 035/2012/2087. 07.01.2020 e-kirjaga saatis kohtutäitur võlgnikule 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktid eelnimetatud täiteasjades. Võlgnik leidis, et arestimisaktid on õigusvastased ja esitas kohtutäiturile 17.01.2020 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 29.01.2020 otsusega TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.
3.Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus avaldaja kaebust mitte menetleda on õigusvastane. TMS § 217 lg 3 kohaselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Seega TMS kohaselt on kohtutäitur kohustatud kaebust menetlema. Kohtutäituri viide TsMS § 423 lg 1 p-le 4 on põhjendamatu ja kohtutäitur ei saa sellest lähtuda, kuna TMS-s kohaselt on kohtutäitur kohustatud kaebust läbi vaatama.
4.Riigikohus on tsiviilasja nr 2-18-4482 punktis 18.3 märkinud, et alates 9. jaanuarist 2018 tuleb töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust otsustades kohaldada TMS § 131 lg-t 2 koos TMS § 132 lg-ga 12. Analüüsida tuleb nii seda, kas sissenõude pööramine on lubatav TMS § 131 lg 2 järgi, kui ka seda, millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Avaldaja leiab, et kuivõrd kohtutäitur on otsusega keeldunud kaebust menetlemast, ei ole kohtutäitur analüüsinud, kas sissenõude pööramine on lubatav TMS § 131 lg 2 järgi ja seda, millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Seejuures ei tulene ka kohtutäituri töövõimetoetuse arestimisaktidest, mismoodi on kohtutäitur jõudnud järeldusele, et avaldaja töövõimetoetust tuleks arestida just sellises ulatuses. Avaldaja leiab, et TMS § 217 lg 5 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud tegema kaebuse kohta motiveeritud otsuse. TMS-st ei tulene kohtutäituri õigust keelduda kaebuse menetlemisest olukorras, kus võlgnik on varasemalt sarnase kaebuse esitanud. Avaldaja on seisukohal, et käesolevatest asjaoludest lähtudes ei saa asuda seisukohale, et kaebuse menetlemisest keeldumisega on kohtutäitur jätnud kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et üksnes kaebuse esitamise teel on avaldajal võimalik nõuda arestimisaktide tühistamist. Avaldaja leiab, et kuivõrd kohtutäitur on otsusega keeldunud kaebust menetlemast, ei ole kohtutäitur antud otsuse tegemisel sisuliselt analüüsinud ega andnud hinnangut asjaolule, kas avaldaja kaebus on põhjendatud.
5.Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 29.01.2020 otsuse täiteasjades nr 035/2011/111; 035/2011/534; 035/2011/535; 035/2011/781; 035/2011/1050; 035/2011/1318; 035/2011/1741; 035/2012/2087 ja kohustada kohtutäiturit J K 17.01.2020 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
Puudutatud isiku I seisukoht
6.Puudutatud isik I esitas 23.03.2020 seisukoha, milles palub avaldaja kaebuse jätta läbi vaatamata, kuna kohtu menetluses on tsiviilasjas nr 2-19-19724 samasisuline vaidlus. Alternatiivselt palub kohtutäitur liita tsiviilasjad nr 2-20-2217 ja 2-19-19724 ühte menetlusse. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda.
7.Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused, mille algatamise alus on Harju Maakohtu 22.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-09-18985 ja sissenõudja R R avaldused ning Harju Maakohtu 25.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-62796 ja sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus avaldus.
8.Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning jääb oma 29.01.2020 otsuses esitatud seisukohtade juurde. TsMS § 423 lg 1 p 4 eeldus on täidetud, kuna kohtumenetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kui täitemenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, siis kohaldub analoogia korras tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kui menetluses on samade poolte vahel mitu osaliselt kattuvatel asjaoludel esitatud kaebust, tuleb hinnata kaebuse täpset eset ja alust ning võrrelda, kas esineb täielik kattuvus või on üks nõue teisest laiem. Riigikohus on 19.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11 asunud seisukohale, et kui hagi, mille menetlusse võtmata jätmist kohus kaalub, ei ole täielikult hõlmatud teise menetluses oleva tsiviilasjaga, tuleb seda ka menetleda. Käesolevas asjas on ainus erinevus esitatud kaebuste vahel arestimisaktide osaline ning täielik tühistamine. Kuna võlgnik on kohtutäituri 02.12.2019 otsuse peale esitanud kaebuse kohtule, ei nõustu võlgnik kohtutäituri otsusega, millega kohtutäitur küll rahuldas võlgniku kaebuse tühistada arestimisaktid osaliselt, kuid otsustas arestida 15% võlgniku sissetulekust. Eelnevast tulenevalt peab kohus võtma seisukoha sissetuleku arestimise ulatuse osas. Seega esineb 16.12.2019 kohtule esitatud kaebuses ning 17.01.2020 kohtutäiturile esitatud kaebuses täielik kattuvus. Avaldaja on kohtule esitanud kaks eraldi kaebust kohtutäituri kahe otsuse peale samades täiteasjades. Mõlemas tsiviilasjas on tegemist samaliigiliste kaebustega, samad puudutatud isikud, samuti on kaebuse asjaolud, põhjendused ja nõuded sisult sarnased. Puudutatud isiku II seisukoht
9.Puudutatud isik II esitas 18.03.2020 seisukoha, milles jätab asja otsustamise kohtule. Arvestades, et 19.12.2019 algatatud kohtumenetlusse puudutatud isikut II kaasatud ei ole ning seetõttu puudub informatsioon nimetatud menetluse täpsete asjaolude kohta, leiab puudutatud isik II, et puudutatud isikul II ei ole võimalik anda hinnangut võlgniku 10.02.2020 kaebusele ning kohtutäituri 29.01.2020 otsusele. Samas, kuivõrd täitemenetlus on puudutatud isiku II põhinõude osas aegumise tõttu lõpetatud ja menetlus jätkub üksnes täitekulude osas summas 65,98 eurot, siis ei pea maksuhaldur otstarbekaks ressursikulu menetluse asjaoludega süvitsi kurssi viimiseks ning sisulise seisukoha esitamiseks. Puudutatud isiku III seisukoht
10.Puudutatud isik III kohtu määratud tähtajaks seisukohta esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul,
kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
13.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 17.01.2020 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 29.01.2020 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Avalduse kohaselt loeti otsus avaldajale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel selle saatmisest. Avaldaja esitas 10.02.2020 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 29.01.2020 otsuse peale täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741, 035/2012/2087. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
14.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 29.01.2020 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
15.Kohtutäitur on keeldunud avaldaja 17.01.2020 kaebuse menetlemisest, kuna kohtumenetluses on avaldaja kaebus, mis sisuliselt kattub avaldaja 17.01.2020 kaebusega ning mille osas kohus peab seisukoha võtma sissetuleku arestimise ulatuse osas. Avaldaja on esitanud kohtutäituri otsusele vastuväite, et kohtutäituril puudub õigus võlgniku kaebust mitte menetleda. Avaldaja esitatud avalduse kohaselt on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on õigusvastaselt keeldunud avaldaja kaebuse läbivaatamisest.
16.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
17.Kohus märgib, et avaldaja on tsiviilasjas 2-19-19724 esitanud kaebuse Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 02.12.2019 otsuse täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741, 035/2012/2087 tühistamiseks. 02.12.2019 otsusega on kohtutäitur rahuldanud avaldaja kaebuse ning vabastanud töötasu arestist 5% ulatuses ning kinni pidanud 15% võlgnikule makstavast töötasust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik
elatusmiinimum ning 1/3 palga alammäärast iga ülalpeetava kohta. Tsiviilasjas 2-1919724 leiab avaldaja, et kohtutäituri 02.12.2019 otsus on ebaseaduslik, kuna kohtutäitur ei ole hinnanud avaldaja kulusid ega mh seda, kas võlgniku sissetuleku 15% määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms) ja kas on tagatud võlgniku 2 lapse heaolu ja ülalpidamine.
18.03.12.2019 on kohtutäitur koostanud vastavalt 02.12.2019 otsusele töötasu aresti muutmise aktid, mille kohaselt kuulub arestimisele 15 % võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. 17.01.2020 kaebuses on avaldaja palunud kohtutäituril tühistada 03.12.2019 arestimise aktid, kuna avaldaja leiab, et kohtutäituri arestimise aktid on ebaseaduslikud ja neis esitatud arvestuse käik on ebaõige. Käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebuses on avaldaja selgitanud, et kuivõrd kohtutäitur on 29.01.2020 otsusega keeldunud kaebust menetlemast, ei ole kohtutäitur analüüsinud, kas sissenõude pööramine on lubatav TMS § 131 lg 2 järgi ja seda, millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõude pöörata. Seejuures ei tulene ka kohtutäituri töövõimetoetuse arestimisaktidest, mismoodi on kohtutäitur jõudnud järeldusele, et avaldaja töövõimetoetust tuleks arestida just sellises ulatuses.
19.Eeltoodust tulenevalt vaidlustab avaldaja tsiviilasja 2-19-19724 aluseks oleva kaebusega võlgniku sissetuleku arestimise ulatust. Samuti on avaldaja 17.01.2020 kaebuse sisu kohtutäituri poolt võlgniku sissetuleku arestimise ulatuse vaidlustamine. Seega on avaldaja esitanud sisuliselt identse kaebuse nii kohtutäituri 02.12.2019 otsusele kui ka 03.12.2019 töötasu aresti muutmise aktidele. Kuivõrd kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetuleku 02.12.2019 otsusega, mille peale avaldaja on esitanud kaebuse tsiviilasjas 219-19724, on kohtu hinnangul tagatud avaldaja TMS § 217 lg-st 1 tulenev õigus kohtutäituri otsust või tegevust vaidlustada. 03.12.2019 töötasu aresti muutmise teadetega on kohtutäitur teatanud töötasu aresti muutmisest, et see vastaks 02.12.2019 otsuses otsustatule. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 02.12.2019 otsusele ja 03.12.2019 töötasu aresti muutmisele esitatud kaebust ei ole võimalik erinevalt lahendada. Olukorras, kus kohus peaks tsiviilasjas 2-19-19724 asuma seisukohale, et kohtutäitur on 02.12.2019 otsuses eksinud võlgniku sissetuleku arestimisel, tuleb kohtutäituril väljastada ka uued töötasu aresti muutmise aktid. Seega on kohus seisukohal, et kohtutäitur on põhjendatult keeldunud avaldaja 17.01.2020 kaebuse läbivaatamisest.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J K avalduse Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 29.01.2020 otsuse tühistamiseks täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050, 035/2011/1318, 035/2011/1741, 035/2012/2087 rahuldamata.
21.Puudutatud isik I on esitanud taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks, kuivõrd kohtu menetluses on tsiviilasjas 2-19-19724 samasisuline vaidlus. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku I taotlus avalduse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise alused on välja toodud TsMS §-s 423. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik I kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust avalduse läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 alusel. Kohus märgib, et kontrollib käesolevas tsiviilasjas vaid kohtutäituri 29.01.2020 otsuse seaduslikkust ja asjaolu, kas kohtutäitur keeldus õigusvastaselt avaldaja kaebuse läbi vaatamisest, mistõttu ei kattu käesoleva tsiviilasja ese tsiviilasja 2-19-19724 esemega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata puudutatud isiku I taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks.
22.Puudutatud isik I on esitanud ka taotluse tsiviilasjade 2-20-2217 ja 2-19-19724 liitmiseks. TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.
23.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku I taotlus tsiviilasjade 2-20-2217 ja 2-19-19724 liitmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei võimalda avalduste ühine menetlemine nende kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist, kuivõrd käesolevas asjas ei võta kohus seisukohta avaldaja sissetuleku arestimise ulatuse osas, vaid kontrollib üksnes, kas kohtutäitur keeldus õigusvastaselt avaldaja kaebuse läbi vaatamisest. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu hinnangul TsMS § 374 kohaldamise eelduseid ning kohus jätab puudutatud isiku I taotluse tsiviilasjade liitmiseks rahuldamata.
24.Määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulud
25.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid asja lõpetavas määruses kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast menetlust lõpetavad määruse jõustumist.
27.Puudutatud isikutel tuleb esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.